"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
JUHTKIRI Elektribörs kui kultusobjekt (0)
22. august 2022
Virkko Lepassalu.

Kui elektri hind jõudis 4000 euroni megavatt-tunni eest, aasisid naljahambad, et taolise kalli elektri tootsid Nord Pooli börsile ratturid rattalambigeneraatoritega. Või saadi see klaaspulki siidlappidega hõõrudes. Teatavasti kujuneb hind kalleima turule pääsenud elektrijaama pakkumise järgi, mis on parasjagu vajalik selleks, et antud tunnil katta kogu tarbimine ehk nõudlus. Nüüd uurib konkurentsiamet, kas superhinna taga polnud mitte turumanipulatsioon. Ainult et seni kuni menetletakse, käib tarbijate koorimine edasi olukorras.

Riik peaks kõige kiiremas korras vähemalt peatama Nord Pooli börsil osalemise või sealt üldse lahkuma. Seda enam, et õhus ripub hindadega spekuleerimise kahtlus. Nord Pooli süsteemides kaupleb üldse kokku 360 turuosalist 20 Euroopa riigist. Seal on koos tootjad, suurtarbijad, bilansihaldurid jt. Baltimaade lisamine sinna on ilmselge läbikukkumine. Üks mu teadlasest sõber ütleb õigesti, et Nord Pool on nagu religioon. Selle kummardajad moodustavad nagu sekti, kuid nad on kahjuks ka võimu juures. Jutt mingist börsist ja vabast turust on seejuures absoluutne luul. Ja seda alates hetkest, kui hakati börsil kasutama tänaseks nii tavalisi tulevikutehinguid. See tähendab teatud elektrikogusele hinna broneerimist tulevikus ostmiseks.

Vaba turg peaks aga olema just vastupidine, ettearvamatu ja määramatu, mitte aga toimima nagu nõukogude aja plaanimajandus. Tulevikutehingud võimaldavad spekulatsiooni ja hindade kõrgeks ajamist, sest nendega on omakorda võimalik soodsat turuolukorda kasutades kaubelda. Ainsa vahega, et kui nõukogude ajal võis miilits spekuleerimise eest su vangi panna, siis elektribörsil peetakse seda normaalseks äriks. Kõike katab veel saladuseloor. Börsi reeglid ei võimalda avalikustamist, kes ja milliste tehingute tulemusena toob turule superkallist elektrit.

Ja lisaks, miks peaks elektritootja üldse pingutama mitmete elektrijaamade käigus hoidmisega ja hinna alandamisele kaasaaitamisega, kui ühe toodangu eest saab defitsiidi tingimustes küsida kõrgemat hinda? Kui taoline nn vaba turg pikemalt jätkub, toob see kaasa järjest enamates ettevõtetes koondamised ja pankrotid – rääkimata jäljest, mida see jätab perede rahakotile.
“Kahjuks nii on,” tõdes absurdsete hindade kohta Nord Pooli Baltikumi juht Ingrid Arus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.