"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
videolugu Lilleküla motoseltsi vedaja Rein Kork kogub põnevat vanatehnikat (0)
23. august 2022
Rein Kork

Sel sügisel kaheksakümneaastaseks saav Rein Kork on Kristiine linnaosas tuntud mees. Tema garaaži tahaks aga nii mõnigi piiluma minna, sest seal on peidus tõeline varandus. Eriti on seal väga haruldasi mootorrattaid.

“Kõige haruldasem on näiteks eskordi tsikkel, Iževski jõe ääres tehtud, sest ta on nüüd täitsa originaali aetud – on teada, kes temaga sõitis ja neid tuli Eestisse ainult 11. Need on ainsad tsiklid, mis olid Nõukogude liidus lubatud ilma külgkorvita, sest ta on küllaltki võimas. Ta võtab hästi ruttu sada kilomeetrit peale, kuna tal on väiksemad rattad ja mootor kah pisut forsseeritud,” kirjeldas Kork.

“Sada tuleb, jah, ruttu peale, aga ega ta suurt kiiremini ei sõida,” täpsustas mees muiates.

Muuseumisse on tulihingelise motoentusiasti garaažist läinud mitmeid masinaid, aga ühtki ei ole ta veel raatsinud maha müüa.

“Kuidagi nagu ei raatsi, seepärast, et kui sa müüd maha teatud inimesele, kes on samasugune fanaatik  ja hoiab sinu asja, siis sa võib-olla tõesti hea meelega annad. Seepärast, et mis siin salata, ega neid kaasa kuskile võtta ei saa. Aga pigem on see võib-olla pärandus, sest mul on kolm poega ja nad on  kõik vanatehnikahuvilised.”

Garaaž on koht, mis toob alati rõõmu

“See on selline koht, kui sul on mingi mure või mingi stress hakkab peale tulema, tuled siia oma tehnika keskele – sa lihtsalt vaatad. Siin on kõik sinu ehitatud asjad, need meenutavad seda tööd, mis sa oled teinud, mis vaeva näinud… Ma tunnen ennast hästi, see rahustab ja selle üle on kõige parem meel. See on lemmikkoht,” kiitis Rein Kork oma garaaži ja sellest leiduvat varandust.

Reinu isa jäi Eesti okupeerimise järel II maailmasõja ajal kadunuks ning ema koos vanavanematega kasvatasid poisi üles ning nende ellusuhtumine on ka Reinule eeskujuks olnud.

“Nad olid kõik niisugused tegusad inimesed. Nad õmblesid selleks, et hoida hinge sees. Riideid polnud saada, siis pidid ise tegema ja kui hästi välja tuli, siis naaber palus: “Tee mulle ka niisugune asi”. Nad olid nii tublid, et nad isegi tegid jalanõusid.”

Uueks hobiks haruldased õmblusmasinad

Reinul on aga nüüd uus hobi – vanad haruldased õmblusmasinad. Müüki need masinad samuti ei lähe, jäävad perele.

“Me käime vanatehnikaks otsimas, aitade tagant külades, kuhu loobiti vanametall, mida vaja ei läinud. Käisime siis kaevamas sealt ühte mootorrattaosa ja siis tuli välja selline õmblusmasin,” näitas Rein uhket, lõvikäppade-kujuliste jalgadega masinat.

“Selle masina väljalaskeaasta võib-olla kuskil 1854 kuni 1958 selle vahel ja see on Mülleri tehtud. Pool aastat ma seda leotasin, kuumutasin, pingutasin ja tegin nii, et ma sain ta käima. Ega ta ei töötanud, aga nüüd ta töötab,” sõnas Rein Kork rõõmsalt, lisades, et vanatehnikahuvilisena kavatseb ta jätkata niikaua, kui “too ülemine aktsionär seal kõrgel pilve peal” talle elamiseks päevi annab.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.