"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
EKSPERDID Vaba elektriturg ei toimi, 14 Euroopa riiki kontrollivad hindu (0)
22. august 2022
Foto: Pixabay

Pealinn küsis ekspertidelt, kuidas taltsutada rekordeid löövat elektrihinda.

EESTI ENERGIA JUHT HANDO SUTTER: Ärge tormake vanu soodsaid lepinguid muutma!

Hando Sutter.
Pilt: Scanpix

Umbes 170 000 Eesti Energia kliendil on talve lõpuni elektri hind fikseeritud parema hinnaga, kui on varasemalt universaalteenuse hinnaks pakutud. Nemad võivad rahulikult talvele vastu minna ja ei pea elektri hinda pidevalt jälgima.

Osad meie klientidest on oma elektrihinna fikseerinud aastal 2019 või 2020, mil elektri hind oli võrreldes tänasega kordades soodsam. Kliendid ei pea viimaste päevade uudiste valguses midagi tegema. Meie seisame selle eest, et kliendil oleks võimalikult lihtne. Anname täpsed juhised, kui uus elektrituruseadus ja konkurentsiseadus on vastu võetud.

Energiafirma teeb klientidele, kelle fikseeritud hinnaga lepingud lõpevad näiteks aasta lõpus, automaatselt uue pakkumise. Pakkumist tasub küsida ka teistelt elektrimüüjatelt. See, mida pakkuda saame, sõltub hetkel turul toimuvast ja natuke ka kliendist ja tema tarbimisprofiilist.

Elektriturureformi eelnõus pakutava universaalteenuse hinna kehtestab konkurentsiamet. Reguleeritud hinna sees on kõik kulud. Mitte ainud muutuvkulud, millega börsil elektrit müüakse, vaid ka püsikulud, amortisatsioon, samuti kapitalitootlus ja ka mõistlik kasum.

Põlevkivist praegusel ajal odavat elektrit toota ei ole võimalik.

Halb uudis tarbijatele on, et põlevkivist praegusel ajal odavat elektrit toota ei ole võimalik, isegi nende hindade juures, mis meil praegu on. Muutuvkuludest 80% on keskkonnatasud – CO2 emissioonikulu ja põlevkivi ressursitasu. CO2 emissioonikulu on veel ajas muutuv, mistõttu tuleb universaalteenuse hinda sageli üle vaadata ja uuesti kooskõlastada. Praegune turg on justkui peegel, mis näitab, et turul on veel liiga vähe CO2 vaba tootmisvõimsust. Kui oleks rohkem tuule-, päikese, hüdrojaamu, oleks ka hind madalam, sest turg ei vajaks sel juhul kallite fossiilkütustel põhinevate jaamade toodangut.

Taskukohase ja keskkonnahoidliku elektri tootmise suurendamiseks ning energiasõltumatuse parandamiseks on Eesti Energial vaja investeerida miljardeid. Eesti Energia puhaskasum oli teises kvartalis 33 miljonit eurot, kuid samal ajal investeeris kontsern 98 miljonit eurot. Sellest lõviosa taastuvenergia tootmisse, elektrivõrgu uuendamisse ja uutesse võrguliitumistesse, et meil oleks rohkem soodsat elektrit. Aastatel 2022-2026 on Eesti Energial kavas investeerida ligi 2,5 miljardit eurot, millest enamik läheb uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisse kontserni koduturgudel.

MINISTER KRISTJAN JÄRVAN: Elektribörsi peame sekkuma kohe, tarbijad ei pea olema pimedas ja külmas

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
Pilt: Mats Õun

Ma olen suur turumajanduse pooldaja, aga praegust olukorda elektribörsil ei saa riik aktsepteerida. Tegu on energiakriisist põhjustatud turutõrkega. Kuna turg ei toimi enam normaalselt, siis peab riik siin kindlasti sekkuma ja kohustama Eesti Energiat müüma elektrit universaalteenusena. See on vajalik, et tarbija ei peaks olema pimedas ja külmas, vaid saaks osta elektrit selle hinnaga, millega seda tegelikult toodetakse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai valmis elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mis kehtestaks kodutarbijatele võimaluse osta elektrit universaalteenusena ning aitab määrata elektri hinda. Kõigi eelduste kohaselt kujuneb universaalteenuse hind odavamaks nendest pakettidest, mida praegu turul pakutakse, sest hind põhineb Eesti Energia omahinnal, kuhu on lisatud mõistlik kasum. Lõpliku hinna määrab loomulikult konkurentsiamet. Käesolevat eelnõu on väga vaja, et ka eeloleval talvel oleks kodutarbija toas valgus ja soojus.

Kodutarbijale oleks mõistlik see hind, millega Eesti Energia suudab pikaajaliselt elektrit toota.

Eesti on elektri müümiseks valinud kõige liberaalsema mudeli, kus hind kujuneb börsil ja riik hinna kujundamisse ei sekku. Ent vähemalt 14 Euroopa Liidu liikmesriiki rakendab endiselt elektri hinnaregulatsiooni. See on igati kooskõlas EL-i elektrituru regulatsiooniga. Nimelt on EL-i elektrituru direktiivis sätestatud, et liikmesriigil on õigus rakendada hinnaregulatsiooni nii kodu- kui ka väiketarbijatele. Midagi erilist sellises sekkumises pole. Ka USA-s reguleeritakse endiselt laialdaselt tootmise hinda ja meil pole põhjust selle riigi turumajandusele orienteerituses kahelda.
Kodutarbijale oleks mõistlik see hind, millega Eesti Energia suudab pikaajaliselt elektrit toota. See tähendab tegeliku tootmiskulu ja mõistliku kasumi summat, sest ettevõte peab ka investeeringuid tegema, vastasel korral poleks meil varsti enam üldse elektrit.

