"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Kakumäe LIONs klubi vabatahtlikud korraldasid Ukraina põgenike lastele keele- ja surfilaagri (0)
17. august 2022

Kakumäe LIONs klubi vabatahtlikud korraldasid Ukraina põgenike lastele keele- ja surfilaagri, mille eesmärgiks oli läbi mängu ja laulude õppida eesti keelt ja eestikeelset asjaajamist e-riigis. Järgmine laager on plaanis 22. – 25. augustil.

Kakumäe LIONs klubi vabatahtlike korraldatud lastelaager julgustas sõnumiga: „Kui keel on selge, on kõik uksed valla“ Ukraina lapsi õppima eesti keelt, tundma kohalikku kultuuri ning kasutama asjaajamiseks erinevaid e-kanaleid, mida peeti väga vajalikuks, kuigi harjumatuks.

Noorematel sujus õpe paremini

Laagris osales 30 Ukraina last, vanuses 9 – 16 aastat. Laste eesti keele oskuse tase oli väga erinev: oli neid, kellel on raske lugeda sõnu ladina tähtedes ja neid, kes suudavad moodustada pikki lauseid. „Laagri tugiisikuna tean öelda, et kõige noorematel sujus õpe eriti libedalt,“ rääkis LIONs vabatahtlik Kristen Lahtein.

„Erinev oli ka lapsevanemate kogemus ja võimalus lugeda e-kirju. Oli nii neid, kes said kogu vajaliku teabe kenasti kätte, kuid päris palju oli neid, kellele tuli siiski eraldi üle helistada. See näitab, et sõjapõgenike lõimumisel Eesti ühiskonda tasub digipädevuste omandamisele eraldi tähelepanu pöörata,“ lisas LIONs vabatahtlik ning laagri koordinaator ja idee autor, Tiina Mikk.

„Tahtsime eelkõige julgustada ja innustada keelt õppima. Samm-sammult ja jõukohaselt, läbi mängu ja õhina. Suureks abiks oli ka Haridusministeeriumi toetus,“ selgitab Kakumäe LIONs klubi president Kaja Pirnpuu.

Neljapäevase laagri kontseptsioon oli omanäoline. Laagri esimesed päevad oli keelepäevad. Sealt said lapsed üldise tunnetuse eesti keelest ja kultuurist ning vajaliku sõnavara laagri teiseks osaks – surfilaagriks. Ühel keelepäeval oli kolm keeletundi, mida aitas metoodiliselt ette valmistada ja läbi viia TÜ vene keele õpetaja Marina Astanovskaja.

Keelele lisaks tutvustati kultuuri. „Eestlased laulsid end vabaks ning seepärast tutvustati Eesti kultuuri läbi laulu Lauluväljakul,” lausus Tiina Mikk. Lauluväljakut tutvustas giid Peeter Järvelaid. Tema rääkis väga kaasahaaravalt laulmise tähendusest Eesti kultuuris.

Päeva lõpetas laulutund, mida juhendas Elizabeth Paavel. Hoolimata väsimusest – informatsiooni oli tõesti palju – laulsid Ukraina lapsed päeva lõpetuseks Eesti laule eesti keeles. „Need lapsed võivad öelda, et nemad on Eesti lapsed, sest nemadki on laulnud laulukaare all,“ sõnas Tiina Mikk.

Laagrilaste tagasiside keeleõppe päevadele oli hea

„Soovisime aidata elu ebaõigluse eest pakku pugejaid, aga laagrit ajendas korraldama ka soov anda omapoolne panus Eestis elavate venekeelsete inimeste keeleõppesse. Et oleks vähem neid olukordi, kus toidupoe müüja ei saa aru isegi kõige lihtsamatest eestikeelsetest sõnadest ega näita seejuures üles vähimatki soovi oma keeleoskust parandada ja Eesti kultuuri austada,“ ütles laagris tugiisikuks olnud Ketlin Ruukel-Ikkonen.

Laagrilaste tagasiside keeleõppe päevadele oli väga hea:  tore ja sisukas. Lapsed teavad, kes on Lotte, kuidas tantsida „Kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole“ ja laulda „Pärlipüüdjat“, selged on ka Eesti hümni esimesed read. Nad teavad sõnu nagu meri ja kallas, samuti seda, et sama nime kannavad Eestile väga tähtsad inimesed.

Laagri koordinaatori ja surfilaagri tugiisiku Katrin Salundi sõnul meeldis lastele kõige rohkem mega-SUPi pealt vette hüpata, aerusurfata ja purjetada. Nelja päevaga saadi selles ka päris osavaks. Eesti lapsed võtsid ukrainlased hästi vastu, kutsusid nad surfamise vahepeal jalgpalli mängima ja nii sai sõlmitud nii mõnigi uus sõprussuhe. Eelnev keelepäev andis ettevalmistuse laagris hakkama saamiseks, sest surfilaager toimus koos eesti lastega eesti ja keeles. Muidugi aitas kaasa ka kehakeel ja treeneri ette näidatud liigutused. Suur oli Ukraina tüdruku Elisaveta rõõm, kui ta ütles, et sai juba aru, mida Eesti tüdrukud garderoobis rääkisid. Elisaveta, kes ei soovi oma nimes z-tähte kasutada, ütles laagri kohta veel: „Aitäh, et sain võimaluse olla selles laagris! See oli selle suve üks parimaid hetki, kuigi meil on Ukrainas sõda.“

Üks laps tõdes, et tal on tunne, et kõik teised laagrilapsed oskavad juba nii hästi eesti keelt ja otsustas usinalt õppima hakata, et teistele järele jõuda. Enim liigutas aga ühe laagrilapse ema tagasiside: „Mu laps tõi laagrist koju meretäie emotsioone! Ta rääkis tund aega rõõmust põlevate silmadega sellest, kui äge maa on Eesti ja püüab nüüd iga vähegi tuttavat sõna öelda eesti keeles!“

Laagri korraldajatel on väga hea meel, et idee korraldada lastelaager just rõhuasetusega eesti keele õppele, nii paljusid kõnetas! „Keelekeskkonnas keele õppimine on väga lihtne! Kõige olulisem on motivatsioon keelt õppida. Tõttöelda saab iga Eesti elanik muukeelseid eesti keele õppimisel julgustada ja toetada. Kui soovime kasutada võimalust ja oma võõrkeele oskust lihvida, teeme õppijale karuteene ja võtame temalt võimaluse rääkida eesti keelt. Väike positiivne surve peab olema, muidu on lihtne minna lihtsama vastupanu teed. Rääkigem nendega rahulikult, seletavalt ja ainult eesti keeles!“ lisasid laagri korraldajad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.