"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
65 000 INIMEST ARSTIABITA Miks on vangidel ja alkohoolikutel ravikindlustus, kuid paljudel kunstiinimestel ja kodustel emadel mitte? (5)
19. august 2022
Scanpix

“Mu valulävi on treenitud nii üleinimlikuks, et enamasti ostan ibuprofeeni ja kannatan kõik välja,” tunnistas kirjanik Katrin Pauts. Eestis on hinnanguliselt 64 500 ravikindlustamata inimest, kes pääsevad arsti jutule vaid siis, kui neil on raha oma ravi ise kinni maksta või siis surm sõna otseses mõttes silme ees. Ja nende arv kasvab.

Pautsi halvim kogemus ravikindlustuseta elust jääb kolme aasta taha, mil tal algasid haigushood, mille tõttu veetis naine enamik öid vannitoa põrandal iiveldusest ja valudest kõveras. “Pöördusin erakorralise meditsiini osakonda, aga mu tõvele ei jõutud seal jälile,” meenutas Pauts. “Sain soovituse perearsti kaudu põhjalikele uuringutele minna, mis aga ei olnud kindlustuse puudumise tõttu võimalik.”

Selline vaevlemine kestis kokku kaks ja pool aastat. “Kogu aeg ei julgenud EMO-s käia ja kannatasin, olles lõpuks nagu zombi,” lausus kirjanik. “Sõbrad olid nii hirmunud, et hakkasid mu raviks raha pakkuma, aga uhkus ei lubanud mul seda vastu võtta. Loovisiku toetusest ei teadnud ma siis veel midagi – see teave väga ei liigu, kuna kultuuris on raha nii vähe, et kõik võimalused hoitakse uute tulijate eest kiivalt salajas. Mida rohkem taotlejaid, seda vähem jätkub kõigile raha, ning toetust saab maksta ainult nii paljudele, kui eelarverida aasta jooksul lubab. Mind päästis ühel õnnelikul hommikul valvesse sattunud kirurg, kes hoidis oma ülla teoga riigile ju lõpuks hulga raha kokku. “Muidu jäätegi siin käima,» ütles ta mind erakorraliseks operatsiooniks ette valmistades.”

Olen leppinud, et kui mul peaks kuri haigus tekkima, leitaks see alles viimases staadiumis, kuna enne ma lihtsalt arsti juurde ei pääse.

Arsti juures pole Katrin pärast seda rohkem käinud. “Üldiselt on mu valulävi treenitud nii üleinimlikuks, et enamasti ostan ibuprofeeni ja kannatan kõik välja,” mainis naine. “Olen leppinud, et kui mul peaks kuri haigus tekkima, leitaks see alles viimases staadiumis, kuna enne ma lihtsalt arsti juurde ei pääse.”

Oma taskust visiitide ja uuringute eest tasumiseks ei jätku kirjanikul raha – elu Tallinnas üürikorteris on piisavalt kulukas niigi. “Sestap istusin eelmisel väga libedate tänavatega talvel toas nagu vang, kuna kartsin meeletult kukkuda. Luumurrud ja muud vigastused aga vajaksid ka järelkontrolli ja taastusravi,” tõdes Pauts. “Kui hiljuti lugesin ajalehest pealkirja, et varsti äkki igaüks enam vabalt EMO-sse pöörduda ei saagi, sattusin paanikasse. Ma ei tea, mis minusugustest siis saaks!”

Püsiv ravikindlustus pigem haruldane

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel puudus mullu ravikindlustus 39 844 tallinlasel ehk 8,9%. Üleriiklikult puudus mullu tervisekindlustus 5,8% inimestest (7,1% meestest ja 4,7% naistest). See võib tunduda väike arv, kuid mõttekoda Praxise 2018. aasta uuringu kohaselt pole Eestis u 86% tööealistel elanikel ravikindlustus püsiv. Püsiv ravikindlustus puudub tihti parimas tööeas inimestel – sagedamini meestel, muukeelsetel ja madalama haridustasemega Eesti elanikel.

