"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu Inimestel on üha rohkem probleeme vaimse tervisega, kooliaasta algusega suureneb pöördumiste hulk (1)
17. august 2022
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu. Foto: Scanpix

“Vaimse tervise probleemid on olnud väga tõsised juba aastaid, ent mitte kunagi ei ole meil sel teemal räägitud nii palju kui viimase paari aasta jooksul – see on COVID-kriisi positiivne kõrvalnähe. Nii üksikisiku kui riigi tasandil on hakatud aina rohkem aru saama, kui palju vaimne tervis meid mõjutab,” tõdes Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

Mullu sügisel avati haridus- ja teadusministeeriumi ning koolipsühholoogide ühingu tasuta koolipsühholoogide eestikeelne nõuandeliin numbril 1226 ja vene ning ukraina keeles numbril 1227. Numbritele on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise. Nõuandeliini eesmärk on pakkuda hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta. Nõuandeliini meeskonnas on 23 pikaaegse kogemusega psühholoogi, sealhulgas 2 venekeelset ja 1 ukrainakeelne.

Tänaseks on nõuandeliini poole abi saamiseks pöördutud sadu kordi ja Karmen Maikalu sõnul on reeglina tegu pikkade, ligi tunniajaste kõnedega.

Lapsevanemad on kõige suuremas mures

“Kõige rohkem helistajaid on olnud lapsevanemate hulgas. Nende peamised mured on seotud oma lapse vaimse tervisega ja toimetulekuga koolis või lasteaias. Kuidas oma last toetada, mida ette võtta, kuidas ise toime tulla – need on sagedased küsimused,” kirjeldas Maikalu.

“Õpetajate mured on sageli seotud tööstressi ja läbipõlemisega – meie õpetajate koormus on viimase paari aastaga tohutult kasvanud, see on jätnud oma jälje. Samuti küsivad õpetajad nõu erinevate koolis ette tulevate olukordade lahendamiseks – erivajadusega lapsed, erinevad konfliktsituatsioonid jne. Lapsed helistavad vähem (neile vist meeldib rohkem chattida), aga ka nende kõnede teemad on olnud väga tõsised – ärevus, enesevigastamised, kiusamisprobleemid, suhteteemad. Oluline on märkida, et helistajal on võimalus sama psühholoogiga kokku leppida ka järgmiseid nõustamisi.”

Möödunud kooliaastale tagasi vaadates tuleb Karmen Maikalu sõnul nentida, et kõnede hulk ei ole aasta lõikes sugugi ühtlaselt jaotunud.

“Kooliaasta algus läks sisseelamiseks ja ka kooliaasta lõpus oli rahulikum. Kõige rohkem kõnesid oli hoopis detsembrikuus ja märtsikuus. Märtsis mõjutas tugevalt sõja algus ja sellest tekkinud ärevus,” selgitas ta.

“Oleme olnud avatud ka suvel, et abivajajatel oleks spetsialistide puhkusteperioodil ikkagi psühholoogilise abi võimalus tagatud. Kõnesid on olnud vähe, ent need, mis on olnud, on päris tõsised. Ilmad on olnud ilusad, COVIDi ja sõjateemad on ka suveperioodil pisut tagaplaanil olnud – eks see on olukorda pisut leevendanud, aga oleme pidanud oluliseks, et vajadusel on abi kiirelt kättesaadav, sest järjekorrad vaimse tervise spetsialistide juurde on muidu lootusetult pikad,” märkis Karmen Maikalu.

Kooliaasta algusega suureneb pöördumiste hulk

Kuigi suvel on olnud vaiksem, siis kooliaasta alguses eeldab nõuandeliin jälle rohkem pöördumisi.

“Meie vastajad on kõik igapäevaselt praktiseerivad koolipsühholoogid ja näeme oma töös, et abivajajate hulk tegelikult pidevalt kasvab. Ja kuna vaid pisut rohkem kui pooltes koolides on olemas koolipsühholoog, siis näeme, kui vajalik on sellise tugiliini olemasolu – nii on võimalus psühholoogiga nõu pidada ka neil lastel, lapsevanematel ja õpetajatel, kelle koolis koolipsühholoogi hetkel ei ole,” ütles Maikalu.

