"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Joakim Helenius kritiseerib valitsuse pakutud energiakriisi lahendusi (1)
24. august 2022
Joakim Helenius Foto Scanpix

Erakonna Eesti 200 juhtpoliitik ja ettevõtja Joakim Helenius pole rahul valitsuse välja pakutud lahendustega energiakriisi ületamisks, märkides, et universaalteenuse pakkumine on väga kulukas ja ebaefektiivne viis majandust toetada.

Helenius märgib peaminister Kaja Kallasele saadetud avalikus kirjas, et tunneb suurt muret selle pärast, mida valitsus teeb ohtlikult valesti nende üsna piiratud majanduspoliitiliste algatustega, mida on seni Eestis nähtud. “Olgem ausad. Valitsus ei ole seni suutnud avalikkusele veenvalt selgitada isegi seda, miks meil on võrreldes teiste riikidega nii kõrged elektrihinnad või kuidas need meie majandust kahjustada võivad, rääkimata sellest, mida ta kavatseb majanduse kaitsmiseks ette võtta. Praeguseks on ainult lahenduseks välja toodud kodumajapidamistele universaalteenus, mis põhimõtteliselt on liikuva hinnalae kehtestamine, mis on enam-vähem kopeeritud sellest, mida mõned teised palju rikkamad Euroopa Liidu liikmed on teinud. See on aga väga kulukas ja ebaefektiivne viis majandust toetada,” märkis Helenius. 

Jõukamad saavad rohkem toetust

Tema sõnul tähendab kodumajapidamiste jaoks universaalteenuse pakkumine, et jõukamad leibkonnad saavad absoluutarvudes rohkem toetust kui vaesed leibkonnad ning leibkonnad on vähem motiveeritud vähendama oma elektritarbimist ja/või investeerima energiasäästmisse. “See on tüüpiline “helikopteriraha” kvaasilahendus probleemile, millele praktiliselt kõik majandusteadlased on vastu,” ütles Helenius. 

“Minu lahendus: pange meie IT-sektor tööle, et leida tõhusaid viise, kuidas kasutada valitsuse käsutuses olevaid tohutuid andmebaase, et pakkuda abi neile, kes seda kõige enam vajavad. Näiteid on vähemkindlustatud üksikvanemad, pensionärid ja maapiirkondades halvasti soojustatud majades elavad inimesed. Eestis ja Eesti jaoks välja töötatud lahendused võivad meie IT-sektori jaoks kujuneda tohututeks ekspordiartikliteks, sest sellistest lahendustest võidaks kogu maailm,” soovitab Helenius. 

Tema sõnul eitab Kaja Kallase valitsuse energiapoliitika uskumatult ärisektori vajadusi. “Eestis on palju ettevõtteid, kes praeguste kõrgete energiahinnakeskkonnas pikalt ellu ei jää. Tavaliselt konkurentsivõimelised, Eesti jaoks paljudel juhtudel olulist eksporditulu toovad ettevõtted, peavad nüüd tegelema energiahindadega, mis on Euroopa kõrgeimate seas ja palju kõrgemad kui konkurentidel näiteks Põhjamaades, mistõttu on neil raske konkureerida ja isegi ellu jääda. Ausalt öeldes on Eesti jaoks olulisem selliseid ettevõtteid toetada ja säilitada nende töötajate töökohti selle asemel, et rikaste majapidamistele elektrihinna ülempiiri seadmisega elektrikulusid kompenseerida,” leiab Helenius. 

Ta pakub välja, et selle asemel, et kulutada suuri summasid majanduslikult negatiivse mõjuga majapidamiste hinnalagede kompenseerimiseks, tuleks keskenduda kõige suuremat abi vajavate leibkondade toetamisele ja suunata säästetud raha programmi, mis pakub valikulist toetust neile ettevõtetele, kes seda kõige rohkem vajavad nii kiiresti kui võimalik. “Selle lisaks on meil hadavajalik Nordpooli “elektribörsi” läbipaistvamaks reformida, et paremini arusaada kuidas ülikorged elektrihinnad kujunevad. Arvan, et kui saame selgust elektrihindade kujunemisest on ka lihtsam võtta samme ülikõrgete tunnihindade elimineerimiseks. Sellisteks reformideks on praegu arvatavasti valmidus olemas ka partnerriikides,” ütles Helenius. 

Kiirendada tuleks üleminekut tuule- ja päikeseenergiale

Lisaks energiakriisi lühiajalistele lahendustele on Heleniuse sõnul oluline juba praegu asuda tegelema pikemaajaliste lahendustega, mis tagavad aja jooksul, et Eesti ei puutu enam sellise energiakriisiga kokku. “Teie valitsus ei ole vähemalt avalikult huvi tundnud selle vastu, kuidas läheneda Eesti pikemaajalistele energiajulgeoleku vajadustele. Iga päev, mil me selle väljakutsega ei tegele, on üks päev rohkem enne kui Eesti saab energiasõltumatuks,” märkis Helenius. . 

Tema sõnul tuleks järsult kiirendada üleminekut taastuvenergiale tuule- ja päikeseenergia massilise kasutuselevõtuga, sealhulgas Läänemere tohutute avamere tuuleparkidega. Arvestades nende allikate tsüklilist elektritootmist, nõuab see ka investeeringuid salvestusvõimsusse, kasutades võimalikult tõhusaid vahendeid. Kui läheneda sellele piisava ambitsiooniga ja leida innovaatilisi võimalusi vajalike tohutute investeeringute rahastamiseks, võib Eestist lõpuks saada suur elektri ja lõpuks vesiniku eksportija, märkis ärimees. 

