"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Unaruses tööstus Toidutööstus sai vajaliku 80 miljoni euro asemel 14 miljonit eurot investeeringutoetust (0)
13. august 2022
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Praegune toetusmeetme maht katab vaid kübeme sektori investeeringuvajadustest. Toiduainetööstuse aastaseks investeeringu vajaduseks on 80 miljonit eurot aastas, et püsida maailmaturul konkurentsis. Praegu on olukord muutunud nii, et vajadus teha investeeringuid on tohutu surve all, kuid sektori võimekus väike, sest osad toidusektorid töötavad juba kahjumiga,“ kommenteeris Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp maaeluministri allkirjastatud määrust, millega toetatakse toiduaine- ja joogitööstuste energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid 14 miljoni euroga.

Potisepa sõnul tuleb toetus liiga hilja nende jaoks, kes on investeeringutega juba alustanud või ka esialgsed investeeringud lõpule viinud, võttes suuri laene ja riskides nii ettevõtte edasise toimetulekuga. Kes aga toetuse avamise järgselt hakkab varustuskindluse tagamiseks alles tegevusi tegema, on lootusetult selleks talveks hiljaks jäänud. „Ei pruugi kätte saada tehnoloogiaid, vajalikke koostisosi ega jätku spetsialiste seda kõike seadistama.“

Kuid sarnaste investeeringute järele vajadused ei kao ning praegu teevad ettevõtted ilmselt ainult kõigepealt esmavajaliku, sest väga paljudel polegi rohkemaks finantsilist võimekust. „Vaja on luua mitmeid võimalusi alternatiivsete energiakandjate kasutamiseks, sest see võiks tagada mingigi kindluse ettevõtetele lähitulevikuks, et nad ühel hetkel lihtsalt ei peaks tootmisi seiskama juhul, kui ei jätku gaasi või ka elektrit ja kütust,“ märkis Potisepp.

Valitsuselt oodatakse plaani

Toidu ja joogitööstus on kõige suurem gaasi kasutav tööstussektor ning seetõttu teevad ettevõtted praegu ettevalmistusi gaasi tarbimise vähendamiseks. Gaasi vajab toidutööstus eelkõige tootmisprotsessides, nagu kuumutamised, keetmised, aurutamised, põletamised ja kuivatamised. Lisaks kasutatakse maagaasi tootmis- ja laohoonete kütmisel. „Siin peaks riik garanteerima kütuse ja energia kättesaadavuse ja ka taskukohase hinna. Praegu tegelevad ettevõtted sellega, et püüavad tootmisi üle viia gaasilt teistele energiaallikatele, peamiselt põlevkiviõlile, mis nõuab juba ise suuri rahalisi investeeringuid,“ rääkis toiduliidu juht.

„Kuid meil puudub kindlus, et kui sügisel-talvel gaasi tõesti napib, kas toidutööstustele, kui toidujulgeoleku garanteerijatele ikka jätkub gaasi?“ rääkis ta. „ Ootame uutelt ministritelt selget tegevusplaani ka tööstuste, eriti toidutööstuste toimetulekuks läheneval sügis-talvisel perioodil. Tööstused on jäetud praegu unarusse ja see suurendab ebastabiilsust ettevõtjates veelgi.“

Lisaks gaasile vajavad ettevõtted investeerimiseks raha, et tõsta tootmiste efektiivsust, kasvatada mahtusid, tegeleda tootearendusega ja muuta ka tootmiskeskkonda säästlikumaks. Investeeringuid vajatakse ka ettevõtete automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. „Siin on vajadus investeeringuteks jätkuv ja üha rõhuv, sest tööjõupuudus on endiselt suur ja seda just oskustöötajate osas. Meie sektori omapäraks on, et puudu on ka lihttöötajatest, sest meil on siiani päris palju tootmisest käsitöö,“ selgitas Potisepp.

Toiduainetööstus investeeris 2022. aasta I kvartalis materiaalsesse kinnisvarasse 16 miljonit eurot, mida oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga 40% vähem.

