"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Aktiivse koolitee projektijuht Leene Korp: parkimine ja aktiivne autoliiklus tuleks kooli sissepääsu juurest eemale viia (0)
23. august 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

„Koolid peaksid kasutusele võtma „jupike jala“ teekonna,“ ütles Liikuma Kutsuv Kool aktiivse koolitee projektijuht Leene Korp. „See tähendab, et kui laps peab tulema autoga kooli, kuna teist varianti ei ole ja kooli jõudmiseks on vaja 20 kilomeetrit sõita, siis viimase jupikese, kui koolimaja juba paistab, saaks laps tulla rahulikult ja turvaliselt jala. Jalutamine aitab koolipäeva rõõmsamalt alustada ja aktiveerib aju.“

Koolitee on oluline osa koolipäevast ja igal õpilasel peaks olema võimalus läbida koolitee vähemalt osaliselt aktiivselt liikudes ning turvaliselt.

„Laste turvalise koolitee teema on mitmel põhjusel väga aktuaalne,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus. „Väga oluline põhimõtteline suund, mis meil Tallinna linnaplaneerimises on hetkel valdavaks ja mille järgi teeme kõik peamised otsuseid, planeerida linna 15-minuti põhimõttel. Selleks, et inimestel oleks võimalik oma põhilised teenused ja tegevused ära teha jalutuskäigu kaugusel, et nad ei oleks sunnitud liikuma kaugetesse kohtadeks, milleks neil võib-olla on vaja kasutada ka autot.“

Põhiteenus, mis puudutab eriti kõiki lapsevanemaid, on kooli ja lasteaia baasteenusena käsitlemine „Selleks, et seda eesmärki täita ja täita ka kliimaeesmärk, oleme võtnud selge suunaga säästvate liikumisviiside arendamise,“ lisas Lippus.  „Oleme viimase aasta jooksul selle väga mitmes suunas ette võtnud. Meil on fookus infrastruktuuril, et arendada välja rattateede põhivõrgustikku, kus oleks turvaline liikuda eelkõige Tallinna kesklinnas, aga vaatleme tänavaruumi ka laiemalt, et proovida tuua tänavamõtestamisse rohkem koha mõtestamist sisse.“

Laste ise liikumise problemaatika on suur ning on reaalne turvalisus on vähenenud. „Praegu on väga aktuaalne Muusika- ja Balletikooli diskussioon linnaga, kus arutatakse, kuidas Pärnu maantee Liivalaia risti ohutumaks muuta,“ kirjeldas Lippus. „Sealkandis on tegelikult veel mitu haridusasutust ning seal on toimunud ka õnnetus, kus laps jäi trammi alla. Enne seda õnnetust ja ka peale on lapsevanemad aktiivsemalt suhelnud ja teinud omapoolseid ettepanekuid linnale, kuidas seda piirkonda just jalgsi liikuvate laste jaoks turvalisemaks muuta.“

Kõik ristmikud, mida on bussi pealt tulles ohtlik ületada, tuleb muuta turvaliseks. „Ka need väiksemad tänavad, mis koolini viivad, et seal oleks, kas siis turvaline eraldatud tee või tunnetuslik hea jagatud ruum,“ lisas Lippus. „Samuti peaks kooliümbrus olema selline, mis toetaks eeskujuna seda, et liikumine on hea, tore ja oluline.“

Väiksemate liiklejate turvaline teekond

Lapsevanem ja innovatsioonistuudio Storytek asutaja Sten-Kristian Saluveer ütles, turvalise koolitee ja aktiivse keskkonna teema on aktuaalne igal pool. „Olen elanud Tokyos, Pariisis, Kesk-Rootsis ja pikalt ka Inglismaal. Tavaliselt tahaksime eeldada, et väga suurtes linnades, võtame näiteks Pariis või Tokyo, on need probleemid suuremad või lahendamatumad,“ kirjeldas ta. „Pariisi üldine liiklus ja keskkonna olukord on väga keeruline, aga minu jaoks on olnud üllatav, et paljud suured linnad on väga liigeldavad eelkõige just väiksemate liiklejate perspektiivist.“

Suurlinnad sekkuvad aktiivselt ühistranspordi kasutamisesse. „Seal eelistatakse sõidujagamis teenusele või ühistransporditeenusele jalgratta ja jalgsi liikumise võrgustikku,“ märkis Saluveer. „Need on kujundatud nii erasektori kui ka munitsipaalsektori poolt. Kui räägime ka tervislikust liikumisest, siis on näha, et suurlinnad muutuvad üha rohkem jalgsi läbitavateks.“

Selleks, et laste koolitee oleks turvaline, on Lippuse sõnul oluline linn hästi ühistranspordiga ära ühendada. „Ja ka Tallinna rattastrateegia,“ rõhutas ta. „Meil on seal ära märgitud eraldi ka koolivõrk ehk kuidas bussipeatustest või rattatee põhivõrguosast kujundada turvaline tee koolini.“

Edendada lapse tervisekäitumist

Korp ütles, et liikumisest peab saama igakülgselt koolipäeva loomulik osa. „Näiteks õuesõppel teeksid lapsed rohkem grupitöid, liikumispause, vahetundides oleks rohkem õuevahetunde, võimla vahetunnid või isegi tantsuvahetunnid, kus aega veedetakse teistmoodi kui istudes,“ rääkis ta. „Lisaks, et kehaline kasvatus kujundatakse ümber liikumisõpetuseks, mis toetab sellist liikumist, mida saab teha ka vabal ajal. Me oleme praegu jõudnud selleni, et enam kui pooled Eesti õpilased juba käivad liikuma kutsuvates koolides. Kui me alustasime, oli Eestis käputäis koole, kus olid õuevahetunnid, nüüd on üldine protsent 26 protsenti.“

Lippus lisas, et ka tema laps käib liikuma kutsuvas koolis. „Õuevahetund on üks tema lemmiktunde,“ kommenteeris ta.

