"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
video Muusik Tõnu Trubetsky: meri inspireerib ja mängib minu elus tähtsat rolli (0)
23. august 2022

„Ma olen mitmeid aastaid elanud Muuga aedlinnas, mis asub mere ääres,“ ütles muusik ja punkansambli Vennaskond vokalist Tõnu Trubetsky. „Nüüd meeldib mulle Pirita rannas jalutamas käia või sõita mööda Pirita teed jalgrattaga, kust on merele ilus vaade.“

Juba iidsetest aegadest on meri inspireerinud kunstnikke, poeete ja muusikuid. Nii ka Tõnu Trubetskyt, kes astub Vennaskonnaga  27.  augustil Lennusadamas lavale.  “Meil ilmus eelmine aasta ka merelaulude plaat Vennaskonnaga,“ rääkis Trubetsky. „Ja paar aastat tagasi oli merelaulude turnee, palju asju on merega seotud.  Meil on  mitmeid mereteemalisi laule: „Kopenhaagen“, „Purpurpunased purjed“, „20 000 ljööd vee all“.“

Trubetsky on käinud ka põnevatel merereisidel.  „Käisime üks aasta näiteks Prangli saarel ja seal sõitsime veoautoga üle mere,“ kirjeldas ta. „Tegelikult oli seal vees madalam koht ning seetõttu saimegi veoautoga sealt läbi sõita. Lisaks sellele oleme purjetanud Naissaarele, Taanis oli tore merereis ja isegi New Yorgis sõitsime Manhattani ümbruskonnas merel ringi. See oli huvitav.“

Merelinn Tallinn

Tallinna Merepäevadel astub ansambel Vennaskond Lennusadama lavale 27. augustil kell 21:00. „Seal tulevad esitlusele nii mereteemalisi laule kui ka tavalisi laule Vennaskonnalt,“ kirjeldas Trubetsky. „Purpurpunased purjed on klassikaline merelaul. See on romantiline lugu laeva ootamisest ja selle autor on Kaspar Jancis, kes on Vennaskonna liige olnud pikki aastaid.“

Erinevatel mereteemalistel üritustel on Vennaskond palju esinemas käinud. „Kõige meeldejäävamad on toimunud nii Pärnus kui ka Tallinnas,“ märkis Trubetsky. „Siin on nüüd mere äär korda tehtud ja tehakse ka endine Patarei Vangla. Seal oleme bändiga ka korra esinenud, siis kui see veel vangla oli.“

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on tänavused merepäevad sümboolsed. „Kui mõtleme, milline oli Tallinna mereäär neliteist aastat tagasi, oli Lennusadam suletud territoorium, Noblessneris remonditi laevu ja kogu Vanasadama  ala oli suuresti ligipääsmatu, Kalaranna promenaad oli üks tühermaa,“ kirjeldas ta. „Täna saame esimest korda peaaegu katkestusteta liikuda Noblessnerist Lennusadamasse, sealt edasi Patarei äärest läbi Kalaranna peaaegu Vanasadamani, kus on sel aastal hoopis teistmoodi üles seatud merepäevade lava.“

Merel olemine igapäevase elu üks osa

Merepäevadega alustamist tõukas omal ajal tagant suur soov Tallinn merele avada. Aastatega on suur töö ära tehtud ning linn on end üha enam merelinnana taas avastanud, kuid töö ei ole Oja sõnul kindlasti veel lõppenud.

„Meil on väga suur piirkond, mis puudutab Linnahalli ja selle ümbrust, kallasrada või promenaadi- ka seda saab mõlemas suunas pikendada,“ märkis ta. „Me võiksime aina rohkem mõelda merelinnaks olemisest ja merepäevade tähendusest viisil, et me ei pea enam mõtlema ainult sellest, mis toimub kallastel, vaid aina rohkem ka sellele, mis toimub merel.“

Merel käimine on Oja sõnul siiani piirdunud sündmuste või pidupäeva raames. „Kui merele satud, on see elamus omaette,“ ütles ta. „Aga tegelikult Tallinna linn, mis on niivõrd pika kallasjoonega, võiks merel olemine olla aina rohkem igapäevase elu osa. Natukene utreerides: merele ühistransport, aina rohkem huvireise, veel rohkem väike sadamaid, purjetamiskoole ja kalapüügi võimalusi, et meri muutuks igapäevase elu osaks. 15 aastat võttis aega, et Tallinna kallas oleks mõnusasti merele avatud, lähme nüüd järgmise 15 aastaga sama aktiivselt mere peale.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.