Kui meestel on ravikindlustus seotud eelkõige töö olemasolu või puudumisega, siis naistel on kindlustamatuse põhjuseid rohkem. Meestest oluliselt sagedamini on naiste ravikindlustuse katkemine seotud emadusega. Samuti on haavatavas olukorras hiljuti kolmeaastaseks saanud laste vanemad, eriti emad, kelle sisenemine või naasmine tööturule ei ole sujuv. Analüüsi kohaselt on igal aastal ligikaudu 1400 lapsevanemat, kelle ravikindlustus katkeb lapse kolmeaastaseks saamisel ja kes ei liigu üle mõnda teise ravikindlustusega kaetud gruppi. Keskmiselt puudus neil kindlustuskaitse umbes 15 kuud.

Näiteks kuue lapse ema Birgit Birnbaum naasis pärast vanemahüvitist tööle. Kui pere pisem haigeks jäi ning ema hoolduslehe võttis, tabas teda ebameeldiv üllatus: hooldushüvitise päevatasu oli umbes 15 eurot. Nii nagu arvestatakse töövõimetushüvitist eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi, rehkendatakse ka lapsevanematele hooldushüvitist. Kuid kuna vanemahüvitiselt ei maksta sotsiaalmaksu, arvutatakse hüvitis alampalgalt, mis 2022. aastal on 654 eurot.

Pidin puhkuse ajaks lausa lisatööd võtma, et lappida auku, mis haiguslehega tekkis.


“See on näiline, et tõstame peretoetusi, kui samal ajal võetakse teisest kohast oluliselt tagasi – kui sa lähed vanemahüvitise järel tööle tagasi ning jääd haige lapsega koju, mõjutab see pere sissetulekut väga palju,” tähendas Birgit. Naine arvutas välja, et kaotas hoolduslehega 80% oma päevatasust. “Tegelikult maksan ma peale, et haige lapsega kodus olla!” tõi ta välja absurdse olukorra. “Pidin puhkuse ajaks lausa lisatööd võtma, et lappida auku, mis haiguslehega tekkis. See on väga stressirohke iseäranis praeguse hinnatõusu ajal.”

Väikelaste vanemad kannatavad

Paraku saavad vanemahüvitise lõppedes tööle tagasi pöördunud emad haige lapsega koju jäädes nöökida veel pikalt. “Kui ema naaseb tööle näiteks selle aasta juunis, saab ta hooldushüvitist miinimumpalga pealt,” selgitas Birgit. “Ka järgmisel kalendriaastal ei saa hooldushüvitist praeguse palga alusel, vaid siis võetakse aluseks eelmise aasta palk ehk kuue töötatud kuu tasu, seega saab 80% hooldushüvitist poolest palgast!”

See ei mõjuta ainult suurperesid, vaid kõiki emasid, kes pärast vanemahüvitise lõppemist tööle tagasi lähevad. “Samas on lapsed paratamatult just esimesel kolmel eluaastal kõige rohkem haiged,” tõi Birgit välja.

Birgit mõtleb õudusega saabuvale sügisele, mil algab haiguste hooaeg. “Kui sissetulek väheneb, tuleb lasteaia arve endiselt maksta, mis tähendab, et väljaminekud on juba suurenenud,” nentis naine. “Ilmselgelt ei kesta lapse haigus vaid paar päeva. Nädala jagu hoolduslehel olla tähendab juba mitmesaja euro suurust miinust!”

Raskused ka pensionieas

Ka vabakutseliste loovisikute olukord pole kiita. Praxise mullusest uuringust selgus, et selliste inimeste töö iseloom sunnib nad raskustesse ning toob kaasa toimetulekuprobleemid ka kaugemas tulevikus ehk pensionieas. Eestis on praegu 10 200 vabakutselist loovinimest, kelle sissetulekud on ebaregulaarsed ja harvad. See on omakorda peamine põhjus, miks neil tekivad probleemid sotsiaalkaitse vallas. Vabakutselised loovisikud küll panustavad ühiskonda, aga neile saab saatuslikuks sotsiaalkaitse võrgustik, mis on rajatud palgatöölisi silmas pidades.

