"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
arvamus Ivo Linna: Meri ja merepäevad on määratud nüüd Tallinna eluga kokku kuuluma (0)
23. august 2022
Ivo Linna Foto Aleksandr Gužov

Kunagi sai tehtud üks plaat, millel peal laulud mitmetest Eesti filmidest. Hanna-Liina Võsaga me seda plaati tookord tegime, ma arvan, et sellest on nüüd paarkümmend aastat küll möödas. Seal on väga tuntud lugusid. No näiteks Kodulaul ja Tallinnas vabaks meheks saanud talupoja Matise laul Verekivi filmist ja nii edasi.  Ka merest on laule. Näiteks see, mis jutustab, mis saab, kui meri on hülgehall.

Mõni aeg tagasi helistas dirigent Riivo Jõgi ja ütles, et merepäevadel võiks kõiki neid filmilauale mitte üles soojendada, vaid meelde tuletada. Ja ma olin sellega väga nõus, sellepärast, et paljusid neid lugusid polnud ma enam selle plaadi ilmumise järel üldse laulnud. Nõndamoodi peangi ma nüüd end natukene kätte võtma ja kõik need lood üle kuulama ning jälle meelde tuletama.

Seda filmimuusika kontserti teeme me koos suurepärase kollektiiviga – Tallinna politseiorkestriga. See on tõesti väga kõrge tasemega orkester! Meil oli hiljuti nendega ka Narvas üks kontsert ja seal ma võisin jälle veenduda selle kollektiivi väga heas professionaalses tasemes. Suure orkestriga laval esinemine, see on solisti jaoks ju tõeline kingitus, midagi sellist, mida sa väikese koosseisuga kunagi ei saagi tunda. Kui hästi nad on kokku harjutanud ja kui tohutult palju kõlavärve see orkester suudab pakkuda. See on samasugune värvide gamma nagu on merel. See saab olema väga mõnus kontsert, just merepäevade ja mere enda vääriline!

Kui me teeme seda hülgehallist merest, küllap siis saavad kuulajad aru, mida see meremehe jaoks tähendab. See film, millest see laul on võetud, on vist meil kõigil juba üksikasjadeni peas ja puha, aga see pealtnäha lihtne lugu seal, midagi sügavat selles siiski on! Midagi seletamatut, nagu heades lauludes ikka. See läheb rahvale hinge ja läheb korda. Võibolla aastakümnete pärast keegi ei mäletagi seda suvitajate filmi enam, aga laul jääb ikka raha südamesse edasi.

Aga meri ise ju ei ole ainult hülgehall, Muhumaa mehena ja osalt ka Tallinna elanikuna tean, et merel võib igal hetkel olla oma nägu. Nii Muhumaal kui Tallinna lahe ääres merd vaadates näed ju, kuidas meri pea iga sekundiga oma muudab oma värvi. See võib olla helesinisest kuni peaaegu mustani välja. Olen näinud sügiseti ka ähvardavat, tormist pruuni merd, lained laksumas. Mõnel helgemal suvepäeval aga on vesi täiesti läbipaistev, ainult kergelt heleroheline või vahel ka sinakas. Värvigamma on merel ikka täiesti pöörane ja kui orkester suudab neid värve ka edasi anda, siis sellisest kontserdist ei tohi mingil tingimusel eemale jääda! Naljamehed on muide öelnud, et on kolm asja, mida ei tüdine kunagi vaatamast – elav tuli, inimesed, kes töötavad ja meri.

Mere kaldal võib tundide kaupa istuda ja lihtsalt vaadata.

Ja see on sündinud saaralase ja tänase muhulase hingele väga tore, et nüüd Tallinnas käies saab ka kesklinnas merd vaadata. Kui uhked promenaadid ja vaated on siin tekkinud! Aastakümneid tagasi, kesklinnast ju mere äärde üldse ei saanudki. Koplist rääkimata, kus on praegu ka uhked vaated ja jalutuskohad. Siin laiutasid jumal teab mis tehased kõik ja kinnised tsoonid, kuhu lihtsurelikke ei lastud. Kõik oli mere ääres kinni, räämas ja räpane. Kopli poole oli see piirkond, kuhu ei tahtnud hämaramal ajal jalga tõstagi. Aga nüüd. Vaadake näiteks Paljassaarel asuvat Pikakari randa praegu. Heas korras ja suve nautijaid täis. Täpselt nagu kusagil lõunamaal. Ja see on tore, kui inimene igal pool linnas mere äärde pääseb. Väga tore. Ja merepäevadega inimesed nagu kiinitavad seda toredust. Arvan, et meri ja merepäevad on nüüdsest igavesti määratud Tallinna eluga kokku kuuluma.

Ja see toob meile ka külalisi juurde, eriti huvitav on endel, kes ise on pärit kusagilt sisemaalt, kus merd ei ole. Nende jaoks on mere ääres jalutamine ju superelamus, olgu siis parajasti paistmas päike, sadagu vihma või möllaku kasvõi torm.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.