Gaasile pole alternatiivi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus rääkis, et kõik ettevõtted seisavad valikute ees, millise kütuseliigiga jätkata oma tootmist sügis-talvisel perioodil, sest gaasiga varustatuse peale ei saa täie kindlusega loota. Ettevõtted on riskide maandamiseks ettevalmistusi teinud juba kevadest saati.

„Toiduainetööstuses on nii neid ettevõtteid, kellel on võimalus alternatiivkütusena kasutada ka põlevkiviõli, kui ka neid, kellel see võimalus puudub ja üleminek teise kütuse kasutamisele vajaks täiendavat investeeringut. Suuremates piimatööstustes on üldiselt olemas või mõnes ka loomisel võimalus gaasile lisaks kütteõli või mõne teise alternatiivse kütuse, näiteks hakkepuidu, kasutamiseks. Toidutööstuses laiemalt on aga olukord erinev ja paljudes tööstustes gaasi kasutamisele alternatiivi pole,“ rõhutas ta.

Sõrmuse sõnul on toiduainetööstus üks suuremaid gaasi tarbijaid, mistõttu on lisaks eelolevale sügis-talvisele perioodile ka natuke pikemas perspektiivis oluline seada fookus tööstuste energiaga varustuskindluse tagamisele ja paindlikkuse loomisele erinevate kütuste kasutamisel. Vähemtähtis pole toidutööstuse energiatõhususe suurendamine arvestades väga kõrgeid energiakulusid.

„Lisaks varustuskindlusele on kõikidele ettevõtetele praegu põhiliseks probleemiks energia väga kõrge hind, mistõttu saab toidutootjaid täiendavalt toetada ka aktsiiside langetamise kaudu, kuigi siin on sõltuvalt kütusest ja aktsiisi suurusest võimaliku abi potentsiaal üsna erinev.“ Sõrmus tõi näitena välja, et lisaks põlevkiviõlile on gaasile üheks alternatiivseks kütuseks ka diiselkütus, mille aktsiisi langetamise kaudu saaks toidutööstusi toetada.

Koja juhi sõnul on toidujulgeoleku tagamiseks oluline, et sellest meetmest saaksid abi nii suuremad kui väiksemad toidutööstused. Siiski on ettevõtte suurusele seatud piirid ning seda ei saa osad kõige suuremad ettevõtted, kus töötab üle 750 töötaja või mille müügitulu on üle 200 miljoni euro.

Toetus nii väikestele kui suurtele

Ka Potisepa arvates on selle meetmega vaja toetada nii väikeseid kui ka suuri toiduettevõtjaid. Teda on murelikuks teinud hoopis see, mida on välja toonud ka ettevõtted, et erinevatele toetustele ei pääse ligi hoopis suured ettevõtted.

Ometi teistes liikmesriikides mingid võimalused on, kuigi kõigile liikmesriikidele peaksid kehtima ühtsed Euroopa Liidu nõuded. „Selle toetusmeetme puhul näen ma tingimustest, et kontserni ettevõtted, ka Eesti kontsernid, mis EL-i ja maailmaturu kontekstis on niigi väikesed, ei pääse toetusmeetmele ligi ja eeldatakse, et kõik investeeringud tehakse ettevõtete endi rahastusel. Aga suurtel ettevõtetel on ka suur mõju turul ja kui ühel hetkel ettevõte seiskubki, siis jääb kindlasti toiduga varustatus konkreetses sektoris vajaka,“ möönis ta.

Investeerimistahe ja võimekus on alati suurem keskmistel ja suurtel ettevõtetel, kelle peale võib ka toidujulgeoleku garanteerimisel kindlalt toetuda. Vähemalt nii on see meie sektoris. „Mikrod ja väikesed ettevõtted küll rikastavad meie toidulauda erinevate maitsete ja toodetega, kuid Eesti tarbijad toidavad ära ikka suuremad. Seega peaks neid niipalju kui vähegi võimalik ka toetama,“ kinnitas toiduliidu juht.

Voolugeneraatorid hinnas

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega toetatakse toiduaine- ja joogitööstuste energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid. Investeeringutoetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine.

Toetust saab taotleda energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.