Pauts elab ravikindlustuseta juba seitse-kaheksa aastat. “Vahepeal sain aastaks kindlustuse tänu loovisiku toetusele, mida õnnestus koroona tõttu lõdvendatud tingimustel taotleda, aga kahjuks ma sellele abinõule enamasti ei kvalifitseeru,” rääkis ta. Loovisiku toetus on töötute loomeinimeste toimetulekutoetus, millel on teatud tingimused. “Mul on keeruline neile vastata,” lisas naine. “Võin vabakutselisena teenida ühes kuus tuhandeid ja seejärel ei laeku mitu kuud sentigi. Kahjuks ei arvesta riiklikud toetused vabakutseliste sissetulekute dünaamikaga. Elan nagu limbos: pole piisavalt vaene, et toetust saada, aga ka mitte piisavalt rikas, et teha oma ettevõte ja suuta endale regulaarselt palka maksta.”

Loovisikute ravikindlustuse teema on Pautsi meelest üleval olnud juba palju aastaid. Kui oleks poliitilist tahet lahendust leida, oleks seda juba tehtud, nendib ta. “Paraku ei ole kunstnikud-kirjanikud poliitikute jaoks kuigi “seksikas” valijate rühm.”

Praxise analüütik Kaupo Koppel näeb probleemi pigem vabakutselisuses, mitte loometöös. “Kogu ravikindlustus, töötushüvitised, pension sõltuvad Eestis eelkõige regulaarsest tööst,” märkis Koppel, lisades, et kõik on hästi, kui inimene töötab ühel palgatööl ning see töö on regulaarne. Kultuuri ja loovisikute loomingut väärtustatakse Eestis kõrgelt, aga see ei kajastu jätkuvalt vabakutseliste loovisikute käekäigus. Sisuliselt saavad vabakutselisuse juures kokku nii ravi-, töötus- kui ka pensionikindlustuse lüngad.

Ravikindlustus kõigile

Praxise analüüsi kohaselt katkeb ravikindlustus kas tööprobleemide või ravikindlustussüsteemiga liitumise keerukuse tõttu. Tihti on inimene sunnitud töötama petturliku töövormi alusel või tegema deklareerimata tööd. Need on olukorrad, kus inimese töösuhe on lühiajaline või katkendlik, palgatulu ebastabiilne või ebapiisav, inimene saab näiteks ümbrikupalka, töötasu on vormistatud ettevõtlustuluna jms.

Põhjus on ka tänapäeval üha tihemini kasutatavad paindlikud töövormid. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepinguga töötajate arv on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud. Nii võib suureneda inimeste hulk, kes ei panusta haigekassa eelarvesse regulaarselt sotsiaalmaksu maksmise kaudu ning kellel puuduvad seetõttu ka sotsiaalsed garantiid.

Ka ei ole inimesed piisavalt teadlikud või motiveeritud kasutama sotsiaalsüsteemi “uksi”, mille kaudu on võimalik ravikindlustussüsteemiga liituda. Ravikindlustuse puudumist tingib ka tänase süsteemi keerukus – kindlustatuskaitse saamise reegleid on palju, need on kohati ebaselged, neid on riigil keeruline hallata ja elanikel teada. Kokku on ligi 50 eri põhjust ravikindlustuse saamiseks.

Ühiskonnale on kasulikum, kui kõigil oleks ravikindlustus – see tuleb riigile odavam.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi leiab, et ravikindlustuse puudumine on ohtlik. “Ühiskonnale on kasulikum, kui kõigil oleks ravikindlustus – see tuleb riigile odavam,” on dr Vallikivi veendunud. “Mõistagi on see päris suur tükk n-ö alla neelata, kuid me oleme ühiskonnana piisavalt küpsed, et mitte premeerida maksukuulekust sellega, et ainult need inimesed saavad arstiabi. Õigeaegne arstiabi on elementaarne inimõigus. Paraku on vangide terviseabi mõnikord oluliselt parem kui vabaduses viibivate inimeste oma!”

