"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
heeroldi jutud Vaata, mis on saanud ajaloolisest Pirita muinaseestlaste linnusest täna? (0)
16. august 2022

Heeroldi jutud viivad meid seekord paika, kust on võib-olla saanud Tallinn oma alguse – Iru Linnapära ehk Iru linnamägi. Arheoloogide väitel tekkis praeguse Pirita alale muinaseestlaste linnus 1500 aastat tagasi.

„Täna oleme tulnud justkui metsa, mille vahel on väikene lagendik,“ kirjeldas Jüri Kuuskemaa. „Siit Hirve küla veerult vaadates jääb mulje, et mis linnus see sai olla kui ta on lohus. Aga kui läheme alla jõe äärde, siis näeme, et lohu servalt kerkib jõeäärest see üsnagi kõrgele.“

Omal ajal oli see Kuuskemaa sõnul üks kindlustatud koht. „Siin ümbruskonnas hulkusid küll hirved, aga siin oli ka asustus,“ ütles ta. „Arheoloogid on siin korduvalt kaevanud ja on tuvastanud, et siin on elatud juba hilispaleoliitikumist peale.“

Kuuskemaa ütles, et Pirita jõgi on üsna napi veeliseks ja madalaks nireks muutunud. „Osa jõe vett võtab Tallinn joogi- ja pesuveeks,“ sõnas ta. „Varem oli see jõgi kõrgem, kuhu sõitsid sisse ka viikingite laevad. Nad randusid, sildusid ja tegid siin ka äri. Muidugi tuleb arvestada, et siit Linnapärast kuni rannani on üsna mitu kilomeetrit maad, kuid iga asustus vajab vett. See oli põhjus, miks Linnapära tekkis.“

Iru Linnapära on pealinna ema

Ligi 1000 aastat tagasi toimusid seal lahingud ja sõjad. „Kõik rüüstati ja põletati maha,“ lausus Kuuskemaa. „Pärast seda tulid maavanemad kokku ja otsustasid viia sadama teise kohta, kus oleks suurem süvis ning kus laevad saaksid paremini silduda. Selleks valiti praegune Tallinna laht, ning selle kohal olev Toompea kaljurüngas, mida tõenäoliselt nimetati Härjapeaks. Nii algas Tallinna areng, aga Iru Linnapära on Tallinna linna ema.“

Õige Iru ämm, mis oli lihtsalt piklik kivirahn, purunes 150 aasta eest hooletus jaanitules ja
selle tükke kasutati 1865–1867 Iru silla ehitusel.

„Iru ämmaga on seotud hulk saladusi,“ märkis Kuuskemaa. „Öeldakse küll ämm, aga keegi ei tea, kelle ämm ta olema peaks. Temaga peaks olema seotud ka kolm eriaegset legendi. Esimene legend on sellest, et siin Pirita jõeääres olevat pesitsenud väga kuri nõid, kes armastas kiusata noorpaare. Kui nad tulid laulatustelt ja oli suvi, puhus nõid suure liivatormi, mis noorpaari pimestas ja nad eksisid ära. Talvel puhus ta lund. Osa nendest pulmalistest olevat isegi surma saanud – niisugune õel nõid.“

Kivistunud Linda

Kes Iru ämma ei tervitanud, sellega juhtus õnnetus. „Teine legend räägib sellest, kui Pirita jõel linnuse juures ei olnud silda, siis tuli jõest läbi sõita. Mõnes kohast oli ta madal, aga mõnes kohas piisavalt sügav, et sinna võis ära uppuda,“ rääkis Kuuskemaa. „Iru ämm oli siin haldja kehastus. Temale tuli münte poetada enne, kui hakati jõge ületama. Mõnikord pandi talle peale ka väikeseid kruusakive ja paluti, siis olevat haldjas neid jõest läbi lasknud ja taganud neile mõnikord ka rohkesti õnne.“

Kolmanda loo kirjutas kuulsaks Kreutzwald oma eeposes „Kalevipoeg“, kus on see nimetatud kivistunud Lindaks. „Siin Irus olevat olnud kuningas Kalevi residents ja kui ta ära suri, jäi siia tema lesk Linda koos kolme pojaga,“ kirjeldas Kuuskemaa. „Linda oli kuulus oma ilu poolest ja Soomes oli üks võlur, kes otsustas Linda röövida. Ta tuli paadiga üle mere jõele ja valvas, kuni ühel päeval Linda pojad läksid jahile. Siis ta tormas sisse ja tiris Linda välja. Oma võlujõuga sai ta Lindast jagu. Linda palus ja karjus poegi ja inimesi appi, aga keegi ei kuulnud. Lõpuks ütles Linda: „Uku aita ometi!“ Ja Uku võttis kuulda ja Taara lõi välguga ning Linda muutus kiviks.“

Praeguse seisuga on Pirita jõgi Kuuskemaa sõnul üsna kiduraks jäänud ja vana linnamägi on igast küljest metsa kasvanud. „On olemas üks idee, mis on natukene fantastiline ja kulukas,“ märkis ta. „Selleks, et näidata, kuidas muinaseestlased end vaenlaste eest rünnakute korral kaitsesid, võiks ehitada siia kaitsetara taas ülesse ja mõned ehitised ning värava – nagu see võis olla. Arheoloogidel on piisavalt andmeid selle kohta. Eks ta üks fantaasia oleks, aga oleks inimestel ka tore vaadata!“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.