"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Õhu- ja mürasaaste rikuvad linnas tervist - pikaajalised mõjud võivad ilmneda alles aastate pärast (0)
19. august 2022
Foto Mats Õun

“Päris paljud meist on tunnetanud, et müra on ühes või teises situatsioonis häiriv. Mõni ei saa näiteks suvel kuuma ilmaga öösel akent avada, sest tänavamüra kostab sisse. Aga müra puhul on ka selliseid varjatud probleeme, mida me nii hästi endale ei teadvusta,” märkis keskkonnauuringute ja säästvate linnaruumilahenduste välja töötamisega tegeleva ettevõtte ELLE vanemekspert Pille Antons.

“Häiringutega võib kaasneda ka stress, võib langeda töövõime, keskendumisvõime, aga samuti võib pikaajalise ja kõrge müratasemega kokkupuude kaasa tuua erinevaid tõsisemaid terviseprobleeme,  näiteks südame-veresoonkonna haigusi. Ehk siis müral on sellisel pideval kokkupuutel neid mõjusid, mida me tunneme, aga tegelikult ka selliseid, mida me ei oska võib-olla karta,” lisas Antons.

Antonsi sõnul on müra tajumine üsna subjektiivne – inimene võib näiteks viibida pidevalt suure tänavamüra käes, ent harjub sellega lõpuks ära ja ei pane seda mürafoon enam tähele.

“Aga kui näiteks naaber võtab korra hommikul muruniiduki välja, siis see võib olla tegelikult palju lühiajalisem müra, palju väiksemate mõjudega, aga see on tunduvalt ärritavam.”

Helsingi olukord on Tallinnast parem, Riial kehvem

Teisi maailma suurlinnu on Tallinnaga Antonsi hinnangul keeruline võrrelda, sest linnad on erineva iseloomuga ja neil on ka erinevad müraallikad.

“Kui Lääne-Euroopa linnades on tihedamad raudteevõrgustikud, siis Tallinnas võib-olla raudtee müra niivõrd suure osakaaluga ei ole. Aga samas siiski liiklusmüraga seoses peab ütlema, et meil on probleeme,” tõdes keskkonnaekspert. “Kui nüüd vaadata neid võrdlusi, mida on Euroopa Komisjon oma ühtlustatud metoodikaga teinud, siis lähemate naabrite juures Helsingis on kõrgest müratasemest mõjutatud elanike osakaal väiksem kui meil, aga samas näiteks teisel naabril, Riial, on see kõrgem.”

Iga viie aasta järel koostab Tallinn tervet linna katva mürakaardi, aga seda ei ole võimalik teha täpsete mõõtmiste abil, sest ilmselgelt iga elamu külge mõõteseadmeid paigaldada ei saa, aga seda tehakse arvutuslikult ja värskeim arvutus on just praegu vormistamisel

“Iga kord, kui see regulaarne kaardistus on läbi tehtud, koostab linn ka müra vähendamise tegevuskava. Kui me kaardistamisega otsime peamisi müraallikad, siis tegevuskavaga otsime lahendusi,” kinnitas Antons.

Kõige suurema müraprobleemiga on Tallinnas linna sisse tulevad magistraaltänavad , nagu Tartu/Pärnu/Narva maantee ja kesklinna piirkond, aga teinekord võib probleemiks olla ka üsna väikene tänav. Probleem võib Antonsi sõnul sellest, et näiteks on eluhooned tänavale väga lähedal ja seal ei ole mitte mingit puhvrit, et müra jõuaks väheneda.

Müra tajumine on subjektiivne

Müra talumislävi on igal inimesel erinev. On inimesi, kes tunnetavad väga häirivalt sellist mürataset, mis teiste jaoks veel häiriv ei ole.

“Näiteks tuuakse välja, et unehäireid võib tekitada juba müratase, mis on detsibellides mõõdetuna suurusjärgus 40 detsibelli. Aga kui me näiteks räägime liiklusmüra normtasemetest, siis need on meil kehtestatud tunduvalt kõrgemad. Müranormid lähtuvad sellest, et see ei hakkaks tõesti enamusele inimestele tervisele negatiivselt mõjuma. Ja siis on individuaalne häirimise tase, mis võib olla väga-väga erinev,” tõdes Antons.

Uue kodu ostmisel soovitab ta vaadata ka linna mürakaarte ja käia koha peal maja juures ka selle pilguga, et kui aken lahti teha, siis milline on seal müratase.