Vallikivi rõhutab, et kui raha on palju, pole kindlustamata inimesel midagi häda ja ta saab endale igasugu asju lubada, aga juhul kui ta on kindlustamata seepärast, et tal ei ole töökohta, on see väga suur terviserisk. “Nii perearstikeskuses kui EMO-des näevad meedikud väga palju kindlustamata inimesi. Paljud on stigmatiseerimise pärast nii häiritud, et pöörduvad tervishoiu poole alles siis, kui on liiga hilja ja tervisemured juba kriitiliseks läinud,” tõdes dr Vallikivi. “Dr Google’i ajajärgul pöörduvad kindlustatud arstile pigem varem kui hiljem, kuid ravikindlustamata isikutega näeb vastupidist. Nõnda saame siis jälle kasutada arstidele nii palju omistatud lauset: kus te küll varem olite?”

Maksta tuleb üha rohkem

Tõsi, ravi läheb kindlustuseta inimestele kalliks. “Olgugi erakorraline abi ka mittekindlustatutele tagatud, peavad nad selle, mis otseselt ei sea ohtu nende elu või tervist, paraku ise maksma. Kaasa arvatud visiidid ja uuringud, täishinnaga ravimid ja meditsiiniseadmed, mis teeb adekvaatse abi saamise veelgi keerulisemaks,” rääkis Vallikivi. “Perearstid saavad mittekindlustatutele erakorralist abi anda raske või eluohtliku seisundi puhul.”

Haigekassa andmetel sai 2022. aasta esimesel poolaastal ravi 31 319 kindlustamata inimest ja nende raviarvete eest tasus riik (poolaasta võrdluses) 6 291 000 miljonit eurot ehk 57% enam kui aasta varem. Vältimatut ravi vajanud ravikindlustamata inimeste arvu on kasvatanud viirushaiguste sh Covid-19 haiguse levik.

2021. aasta jooksul sai ravi kokku 51 576 kindlustamata inimest ning nende raviarvete eest tasus haigekassa kokku 9 263 000 miljonit eurot.

Koorem abisüsteemile

Ka WHO on välja toonud, et kindlustuse laiendamine kõigile on majanduslikult mõistlik, sest kindlustamata inimesed jõuavad arsti juurde alles siis, kui nende ravi osutub juba väga kulukaks. Kunstnik ja režissöör Sandra Jõgeva arvab, et aktiivsed kirjanikud ja kunstnikud ei peaks olema kehvemas seisus, kui ühiskonna põhjakihid.

“Iroonilisel kombel on näiteks alkohoolikutel, kes ei ole enam võimelised tööd tegema, ravikindlustus olemas, ning vangidel tekib sel ajal pensionistaaž,” tõi Jõgeva välja. “Ma ei taha öelda, et neilt tuleks see ära võtta. Kuid normaalne pole ka olukord, et loomeliitu kuuluval kirjanikul või kunstnikul, kel on ette näidata lugejanumbrid või riiklikud autasud, ei ole võimalik oma tööga tegeledes ravikindlustust saada. Sealjuures öeldakse meie kohta avalikult, et me ju ei tee mitte midagi! Loovisikud võiksid olla eristaatuses nagu nunnad ja mungad… või vangid!”

Loovisikud võiksid olla eristaatuses nagu nunnad ja mungad… või vangid!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Helmen Kütt nendib, et olukord on kestnud ja teada pikalt, kuid erinevate maailmavaadetega erakonnad pole riigikogus saavutatud üksmeelt. «See, et orienteeruvalt 65 000-70 000 inimest ehk pea 6% meie elanikest ei oma ravikindlustust, on kindlasti probleem,» lausub Kütt.

