"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
videolugu Suure koormuse ja madala palga tõttu süveneb õpetajate puudus koolides, napib just põhiaine õpetajaid (0)
18. august 2022

„Kvalifitseeritud õpetajaid on väga vähe,“ ütles Tallinna Laagna Gümnaasiumi direktor Urmas Sadam. „Kui me ka saame õpetajaks õppiva noore inimese, siis tema ametis püsimine sõltub paljuski koolikultuurist endast, kuidas õpetajat seal hoitakse.“

Eestis on õpetajatest puudus ligi 1000 ringis ning see number pidevalt kasvab. Õpetajaid otsib ka pea iga pealinna kool. Kõige enam on puudust klassiõpetajatest, reaalainete ning emakeele ja kirjanduse õpetajaist. Vanema põlvkonna õpetajad jäävad järjest pensionile, noori aga peale ei tule.

Õpetajatel on suur koormus

Õpetajate suure puuduse põhjuseks on suur koormus. „Paljud õpetajad said kohustusi juurde seoses ka ukraina lastega, siis koormused kasvasid,“ rääkis Sadam. „Praegu ei oskagi ette prognoosida, mis saama hakkab. Kõik oleneb, mis kooliastmesse Ukraina õpilased tulevad ning kuidas klassid komplekteerime. Kas meil õnnestub kõikidesse klassidesse õpilased paigutada või peame hoopis eraldi klassi tegema, mis eeldab jällegi ka uusi õpetajaid. Siiani on meil kõik õpetajad olnud suurte koormustega.“

Sadam lisas, et eriti on puudus just põhiaine õpetajatest. „Inglise keele õpetajat otsisime pikka aega, matemaatika õpetajat ei saa kuskilt ning ka eesti keele õpetajaid on vähe,“ loetles ta. „Me saame küll hakkama, aga see toob endaga kaasa õpetajate suure koormuse, mistõttu tunnevad nad end ka läbipõlenuna. Me ei saa nende koormuseid pidevalt suurendada, sest paljud noored õpetajaks õppijad käivad ka koolis samal ajal ja nendel kulub aeg ka oma õpinguteks.“

Pirita Gümnaasiumi direktori Toomas Pikhofi sõnul otsivad nad sel aastal küll ühte  geograafia õpetajat, kuid see-eest on koht vaba juba sisuliselt kolmandat aastat. “Me oleme seda täitnud aastaste lepingutega inimeste poolt, kes on võimelised õpetama geograafiat, aga vastavalt kvalifikatsioonile on loodusainete õpetajaid Eestis pea võimatu leida. Geograafia, füüsika, matemaatika, bioloogia – need on sellised väga keerulised ained, aga samamoodi on raske leida ka eesti keele ja kirjanduse õpetajat,” lausus Toomas Pikhof.

Õpetajaid võetakse tööle koolipingist

Kuristiku Gümnaasiumi direktori Oliver Jakobsoni sõnul otsivad nad praegu nii muusika- kui ka matemaatikaõpetajat. Kuigi õpetajaamet nõuab vastava eriala magistrikraadi ja õpetajakutset, on Jakobsoni sõnul olukord nii tõsine, et juba mõnda aega võetakse tööle ka neid, kel puudub vastav väljaõpe.

“Kindlasti me eelistame inimesi, kellel on kvalifikatsioon. Kindlasti eelistame inimesi, kellel on bakalaureusekraadki, aga mitte ainult meie, vaid paljud koolid on juba ammu võtnud tööle inimesi, kes tõesti alles õpivad ehk tegelikult koolipingistki võetakse noori ära ja tõmmatakse enda juurde. See tekitab aga olukorra, et inimesed tulevad mitte kõige parema ettevalmistusega ja kõrbevad selle tõttu kiiremini,” rääkis Oliver Jakobson.

Iga puuduolev õpetaja tähendab aga lisakoormust teistele õpetajatele. Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur näeb siin ohtu, et ülekoormuse tõttu kannatavad ka olemasolevad õpetajad. “Puuduolevate õpetajate probleem ei ole selline, mida ma saaksin öelda konkreetse numbrina, et nii mitu õpetajat on puudu. Me peame tõdema, et õpetajad mõne aja pärast on lõplikult läbi põlenud ja nad ei ole võimelised mitmekordse koormusega töötama,” tõdes Piibur.

Miks aga õpetajaid koolidesse peale ei tule? Ühest küljest valmistab riik reaalainete õpetajaid vähem ette, kui on nõudlust, kuid põhiline vastus koolijuhtide poolt on madal palk.  “Eks põhiline probleem ole ikka selles, et õpetajate palk on praegu 1412 eurot, kätte saab ta natukene üle tuhande euro. Seda raha on ilmselgelt palju lihtsam teenida kusagil mujal, kui tulla kooli, olla särav, olla haritud ja püüda anda parimat haridust nii nagu siin Eesti on – parima hariduse maa,” lisas Pikhof.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.