“Kui on juba olemasolev korter kuskil mürarikkas kohas, siis näiteks üks asi, mis aitab lahtiste rõdude puhul, on klaasimine – see võtab juba natukene müra vähemaks. Ka linnakeskkonnas on meil tegelikult vaikseid alasid. Et kui ikka tänavamüra ära väsitab, siis tasub minna mõnda suuremasse rohelisse parki, näiteks Nõmme metsadesse või Kadrioru parki ja nautida siis neid linna vaikseid alasid.”

Õhusaaste on veelgi ohtlikum

E-riigi Akadeemia vanemekspert Liia Hänni hinnangul on linlasi ohustavast mürasaastest veelgi kahjulikum õhusaaste, sest kui müra vastu saab kasvõi näiteks tropid kõrva panna, siis saastatud õhu sisse hingamisest ei ole kellelgi pääsu ja see toob kaasa väga tõsised terviseprobleemid, kaasa arvatud südamehaigused ja vähk.

“Ma saan öelda tallinlaste nimel ja tallinlaste poolt esitatud info alusel seda, et inimesed peavad õhusaastet väga oluliseks. Nad näevad põhilise hädana just nimelt seda, et õhusaaste mõjutab inimese tervist. Aga ta mõjutab ka looduskeskkonda meie ümber: vähendab liigirikkust ja kokkuvõttes muudab meie elukvaliteedi halvemaks,” sõnas Liia Hänni.

“Miks ma julgen seda väita? Sellepärast, et meil on praegu käsil üks Euroopa tasandi projekt, kus on mitmed linnad, sealhulgas ka Tallinn.  Selles projektis me loome inimestele võimaluse interneti vahendusel anda meile tagasisidet, milliseid õhusaastega seostatud seotud probleeme nad näevad ja  esimene on just nimelt probleemid tervisega ja teiseks on mõju looduskeskkonnale,” lisas Hänni.

Linlaste arvates on suurimaks saasteallikas transport ning Hänni sõnul võib jõuda konsensusele, et müra ja õhusaaste käivad väga tihti koos transpordiga.

Tähtsuselt teise õhusaaste põhjusena märkisid küsitluses osalenud inimesed tööstust, mis on kaassaasteallikas väga erinevate ainetega ja kolmandal kohal oli õhusaaste, mida põhjustavad vananenud kodu küttekolded, mis eriti talvel ajavad tossu välja ja muudavad ka õhukvaliteedi kehvaks.

Vajalikud otsused tuleb vastu võtta kohe

Hänni ei usu, et analoogsed projektid iseenesest mõjutaksid kohe meie keskkonda suurel määral, aga otsused linnakeskkonnas muutuste tegemiseks tuleks vastu võtta kohe, nendega ei saa viivitada aasta või 10 aastat.

“Kui me räägime näiteks kergliiklusteedest ja rattasõidu eelistamisest, siis tuleb seda linnaruumi ümber kujundada,“ rääkis ta. „Keegi ei tahaks, et meil oleks omamoodi lahing nii-öelda autoinimeste ja jalakäijate ja jalgrattainimeste vahel, kuigi kohati tundub, et see debatt ja pinge on üsna suur.”

Võrreldes teiste projektis osalevate Euroopa linnadega on Tallinna olukord Hänni sõnul parem, aga siiski ei saa öelda, et olukord oleks inimeste tervise seisukohalt ideaalne.

“Tallinnast tehti ettepanek, et saasteainete mõõtmist võiks teha tihedamalt ja see võiks olla inimestele lihtsamini leitav ja kättesaadav. Ja kui kusagil on väga suur saasteainete kogus, võiks olla teatud ohumärgid või teavitamine, et sinna piirkonda ei tasu parajasti minna,” lausus ta.

Hänni sõnul ei saa tõeliselt rohelise linna ambitsiooniga Tallinn ennast siiski rahustada teadmisega, et teistel on veel kehvem, vaid peab seadma sihid kõrgele.

“Kui me räägime õhusaaste mõjust inimese tervisele ja enesetundele, siis tuleb arvestada pikaajalise mõjuga. Kopsuvähk võib tekkida sellepärast, et sa oled seda saastet 10 või 20 aastat sisse hinganud. Küllalt palju on selliseid haigusi, nagu näiteks astma, mis ägenevad just nimelt siis, kui see õhusaaste tase tõuseb,” selgitas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.