On viimane aeg teha kodus inventuur ja viia kasutu kola jäätmejaama, sest alanud nädala jooksul saavad tallinlased linna jäätmejaamades tasuta ära anda suurt prügi, nagu mööblit, vanu jalgrattaid, lapsevankreid jm.
Mustamäe 201 korteriühistu korraldab oma elanikele ka ise kollektiivseid suurjäätmete äravedu paar korda aastas. «Üks-kaks korda aastas tellime suurjäätmete äravedamiseks konteineri ja majaelanikud saavad oma tarbetud asjad sinna viia. Need konteinerid paneme māja ees oleva prügimaja kõrvale,» selgitas Ühistu juhatuse juht Kai Tooming. Selleks oleme aega andnud terve nädalavahetuse, reedest esmaspäevani,“ ütles Tooming. «Äraveo eest maksab ühistu.»
Toomingu arvates on inimesed viimasel ajal hoolsamad ja vanu diivaneid ja vetsupotte enam naljalt prügikonteineri kõrvale ei vea. «Sellest ajast peale, kui ühistu hakkas äravedu korraldama, on asjad korras,» kinnitas Tooming. «Väga üksikutle juhtudel on keegi mõne kuusekese sinna prügimaja kõrvale poetanud.»
Peab mahtuma autokärusse
Alanud nädala lõpuni saavad tallinlased oma suurjäätmeid aga tasuta kõikidesse pealinna jäätmejaamadesse ära anda. Kaasa tuleb võtta ID-kaart või juhiluba. Korraga võetakse ühelt elanikult tasuta vastu kuni 3 kuupmeetrit suurjäätmeid. See tähendab, et ära antavad asjad peaksid mahtuma ühe sõiduauto järelhaagisesse. Kampaania ei kehti juriidilistele isikutele, sealhulgas korteriühistutele.
Tooming on väga rahul, et vahel korraldab elanike suure prügi vedu ka linn. «Vahel võib ühistu korraldatud kahest vedamiskorrast aastas võibolla jääb mõnele väheks,» ütles ühistujuht. «Kindlasti teavitame oma inimesi, et selline võimalus on.»
Abilinnapea Joosep Vimm sõnas, et kampaania ennetab suure prügi jõudmist kuhugi metsa alla. “Linn teeb suurjäätmete tasuta ära andmise kampaaniat sel aastal neli korda, sel nädalal algas juba kolmas. Huvi tasuta vastuvõtmise kampaaniate vastu on olnud seni suur,” märkis ta. “Eelmised kampaaniad on hästi õnnestunud ning neist on kindlasti olnud palju kasu.”
Jäätmejaamad kõikjal linnas
Abilinnapea Vimm lisas, et iga linlane peaks hoolitsema puhtama linna eest. «See tähendab, et jäätmed peavad jõudma ikka jäätmejaama mitte kuhugi avalikku kohta, milleks on ju ka linna parkmetsad,» ütles ta. «Linnatänavatel ja kesklinna parkides sellist kola õnneks enam näha ei ole, aga paraku märkab seda veel ikka mõnedel äärelinna rohealadel ja metsa all, kus on vedelemas katkised jalgrattad või vana mööbel.»
Mis on suurjäätmed ja mis mitte?
| Suurjäätmed on: | Suurjäätmed ei ole: |
| ✚ mööbliesemed ja nende osad (nt diivan, laud, riiul); ✚ vaibad, muud põrandakatted; ✚ madratsid; ✚ kardinad ja kardinapuud; ✚ suured lillepotid; ✚ riidenagid; ✚ peeglid; ✚ spordivahendid; ✚ jalgrattad; ✚ katkised suusad ja kelgud; ✚ lapsevankrid; ✚ jõulukuused. | ✖ ehitus- ja remondijäätmed (nt WC-pott, valamu, vann, aknad, uksed, tapeet, värvirullid); ✖ohtlikud jäätmed (nt tühjad värvipurgid, eterniit); ✖probleemtooted (nt romusõidukite varuosad, rehvid); ✖vanametall; ✖elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasin, teler, külmik, pliit); ✖muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed. |
Tallinna elanikud saavad 22.–28. augustil taas suurjäätmeid jäätmejaamadesse tasuta ära anda. Kuigi suurjäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja nende äraveo saab tellida ka oma jäätmevedajalt, saavad rahvastikuregistri järgsed Tallinna elanikud nädala jooksul suurjäätmeid tasuta ära anda kõikidesse linnas asuvatesse jäätmejaamadesse.
Esimest korda korraldati suurjäätmete äraandmise kampaania tänavu märtsis ja siis toodi linna jäätmejaamadesse kümme korda rohkem suurjäätmeid kui tavapärasel märtsinädalal – kokku 1472 m3. Teist korda toimus kampaania keskkonnakuu raames mais, mil toodi suurjäätmeid viis korda rohkem kui tavaliselt – kokku 1247 kuupmeetrit.
Korraga võetakse ühelt elanikult tasuta vastu kuni 3 m3 suurjäätmeid ehk kogus peab mahtuma ühe sõiduauto järelhaagisesse. Isikutuvastuseks tuleb kaasa võtta ID-kaart või juhiluba. Kampaania ei laiene juriidilistele isikutele, sealhulgas korteriühistud.
Suurjäätmed on: mööbliesemed ja nende osad; vaibad, muud põrandakatted; madratsid; kardinad ja kardinapuud; suured lillepotid; riidenagid; peeglid; spordivahendid; jalgrattad; katkised suusad ja kelgud, lapsevankrid; jõulukuused.
Suurjäätmed ei ole: ehitus- ja remondijäätmed; ohtlikud jäätmed; probleemtooted; vanametall; elektri- ja elektroonikaseadmed; muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.
Jäätmejaamad asuvad Pääskülas Raba 40, Rahumäel Rahumäe tee 5a, Pärnamäel Ristaia tee 8 ja Paljassaares Paljassaare põik 5. Jäätmejaamade lahtiolekuajad ning informatsiooni kõikide teiste jäätmete üleandmise kohta leiab kodulehelt www.jaatmejaam.ee.
Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil on jäätmejaamad suletud, samuti ka ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid Lasnamäel, Kesklinnas, Kristiines ja Haaberstis.
Pühapäeval, 21. augustil on kõik jäätmejaamad avatud kell 10–18 ning ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid kell 10–15, nagu tavalisel nädalavahetusel.
