Elektri hind püstitab uusi rekordeid just praegustel kaunitel ja soojadel suvepäevadel. Nagu tõi välja Eesti Energia endine juht Sandor Liive, tuult ei ole ja tuulikud ei tööta, Narva elektrijaamad on karmi talve ootuses remonti pandud ja gaas ning sellega seotud elekter on kümme korda kallim kui ajaloolises plaanis oleme harjunud.
Elektribörsi Nord Pool Eesti osas tuli tänavu juuli keskmise hinnana ära 233,21 eurot megavatt-tunnist ehk pea kolm korda enam kui 2021. aasta juulis: 83,78 eurot. 3. augustil oli Eesti ja Soome elektri hinna vahe kohati 250-kordne – mõistagi meie kahjuks.
Märkimisväärne, et endine majandusminister ja praegune Euroopa kontrollikoja liige Juhan Parts, kelle juhtimisel meid – tõsi küll, üldise poliitotsusena – elektribörsile viidi, möönab nüüd, et börs tõepoolest ei toimi. «Minu hinnangul tuleks kohe, üsna kiiresti sekkuda sellesse, et keegi saab seal viimase juurdetulijana tekitada sellise hinna. Sellesse tuleb administratiivselt sekkuda.
Neid Nord Pooli reegleid tuleb vajadusel ümber teha.» Paraku on aga kasvõi soomlased oma tuumajaamadega olukorraga enam-vähem rahul. Ja kindlasti ei ole Eesti mingi Texase korravalvur Walker, kes suudaks ennast võimsalt Nord Pooli turul kehtestada. Praegu minister Kristjan Järvani käe all töös olev kavatsus kehtestada eratarbijatele börsist odavam universaalelekter ei lahenda aga küsimust, kust kohast me edaspidi elektrit saame, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Lahendusena pakkus Parts välja kahe uue Auvere-tüüpi elektrijaama ehitamise, mis ei kasutaks ainult põlevkivi, vaid ka puitu ja põlevkivi utmisprotsessis tekkivat gaasi.