Kevadel alustas tööd ka ukrainakeelne nõuandeliin, ent sellele on kõnesid seni olnud vähe.

“Tõenäoliselt võtab aega info jõudmine abivajajani ja oma rolli mängib ka see, et Ukraina sõjapõgenikud suudaksid usaldada, kuna nende kultuurile ei ole psühholoogilise abi küsimine nii tavapärane kui meil siin Eestis,” sõnas Karmen Maikalu.

Eesti- ja venekeelsed kõned on seni olnud suhteliselt sarnaste muredega – peamiselt mure laste vaimse tervise ja toimetuleku pärast. Ukrainakeelsed pöördujad on küsinud ka abi laste kohanemise ja sõjaga seotud reaktsioonide osas.

Psühholoogilist abi vajavate inimeste hulk kasvab

“Vaimse tervise probleemid on olnud väga tõsised juba aastaid, ent mitte kunagi ei ole meil sel teemal räägitud nii palju kui viimase paari aasta jooksul – see on COVID-kriisi positiivne kõrvalnähe. Nii üksikisiku kui riigi tasandil on hakatud aina rohkem aru saama, kui palju vaimne tervis meid mõjutab,” tõdes Karmen Maikalu

“On hakatud süsteemselt panustama sellesse, et tõsta inimeste teadlikkust vaimse tervise probleemide märkamisest ja erinevatest abivõimalustest. Ehk siis, jah, inimesed oskavad rohkem märgata ja abi küsida – see on üks pöördumiste arvu suurenemise põhjustest. Teine ja kahtlemata mitte vähem olulisem on see, et viimased aastad on olnud meile kõigile väga rasked, oleme liikunud ilma suuremate hingetõmbepausideta kriisist kriisi ja see on jätnud oma jälje – väga palju on ärevushäireid, depressiooni jm vaimse tervise probleeme.”

Kui rääkida lastest, siis lapsed on Maikalu sõnul täiskasvanute peegel – kui lapsele olulistel täiskasvanutel on raske aeg, siis mõjutab see väga otseselt ka lapsi.

“Ma väga loodan, et ühel hetkel suuremad ühiskondlikud kriisid taanduvad – et sõda saab läbi, õpime COVIDiga toime tulema ja saame elada pisutki rahulikumalt ilma igapäevase hirmu ja ärevuseta. Kindlasti vähendab see ka vaimse tervise probleeme,” sõnas kogenud psühholoog.

“Muidugi ei kao vaimse tervise mured kuhugi, ent usun, et õpime sellest kriisiderohkest ajast seda, kuidas nii üksikisiku kui riigi tasandil vaimse tervise probleemidega paremini toime tulla – et me inimestena õpime, kuidas neid probleeme ennetada, kuidas aidata iseennast, kuidas toetada kaaslast, millal on vaja spetsialisti abi ning et riiklikul tasandil paraneb vaimse tervise abi kättesaadavus ja süsteemsus nende teemadega tegelemisel. Sellised arengud võiksid kaasa tuua parema seisu vaimse tervise valdkonnas küll.” 

Koolipsühholoogide tasuta nõuandeliin on avatud järgnevalt:

1226 eesti keeles tööpäeviti kl 16-20

1227 vene keeles teisipäeviti kl 16-20

1227 ukraina keeles kolmapäeviti kl 16-20

Kõned on tasuta ja anonüümsed.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

osaliselt selge
17. aug. 2022 20:49
vaimselt puudulikel vanematel ja arvajatel, et sex annab koheselt vanemliku oskuse kui peale nutis jõllamise keegi midagi ei oska ja ei tea, pole siis ime. Juhendajad -irw:), need tahavad olla siis samasugused , teadmata elust ja vuristavad mingite programmide raames pappi omale ladudes - ameerika, taani, saksa, rootsi... jne soovitusi tõlkides . Tulemit ju pole. Süvenemine jätkub ja lapsevanemad õigustavad oma kutsikate tegevust - seega ei tohi keelata koolis, lasteaias . Siis langed poliitilise kiusu ohvriks ja sinu tõus peatub või palk ja pead hoopis lahkuma , sest riigimeedias võimendatakse suvaliselt kasvatamatust kui õigust , demokraatia jne.