"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
LINNAjuhid Tallinna Haigla ehitus turgutaks majandust (0)
16. august 2022

«Vaatamata valitsuse otsusele Tallinna Haigla rajamiseks mõeldud raha ära võtta tuleb haigla kindlasti,» kinnitas Tallinna linnasekretär Priit Lello (pildil). «Põhja-Eesti vajab uut tipptasemel haiglat, et pakkuda eestlastele nüüdisaegset ravi.» Tallinn kaebas valitsuse augustis kohtusse.

Lello lisas, et tänapäevaste nõuete järgimine muutub Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna haiglas üha keerulisemaks. «Igal juhul tuleb leida võimalused Tallinna Haigla rajamiseks, ja selle nimel teeme ka rohkem tööd,» mainis ta.
Ka Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov tõdes, et praeguseid haiglaid ei ole võimalik lõpmatuseni remontida. «Tallinna Haigla peab tulema, siin ei ole võimalik kuidagi teisiti asja lahendada,» ütles ta. «Korduvalt on öeldud, et praegused kaks haiglat on iganenud ja mingil ajal peab need uue vastu välja vahetama. Ükskord peab tekkima uus reaalsus.»

Popovi sõnul läheb uue haigla projekteerimine edasi ja selles on abiks ka personal. «Töörühmad tegelevad praegu kahe keldrikorruse eelprojekteerimistega, kus kõik mõtlevad aktiivselt kaasa,» rääkis ta. «Meie motivatsioon on võrreldes juuni algusega muidugi natukene teine. Mõistame, et praegu läheb haigla projekt mõneks ajaks n-ö sahtlisse, aga kui lahendus leitakse, siis on juba tunduvalt kergem edasi liikuda.»

Lello sõnul on linn juba kehtestanud haigla detailplaneeringu. Ka projekteerimise leping oli 2021. aasta lõpuks sõlmitud, nagu Euroopa Liidu raha saamise tingimused ette nägid. «Oleme avaliku raha eest juba ettevalmistavaid töid teinud ning neid ei saa visata prügikasti,» märkis Lello. «Ei saa meie kõigi rahasse suhtuda nii, et kui projektist osaliselt loobutakse, siis lõpetame ka lepingu. Peame vaatama kaugemasse tulevikku. Mõistlik on projekt valmis teha ning paralleelselt arutada, kust saada haigla ehituseks uuesti raha. Oht, et ehitus läheb kallimaks, on olemas, kuid see oht on ka kõigi teiste projektide juures.»

Aitaks leevendada majanduskriisi

Samuti tõi Lello välja, et Tallinna Haigla ehitus võiks leevendada tulevast majanduskriisi: «Kui praegune rahastus oleks edasi kestnud, oleksime ehitamiseni jõudnud aastail 2023-2024. See oleks majanduse elavdamise projekt majanduslanguse ajal. Praegu tulebki nii ette vaadata.»

Lello ütles, et haigla ehituse plaan oli kindel ja paigas 30. juunini, mil linn sai meediast teada, et valitsus on otsustanud seda muuta. «Taasteraha kasutamise kava on pingeline ja see nõuab tähtaegade järgimist,» lausus ta. «Ei ole nii, et täna otsustan ühtemoodi, homme teistmoodi. Eriti arvestades Eesti kõige suuremat meditsiiniasutust. Me oleme tähtaegadest kinni pidanud.»

Kuna valitsus otsustas murda oma lubadust, et annab Euroopa taastefondist haigla ehituseks raha, esitas linn Tallinna halduskohtule valitsuse vastu kaebuse. Kui kohus linnale õiguse annab, on võimalik jätkata haigla ehituse rahastamist taastefondist. «Olukorras, kus oleme projekti juba käivitanud ja arvestanud ka kulude kattega, ei ole meie arvates õiguspärane loobuda taasterahastuse kasutamisest ilma, et oleks enne läbi räägitud Tallinna linnaga,» nentis juristiharidusega Lello.

Alternatiivina soovib Tallinn riigilt hüvitist. Esmalt nõuab linn haigla projekteerimiseks kulunud 19 miljonit eurot. Lisaks sellele, et riik on võtnud endale kohustusi seoses Tallinna haigla ehitamisega kokku suurusjärgus 39 miljonit eurot. Olenemata kohtuvaidlusest jätkab pealinn haigla projekteerimist.

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et riigikontroll ei kujundanud seisukohta, kas Tallinna Haiglat on vaja või mitte. «Hindasime suurprojektide riske,» lausus ta. «Kuna selle objektiga on seotud ka riik, siis on see eraldi meie tähelepanu all.»

Küsimused, mis rahastamist arutades tekkisid, on Holmi sõnul elementaarsed. «Kes kui palju maksab haigla ehituse eest? Kui vaadata, et Viljandi haigla ehitusel on hinnad tõusnud kordades, siis on ka Tallinna Haigla kulu suurem,» lausus Holm. «Kuidas jaotavad linn ja riik riske, kus on taluvuse piir, kelle haigla see on, riigi või linna oma, mis on riigi roll selles jne. Nendes küsimustes tuleks kindlasti kokku leppida, enne kui projektiga edasi minnakse. Sedavõrd suurte kulude puhul võiks enne labida mulda löömist selge olla, kelle oma see hoone on ja kuidas selle eest maksmine toimub. Kas selleks on vaja projekt lõpetada? Ei! Seda kõike saab kindlasti ka jooksvalt kokku leppida.»

Kõike saab kokku leppida

Kohus saatis äsja kaebuse tagasi, kuna valitsuse liikmete sõnul pole Tallinna Haigla rahastuses midagi lõplikult veel otsustatud. Lello sõnul kaebab linn otsuse edasi. «On kahetsusväärne, et valitsuse liikmed annavad niivõrd vastuolulisi ütlusi,» lausus Lello. «Kui ministrid on juba kindlalt öelnud, et raha ei tule, siis miks hakatakse kohtumenetluses väitma, et midagi pole veel otsustatud? Selline keerutamine on äärmiselt kahetsusväärne!»

Tervise- ja tööminister Peep Peterson on varem öelnud, et Tallinna Haigla ehitamise kulu taastekavasse enam lisada ei saa ja riigieelarvesse see ei mahu, kuid kaaluda võiks laenu võtmist.

«Uut haiglat on vaja, et luua moodsad ravitingimused kogu Eestile,» rõhutas Peterson. «Oleme saanud rahandusministeeriumist kindla sõna, et taastekavasse ei õnnestu Tallinna Haiglat tagasi tuua, ja see on viinud meid mõttele, et teeme koostööd ja otsime võimalikke uusi rahastusallikaid tulevikus.»

Projekt tuleks Petersoni vaates jagada viia etappi, kus juhul, kui tekib vajadus majandust elavdada, saaks riik võtta laenu ja toetada ehitusprojektiga majanduskeskkonda.

Rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas ütles, et taastekava muutmine oli iga liikmesriigi enda voli. «Need otsused ei tulnud Euroopa Komisjonilt,» lausus ta. «Valitsus hindas iga projekti eraldi. Riik oli võtmas siduvaid kohustusi ja sõlmimas hankelepinguid, seetõttu oli vaja hinnata, kas kõigega ikka saab jätkata või tuleb teha korrektuure.»

Tallinna Haigla rajamine maksab seniste hinnangute järgi 585 miljonit eurot. Taasterahast pidi tulema 280 miljonit eurot ning ülejäänud kulud oli Petersoni sõnul kavas jagada võrdselt linna ja riigi vahel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.