“Tõsi, üht-teist on siiski tehtud ja parandatud, kuid probleem pole kadunud kuskile ja ravikindlustussüsteem vajaks üle vaatamist. Hiljemalt järgmise riigikogu koosseis võiks lahendust otsida ja leida. On ju sotsiaalministeeriumil piisavalt analüüse ja uuringuid ning eri lahendusvariante ja ka arvestusi rahalise kulu kohta.”

Küti sõnul on erakondi, kes näevad selles maksudistsipliini küsimust, ning erakondi, kes peavad ravikindlustust kõigile pigem inimõiguseks. “Praegu saavad ravikindlustuseta inimesed vältimatut ravi, kuid see on riigile arvatavasti kallim, kui näiteks esmatasandi – ehk perearsti poole pöördumise võimalus,” tõdes Kütt. “Rääkimata sellest, et tihti jääb inimestele abi saamine liiga hiljaks, kui lõpuks selgub kaugele arenenud haigus, mida võib-olla juba lootusetu ravida, või toob see kaasa töövõimekao, mis teistpidi on koormus sotsiaalkindlustussüsteemile.”

Muudatused tulekul?

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei ole praegu paraku kiireid lahendusi, mis kogu senist rahastamissüsteemi lähiajal muudaks ja ravikindlustamata inimestele kaitset pakuks.

“Sotsiaalministeerium esitas 2021. aasta märtsis valitsusele oma ettepanekud ravikindlustuse laiendamise kohta,” kommenteeris tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar. Tol korral otsuseid ei tehtud ning valitsus soovis teema arutelu jätkata, aga eri kriiside lahendamise tõttu selleni ei jõutud. “Oleme võtnud järgmise aasta prioriteediks jätkata parema ravikindlustuse arutelu,” kinnitas Esnar.

Ühe lahendusena analüüsitaksegi universaalse ravikindlustuse pakkumist kõikidele Eesti elanikele. “Maksustrateegia muudatustele lisaks tuleb hinnata ka mõju inimeste ja tööandjate käitumisele ja valmisolekule edaspidi ravikindlustussüsteemi panustada,” täiendas Esnar. “Maksusüsteemi võimalikke muudatusi ja mõjusid peab hindama ja arutama koostöös rahandusministeeriumiga.”

Universaalse ravikindlustuskaitse kehtestamise eelduseks on inimesele osutatud tervishoiuteenuste jm ravikindlustushüvitiste eest tasumise lahti sidumine sotsiaalmaksu laekumisest, see omakorda tähendab uute tervishoiu rahastamispõhimõtete väljatöötamist. “Tegemist oleks ulatusliku ja põhimõttelise muutusega riiklikus tervisesüsteemis ja rahastamise alustes, mis vajab laiemat riiklikku arutelu ja maksustrateegiliste muudatuste kokkuleppimist poliitilisel tasandil,” lisas Esnar.

Soomes ja Rootsis on kindlustatud pea kõik elanikud

Et kirjanik suudaks korralikult teenida ja haigekassas arvel olla, peaks ta iga kuu ühe raamatu välja andma.
Kunstnik, kriitik ning režissöör Sandra Jõgeva oli ravikindlustuseta kümme aastat. Samas töötas naine seitse aastat sellest tegelikult kultuuritehases Polymer näituseprogrammi kuraatori ja ürituste korraldajana. Niisiis ei saa öelda, et tal polnud konkreetset tööd. “Meie tiimis tegeles sama tööga iga päev 3-5 inimest, mis mõnes riiklikus institutsioonis oleks selle töömahu jaoks normaalne meeskond,” märkis Jõgeva.

Ta ise käis vajadusel erakliiniku perearsti juures, makstes oma analüüside ja uuringute eest ise. Ravikindlustust ei olnud ka tema kolleegidel. “MTÜ-dest ja projektirahadest saadavad sissetulekud on nii väikesed, et inimestele ei ole võimalik tavalist palka maksta,” selgitas Jõgeva. “Töötasud on väikesed ja neid makstakse välja lepingute alusel, millega ei kaasne sotsiaalseid garantiisid. Isegi kui suured institutsioonid kaasavad kunstniku kõrge profiiliga projektidesse, nt riiki tutvustavatest näitustest osa võtma, on summad sümboolsed. Isegi aktiivselt tegutsedes on väga raske saada iga kuu see raha kokku, et ravikindlustus osta.”