Parkimine ja aktiivne autoliiklus tuleks viia koolivahetust sissepääsu juurest kaugemale. „Üks tore asi, mida me ka propageerime ja otsime hetkel head tagasisidet, kuidas seda paremini korraldada on „jupike jala“ kasutusele võtmine. See tähendab, et kui laps peab tulema autoga kooli, kuna teist varianti ei ole ja kooli jõudmiseks on vaja 20 kilomeetrit sõita, siis viimase jupikese, kui koolimaja juba paistab, saaks laps tulla rahulikult ja turvaliselt jala. Või tulla bussi pealt üks peatus varem maha ja kõndida kooli. Jalutamine aitab koolipäeva rõõmsamalt alustada ja aktiveerib aju. Need lahendused peavad olema sellised, mis on ka kooli jaoks lihtsasti korraldatavad.“

Saluveere hinnangul ei näe ta põhjust, miks peaks kooli ette autoga sõitma. „Kui mõtleme, et Tallinna kesklinnas on Reaalkool, Inglise kolledž, Prantsuse lütseum ja 21. keskkool, mis kõik tegelikult „jupike jala“ raadiuses, siis ei olegi vaja autoga sinna kooli ette trügida,“ arvas ta. „Minu enda perspektiivist teatud liikluskorralduslikud muudatused kesklinna osas võiksid nii lapsevanemate kui laste käitumises olla väga märkimisväärsed.“

Lippus lisas, et tema laps käib kolme kilomeetri kaugusel koolis, kas rattaga või ühistranspordiga. „Me alguses üritasime, kuna meie piirkonnast käib veel mitmeid lapsi samas koolis, panna lapsed koos koolis käima,“ ütles ta. „Üllataval kombel nad moodustasid nii-öelda oma bussikese, kuhu nad üritavad igal hommikul täpselt kindlal kellajala jõuda, sest nad teavad, et sõbrad ootavad. See nõudis küll natukene harjutamist ja läbirääkimist teiste lastevanematega ja ka lapsega, et tema selle mõtte „ära ostaks“.“

Lapsevanema teekonna mõistmine

Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri ütles, et Püha Johannese koolis juures plaanivad nad koos lastevanematega liiklust korraldada. „Ka Nõmme koolides käiakse 15 kuni 20 kilomeetri kauguselt linnast väljas ja osadel inimestele ei ole võimalik muu valiku kasuks otsustada,“ märkis ta. „Püha Johannese kooli ees, mis hakkab sellest aastast Kivimäe tänaval tegutsema, proovime olla koos õpilaste vanematega hommikuti väljas ja suunata liiklust. Valime koolist 500 meetri kaugusel olevad neli punkti, kust saab laps ise kooli jalutada. Seda ei ole plaan mitte liiklusohutuse aspektist teha, vaid just tervise edendamisest ja liikuva kooli aspektist.“

Korpi sõnul tuleb lastevanemate praktikaid sel juhul hästi tundma õppida. „Siin on oluline see, et lapsevanema jaoks on kogu see möll üks suur tervik: tema läheb tööle, üks laps lasteaeda, teine laps kooli, siis võib-olla veel mõni huviring teises linna otsas, aga aja auk on liiga väike,“ kirjeldas ta. „Lastevanemate jaoks on see kõik üks liikumiste kogum ja kui sa sinna midagi muutma minna, siis võivad nad kergelt haavuda, sest sekkutakse nende isiklikesse liikumistesse.“

Vastupanust ülesaamine võtab aega

Lapsevanema jaoks on lapse kooli ette ära viimine parim viis näitamaks, et ta hoolib. „Aga võib juhtuda, et see tegelikult ei ole parim viis ja see mõte võib kohale jõuda tänu teadusfaktidele, kui palju iseseisvus lapsele tegelikult juurde annab, kuidas koolipäev hakkab särtsakamalt pihta – kõik on ümbermõtestamise küsimus,“ lisas ta. „Seega tuleb arvestada ka vastupanuga, see on loomulik.“

Merivälja kool tegi aasta alguses tervisenädala raames projekti „Kõnni koolini“. „Seal olid konkreetselt auto pealt maha panemise punktid,“ märkis Korp. „Väljas olid helkurvestidega vabatahtlikud lapsevanemad, kes ütlesid, et siit enam edasi ära sõida, palun mine hoopis sealt. See oli hästi õpetlik protsess, nad küsisid tagasisidet ja selgus, et paljud lapsevanemad ja ka õpetajad olid rahul. Aga nagu ikka häälekas vähemus hakkab sõdima ja neil tekkisid kohaliku linnaosavalitsusega täitsa suured lahkhelid. Linnaosavalitsus ütles koolile, et vähemalt ajutiselt nad seda enam ei kordaks. Sellest vastupanust üle saamine võtab aega. Me oleme inimestena harjunud, et auto on meie vabaduse garantii.“

Oluline muudatus oleks läbirääkimine kogukonnaga. „Nii kooli kui ka lapsevanematega ja arusaamine, et meie reaalsused on kõigil erinevad,“ ütles Lippus. „Mõne jaoks on see nagu päevane suur logistikaülesanne, mis tuleb lahendada, teise jaoks on see võib-olla maailmavaateline küsimus, kuidas need erinevad osapooled kokku tuua lähtuvalt eesmärgist.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.