Seejuures tuleb lähtuda Eesti Energia kõige tõhusamate, mitte kõige viletsamate jaamade tootmiskuludest. Muidu pole ettevõttel põhjust tõhusa ja kuluefektiivse tootmise nimel pingutada.
Läänemere piirkonnas ülikõrget hinda kujundava elektribörsi Nord Pool reeglid vajavad üle vaatamist ja muutmist, praegune viimase pakkuja süsteem ei pruugi olla parim. Kindlasti oleks vaja suurendada börsi läbipaistvust. Kuid Eesti ei saa seda teha üksinda, sest Euroopas kehtivad ühtsed elektribörsi reeglid.
Euroopa Liidus on juba möödunud sügisest alates arutatud, kas elektribörsi mudel on üldse mõistlik või on võimalik elektri müümiseks leida mõni efektiivsem ja parem viis. Küllap millalgi jõutakse ka otsusteni, aga see kõik võtab aega. Meil paraku pole aega oodata, peame tegutsema kohe ja tõttama rahvale appi palju kiiremate vahenditega.

MAJANDUSTEADLANE HEIDO VITSUR: Elektri hind olgu kõigile õiglane

Heido Vitsur.
Pilt: Scanpix

Kui valitsus suudab elektri ja soojuse hinnad õiglasele tasemele viia, on ta ühtlasi teinud ära töö inflatsiooni kontrollimiseks.
Valitsus saab hinnatõusu küllalt olulises ulatuses mõjutada, kontrollides elanikele elektri ja soojuse müümise hinda. Selleks on elektrituruseaduse muudatustega ka ettevalmistusi tehtud. Nüüd saab pakkuda senisest börsihinnast soodsamat elektrit, kuid tõtt-öelda oleks valitsus seda pidanudki hiljemalt talvel sõja pärast tegema. Millegipärast arvati siis, et börsihinnale toetumine on õige ja et hoolitseda tuleb üksnes nende eest, kes ise abi paluvad.

Suurimat osa tarbijahinna erinevuse põhjusest tuleb ikkagi otsida meie turukorraldusest. Tänu turukorraldusele oli mitmeid aastaid meie kasutuses odavam elekter, kui me ise toota oleks suutnud. Nüüd on olukord vastupidine. Me müüme enda elektrit börsihinnaga, mis püstitab alatasa uusi rekordeid.

Eesti hinnatõus oli üle kahe korra arenenud maailma keskmisest suurem, kuid siiski on suurem osa sellest hinnatõusust kodumaist päritolu.


Eesti hinnatõus oli üle kahe korra arenenud maailma keskmisest suurem, kuid siiski on suurem osa sellest hinnatõusust kodumaist päritolu. Mõned protsendid üle 20-protsendilisest inflatsioonist lähevad jätkuvalt kiire konvergentsi arvele – meil kasvavad inimeste sissetulekud aastas 6-7% arenenud maailma paari protsendi asemel –, samuti kiirema Covidist taastumise arvele.Oma mõju hindadele on sellelgi, et ka muudel energiaturgudel hinnakonkurents praktiliselt puudub. Näpuga siin kellelegi näidata pole. Meie turg on väike.

Mitmes maailma suurema majandusega riigis on ilmselt juba majanduslangus ning toornafta praegu enam ei kallinegi. Seega on üks paljudest maailma hinnatõusu põhjustest praeguseks ära langenud. Kuid sama ei saa öelda gaasihindade kohta. Õnneks on gaasi osa riikide energiabilansis siiski väiksem kui nafta oma, nii võib loota, et nafta odavnemine võib tasakaalustada gaasi edasist kallinemist. Kuid seda ainult siis, kui talv ei tule liiga külm.

Kõigele vaatamata võib eeldada, et maailmas on hinnad selleks korraks uue tasakaalupunkti juurde jõudnud. Seejuures on ka koroonapandeemia järgne kiire majanduskasv aeglustumas. Seda olukorras, kus hinnad on maailmas lühikese aja jooksul kallinenud ümmarguselt kümnendiku võrra.

Paraku ei häiri majandusarengut praegu üksnes hinnatõus, vaid ka geopoliitilised riskid ja häired tarneahelates. Kuivõrd inflatsiooni põhjused on antud juhul enamalt jaolt ülemaailmsed ja ainult osaliselt meie oludest tulenevad, tuleb eeskätt teha vahet Eesti ja maailma majanduskavu aeglustumisel. Praegune inflatsioon maailmas on tingitud energia nappusest.

Majanduskasvu aeglustumine peaks muude tingimuste samaks jäämise korral tõepoolest algul energia hindade ja seeläbi kõikide muude hindade kallinemist pidurdama. Seejuures on praegune majanduskasvu pidurdumine täiesti loomulik. Tähendab ju selline hinnatõus inimeste reaalsissetulekute vähenemise tõttu automaatselt nõudluse vähenemist. Lisaks sellele veel nõudlust ja investeerimist pärssiva ebakindluse suurenemist nii tarbijatel kui ka ettevõtjatel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.