Sandra tuttav kirjanik nentis, et raamatuhonorarid on kriisi ajal langenud – kui varem maksti teatud raamatu eest arve alusel 2500 eurot, saab nüüd 1800 eurot. “Põhimõtteliselt peaks käsikirja üle andma kord kuus,” märkis Jõgeva. “See on enamusele absoluutselt mitte jõukohane – keegi ei anna välja 12 raamatut aastas!”

Jõgeva sõnul tuleb heal tasemel loomingu jaoks ainult sellega tegeleda. Kui see on hobi põhitöö kõrvalt, ei tule ka häid tulemusi. “See on sellisel juhul ju harrastus, mitte professionaalne tegevus,” märkis ta. “Kui paljudel on põhitöö ja eraelu kõrvalt veel aega, et professionaalselt teist karjääri edendada? Mis see motivatsioon peaks olema? Kire-
põhisus ja vajadus end teostada kannab vaid piiratud aja. Kuid kui sa oled end juba tõestanud ja saanud tunnustust, tekib küsimus, miks peaks niimoodi jätkama.”

Praxise 2018. aasta uuring tõi võrdluseks välja, et enamikus OECD ja EL riikides, sh Soomes ja Rootsis on ligipääs tervishoiu põhiteenustele tagatud enam kui 99% elanikkonnast, seega kuulub Eesti kindlustuskaitse poolest EL ja OECD riikide madalaimasse kolmandikku.

Eesti tervishoiukulud moodustavad 6,5% SKT-st, mis on väiksem Euroopa keskmisest. Ka inimese kohta on tervishoiukulud ligikaudu pool Euroopa keskmisest.

Ravikindlustuseta inimesed saavad arstiabi:
• Tallinna elanike registrisse kuuluvad ravikindlustamata inimesed saavad tasuta üldarsti- ja kirurgilist abi Nõmme tervisekeskuses aadressil Jaama 11. Üldarsti abi saab esmaspäeviti ja neljapäeviti kella 8-12, kirurgilist ambulatoorset abi neljapäeviti kella 9-11.30.
• Ravikindlustuseta inimeste statsionaarset abi pakub Lääne-Tallinna keskhaigla.
• Vältimatu arstiabi saamiseks saab pöörduda Tallinna haiglate erakorralise meditsiini osakonda.
• Ravikindlustamatutele teevad enim muret naha- ja nahaaluskoe haigused, samuti vigastused, traumad ja põletused ning südame ja vereringe mured. Sügisel teevad sagedasti häda sügelised ja erinevad ülemiste hingamisteede haigused.
• Ravikindlustamata inimeste Covid-19 haiguse diagnoosimise ja raviga seotud kulud katab haigekassa.
• Lähem info ravikindlustuse kohta www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus/riigi-poolt-kindlustatud


Millal saab iga Eesti elanik ravikindlustuse?

Ravikindlustus peab ajaga kaasas käima. Meil on tööturg muutunud 30 aastaga paindlikumaks, inimesed töötavad eri lepingutega ja mõnikord ka periooditi, teiste tulude osakaal on suurenenud.

Ravikindlustus aga ei ole nende muutustega kaasas käinud, mistõttu tulubaas on kitsam kui võiks olla ja osal inimestel on kindlustus katkendlik või puudub.

Rahastusmudel vajab süsteemset kaasajastamist, kõigi töövormide võrdne ja ühtlustatud kohtlemine aitab inimkeskset tervishoidu, teenuste mahtu ja kvaliteeti hoida.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson
Pilt: Albert Truuväärt

Ei ole kahtlust, et kokkuvõttes läheb ravikindlustamatute ravi riigile kallimaks kui see, et nad oleks kindlustatud. Kõige teravamalt ja kiiremini tuleb see välja nakkushaiguste puhul – viirus või bakter ei küsi, kuidas inimesel kindlustusega lood on, vaid nakatab kõiki.

Kui kindlustamata inimene kõhkleb tervishoidu pöördumast, sest tal ei ole raha vastuvõtu või ravimi eest maksta, siis ta nakatab ka teisi inimesi edasi, mida saab ära hoida. Mittenakkushaiguste puhul avalduvad mõjud hiljem, kuid on ikka olemas – inimese enda tervis kannatab, aga mõjutatud on ka inimese lähikondsed.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
17. aug. 2022 20:04
Ütleks vaid enda kohta, et hakata loomeinimeseks, ei olnud mul vist annet. Tegin 44 aastat jutti ausalt tööd, maksin kõik maksud riigile ja olen nüüd pensil. Ravikindlustus on olemas ja ka keskmine pension. Enamus loomeinimesi, kellel on annet teenivad kordades rohkem kui keskmine töötaja ja kui pole annet, peab minema loovale tööle, et mitte kerjata andetu loomeinimesena. Sooritada kuritegu või hakata alkohoolikuks, et saada ravikindlustust oleks ka variant.
Imelik teema tõstataja....
17. aug. 2022 19:35
Järgmisena võiks ta küsida, miks vangidele tasuta süüa antakse ja pesu pestakse ?jne. Alkohoolikud - keda ta selle all mõtleb ? Meil on ka erinevate riikidega kokkulepped, mis tähendab- ollakse seal ja siin , nemad ravikindlustatud. Esmase abi saavad ju kõik. Mis tähendab, et on kindlustuseta? Need kirjatsurad võtku omale FIE ja maksku kohustuslik tasu aastas. Või nad arvavad,et saadavad tasud muu lepingu osas- jäetakse sots.maks tasumata samuti ja siis ollakse rahul? Huvitav, kas need KULKA saajad on oma maksu tasunud ? Raamatute laenutusest saadavalt maksult - tasutakse sots.maksu? jne. Loovjõud saagu aru - kui nad on soovinud olla eraettevõtjad- kodused, muud tööd mitte teha - siis peavadki oma viljakuse ja tulemusega leppima. Kas kohvikupidaja jms. ajutisel sulgemisel või pankrotistumisel, peaksid olema ka ülalpeetavad ?! Ei, peab korjama omale pensioni, mitte kihutama pidudel(luuletajad jm. kunstnikud, loojad) või sõitma mööda maailma ringi. Te peate saama aru - et olete Unelmate ja Soovitud riigis, nüüd tahate sotsialismi ?! Emadus, valik on ka isaduspuhkus aga seadus lubab ju osaliselt töötada samal ajal ning KOV toetused koos riigipoolsetega - lubavad äraelada küll , kindlasti siis kui lapsi on üle 3 . Kas aga majapidamist 200 m2 elumaju - kindlasti mitte. Üksikemad - jätame lesestumise osa kõrvale(on teised seadused), tuleks riigil koputada tõsiselt kohustusele - see ema.. peaks toetuste saamiseks või krt. jrk. KOV saamiseks esitama(v.a kunstviljastus) isa nime lapsele(kes klapib DNA) . See on midagi košmaarset kuipalju on sellist valskust meil riigis ja seda lubatakse. Naised varjavad teadlikult isanime lapsele, siis uluvad - et vähe on ...
kindlustaja
16. aug. 2022 17:30
h ttps://www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus#tab-d2558 h ttps://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-taotlejale/ravikindlustus
?
15. aug. 2022 17:07
elu aeg puudega last hooldanud ema saab aga rahvapensioni?
...
15. aug. 2022 17:03
hooldushüvitist miinimumpalga pealt... ja mis siis need tegema peavad, kes saavadki miinimumpalka või miinimumpalga lähedast töötasu.