“Oleksime energeetikas isemajandavad ja ühe madalama energiahinnatasemega maailmas, võimaldades Eestil olla konkurentsivõimeline ka energiamahukas keskkonnasõbralikus tööstustootmises. Loomulikult ei tohiks me unustada biomassi, tuumaenergia ja muude energialiikide potentsiaali optimaalse, keskkonnasäästliku energiakoostise väljatöötamisel ja ehitamisel,” ütles Helenius. 

“Alustage viivitamatult tööd meie elektrivõrgu muutmiseks “intelligentseks võrguks”, mis suudab optimeerida elektrivoolu läbi võrgu, vähendades sellega ehk oluliselt elektritarbimist. Siingi võiks meie IT-sektor mängida suurt rolli riigi rahastuse kasutamisel, et muuta meie elektrivõrk maailmale eeskujuks võrgu tõhusal toimimisel,” jätkas Helenius, kelle sõnul ka lühiajalises perspektiivis peab riik võtma juhtrolli selle väljatöötamisel, kuidas energiaturul „madal rippuv vili“ välja näeb. 

Heleniuse sõnul vajab Eesti, eriti praegusel keerulisel ajal, valitsuskoalitsiooni, mis suudab näha riigi ees seisvate lühiajaliste probleemide kõrval ka pikaajalisi lahendusi, mis on vajalikud lühiajaliste probleemide ületamiseks. “Kahjuks ma ei näe, et teie praegune koalitsioon suudaks riigile sellist juhtimist pakkuda. Koalitsiooni vasakpoolsel poolel on surve suurendada makse ja jooksvaid valitsuskulusid ning paremal pool on surve leida keerukatele probleemidele lihtsustatud populistlikke lahendusi, et „osta“ valijate hääli suurte riigikulutuste abil,” ütles Helenius. 

“Loodan siiralt, et eelseisvad valimised toovad võimule poliitikud, kes suudavad poliitiliste otsuste tegemisel Eesti huve vaadata pikalt ette. Võin garanteerida, et Eesti 200 seisab sellise mõtlemise eest ja on valmis tegema konstruktiivset koostööd teiste osapooltega, kes soovivad sellisesse dialoogi astuda,” lisas ettevõtja. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

LIHTNE ON TEHTUD KEERULISEKS
24. aug. 2022 19:21
viia kogu hüvitis-toetus süsteem m2 põhiseks energiakandjatel riigipoolselt ja kasutada kehtivat süsteemi: 18m2+15m2 või 1-in.puhul max 51 m2 ja pere puhul 18+15 ja lisandub iga pereliikme kohta 15 m2. Lugeda lihtsalt sellisel juhul - 18+15 või 51 m2 puhul toetavaks meetmeks üle 250 KWh tarbimine koos võrgutasuga 50% osas, kodutarbijale. Lisandub veel 2,2 m3 sooja vett ( 3 liikmeline pere)-elektrikütte puhul on ka elektriboiler. See tähendaks, et toetusmeede -hüvitis ei rakenduks riigilt üle 90 m2 elamutele-korteritele ja ongi lahendus. Tsentraalkütte puhul on lihtne- üle 60.-EUR MWh +KM, hüvitatakse KOV poolt või riigipoolselt - st. arved saadetakse eluaseme valdajale makse kohustuse piires ja ülejäänud osas KOV koos riigiga. Hüvitise-toetuse meede kehtiks samuti kuni 90 m2. LUX värki ei doteerita ja siis need tycoonid saavadki oma tegematust maksta täiega - mullivanne ja soojustatud basseine jne. Konkurentsiametil kaob võimalus kartelli toetada hinnatõusude lubamisega , sest taotlejad hakkavadki ise oma nööri seebitama.... Küttepuude osa - otsige üles EV algusaegne määrus , kus oli arvutus küttepuude koguse määramiseks ja + soe vesi , registreeritud kodaniku kohta - saabki koguse ja MWh koguseks üleviies arvutuslikult, kogus - milline makstakse välja KOV +riigi lahendis, see võib olla max. 90 m2 kohta - ca 7 m3 halgusid 40 cm. Siinse näite puhul on mõeldud kütteperioodiks nov., dets., jaan., veebr., märts, aprill. Kui toetusi ei pane kontrolli alla, siis elektrimüüjate hind aina tõuseb ja teades, et vahe tasub riik - sest riik võtab pärast pestult kasumit riigile ja ka sõprade taskutesse. Ja selle osa saab riik või KOV oma lasteaedadelt, koolidelt jms. läbi oma AS müüjate tagasi.... Äriettevõtteid ei toetaks üldse- nende hinnapoliitika pole kontrollitav ja hinnad tõusevad nagunii kuni ostetakse. Kui enam ei osteta kaupa, jäävad ära Aafrika ja Tai jms. reisid, saavad dividende vähem, elavadki kitsamalt. Vahetavad oma VEOKID(maasturid) sõiduautode vastu. Ja veel üks näide - KÜ tuleb anda eraldi määrus - kus lubatakse äriühingu korterile(ettevõtjale) esitada KÜ poolt teise hinnaga kommunaaltasusid(viimasel ajal on selline riigipoolne soodustus, kelmus arenemas- äriettevõtja teenib krt. arvelt ) Seda viimast pole veel rakendatud(lugejaile- see ei ole mitte kodu-kaugtöö!, seotud)