"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
video Justiitsminister totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamisel: Ukraina ei tohi jääda üksi! (1)
24. august 2022
Foto Scanpix

„Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel kaotasime pooleks sajandiks vabaduse ja viiendiku oma rahvast, sest olime üksi kurjuse, vägivalla ja ülekohtu vastu, nagu olid üksi ka paljud meie saatusekaaslased. Seda saatuslikku ja kohutavat viga peame iseäranis hoolega meeles pidama ning kõigile demokraatlikele riikidele järjepidevalt meelde tuletama just praegu, mil Euroopas käib taas sõda ja Ukraina võitleb meie kõigi vabaduse eest,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Teisipäeval möödus 83 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mil mälestati Maarjamäel totalitaarsete režiimide ohvreid. Lepingu tulemusel käivitus sündmuste ahel, mille käigus hukkus läbi sõja ja reprsessioonide kümneid miljoneid Euroopa inimesi.

Mälestustseremoonia, mis toimus Ukraina iseseisvuspäeva eelõhtul, pühendati nii käimasoleva Ukraina vastase sõja ohvrite kui ka meie totalitaarsete režiimide ohvriks langenute mälestuseks.

„Öeldakse, et ajaloost tuleks õppida, aga samas öeldakse, et ajaloost ei õpita kunagi,” ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu. “Aga tol ajal oli inimestele näha, millise kursi võtsid need režiimi, millist poliitikat need ajavad, aga teised riigid ei reageerinud sellele. Loodeti, et kui anda järgi poliitilistele nõudmistele, siis meie kallale ei tulda ehk saab nende isu täis. Ajalugu on näidanud, et selliste kuritegelike režiimide puhul isu ei saa kunagi täis. Järeleandmised tähendavad ainult seda, et ohvreid saab olema ainult palju rohkem.”

Tseremoonial kõnelevad justiitsminister Lea Danilson-Järg, Ukraina suursaadik Eestis H.E. Mariana Betsa, Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu ning Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Palvuse peab Tallinna praost Jaan Tammsalu. Muusikalised vahepalad teeb Marianne Leibur. Totalitarismiohvrite mälestuseks asetatakse memoriaalile pärjad.

Justiitsminister rõhutas, et Eesti avaldab toetust ka Ukrainale, kes tähistab 24. augustil äärmiselt keerulistes oludes enda iseseisvuspäeva. „Mõtleme kõigile, kes võitlevad praegu Ukrainas enda, aga samas ka meie vabaduse eest Harkivis, Slovjanskis, Kramatorskis, Bahmutis, Zaporižžjas, Hersonis ja paljudes teistes Ukraina piirkondades,“ lausus justiitsminister ja lisas: „Me ei tohi jätta Ukrainat üksi! Ainult mäletades 20. sajandi lõhestatud Euroopa valu, saame me hoida 21. sajandi ühist Euroopat.“

Ukraina iseseisvuspäeva tähistamiseks on Eesti Mälu Instituut koostanud näituse “Ukraina 20. sajandi kriisides”. Näituse eesmärk on avardada Eesti inimeste teadmisi Ukraina ajaloost, toetada Ukrainat inforindel agressioonile vastuseismisel ja selgitada Venemaa inforünnakute tagamaid. Näitus annab ülevaate Ukraina riikluse arengust ja Ukraina ajaloo sõlmpunktidest, ühiskonna sovetiseerimisest, Molotovi-Ribbentropi pakti mõjust, Ukraina rahva võitlusest Teises maailmasõjas, Ukraina iseseisvumisest 1991. aastal ning Venemaa agressioonist.

Näitus on kättesaadav veebis eesti, inglise ja vene keeles ning üleval erinevates paikades üle Eesti: Tallinnas Eesti Mälu Instituudi ees Tõnismägi 8 ja Vene saatkonna ees Pikk 19, Tapa sõjaväelinnakus ning 3.-29. oktoobrini Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajees.

2009. aastal võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni, millega kuulutas 23. augusti üleeuroopaliseks totalitarismi ohvrite mälestamise päevaks.

23. augustil 1939. aastal sõlmisid Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit mittekallaletungilepingu, mille lisaprotokollidega jagasid diktaatorid Ida-Euroopa omavahel mõjusfäärideks. See lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Alates 1939. aastast kannatas Eesti koos mitmete teiste riikidega 70 aasta jooksul üht või teist liiki poliitiliste repressioonide all.

Mälestuspäeva korraldavad Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning justiitsministeerium.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

münchen 1938
25. aug. 2022 17:12
h ttps://et.wikipedia.org/wiki/Teherani_konverents Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. h ttps://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents Nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. h ttps://et.wikipedia.org/wiki/Potsdami_konverents h ttps://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahukonverents