„Kõige igavam asi, mida linnas teha, on autoga sõitmine,“ ütles pool aastat tagasi auto  jalgratta vastu vahetanud jalgrattaentusiast Robert Männa. „Rattaga saab igal ajal teha peatusi, vaadelda ümbrust, märgata rohkem ja sattuda ka väiksematele tänavatele.“

Tallinna tänavaid on aastakümneid rajatud peamiselt autodele mõeldes. Täna oleme olukorras, kus teedele ja tänavatele on ilmunud ka uued, kaasaegsed liiklusvahendid. Ka jalakäijad on hakanud hindama oma linnaruumi.

Jalgrattad, tõukerattad, jalakäijad, bussid – kellele anda ruumi juurde? Kas teha seda autoteede arvelt kui 75 protsenti siin elavatest leibkondadest leiab, et auto kasutamine on neile vajalik?

„Auto pakub spontaansust ja vabadust,“ ütles autoomanik Hindrek. „Siis kui aega on, sõidan tööle ka rattaga, aga kui aega on vähe, siis liiklen ikka autoga. Kui on vaja lapsi või asju tarida, siis on mugavam teha seda isikliku autoga, sest ühistransporti on sellisel juhul pigem keeruline kasutada.“

Linlasest autoomanik Madis arvas samuti, et autoga liikumine on mugavam ja kiirem. „Praegu on ka palavad ilmad, autoga sõites saab konditsioneeri sisse panna, jalgrattaga hakkaks palav,“ kirjeldas ta. „Auto on mul maja ette pargitud, hüppan sisse ja sõidan. See on mugav ja saab kiiresti punktist A punkti B. Ma võin ilusaid lubadusi anda, et kunagi ehk loobun autost, aga realasus on see, et kahjuks ma ei kujuta enda elu ilma autota ette.“

Linnast väljas elav Andres ütles, et tema jaoks on auto hädavajalik. „Kuna ma elan kümme kilomeetrit linnast väljas, siis oleks väga ajakulukas ja stressirohke kuidagi ilma autota liigelda,“ lausus ta. „Lisaks arvan, et meie jalgrattateed ei ole linnas kõige turvalisemad ja kui tahta midagi suuremat vedada, siis rattaga või ühistranspordiga on seda keeruline teha.“

Männa vaidleb kõigile eelnevatele autoomanike väidetele vastu. „Mina ostsin endale kargoratta, millega saab vajadusel vedada ka sõpru või isegi mööblit,“ rääkis ta. „Selle ratta kandevõime on 160 kilogrammi. Olen sellega vedanud diivanit ja erinevaid laudu. Järgmine väljakutse on vedada madratsit.“

Alati ei pea sama rada läbima

Männa sõnul näeb rattaga sõites linna rohkem. „Kui sõita näiteks kesklinnast Mustamäele ei pea alati sõitma mööda Sõpruse puiesteed, vaid võib mõnusalt kulgeda ka mööda Mooni tänavat,“ lausus ta. „Ma arvan, et rattaga sõites tunnetab linna rohkem ja läbi selle on toredam linnas elada.“

Jalgrattaga võib oma teekonda igapäevaselt muuta ning ka ajaliselt võita. „Ma töötan disainibüroos ja kõik töökaaslased käivad samuti rattaga tööl. Ainult talvel mõni ei käi,“ kirjeldas Männa. „Suudame minna koosolekutele näiteks kesklinnast Piritale ratastega nii, et jõuame õigel ajal. Autoga peab kontorist parklasse vantsima, parklast autoga välja sõitma ja hiljem veel ka parkimisega tegelema. Tegime töökaaslastega väikese katse ja vedasime osa asju rattaga, osa autoga töökotta ning selgus, et jalgrattaga jõuab 15 minutit varem. Tallinnas hakkab vaikselt aru saama sellest, et jalgratas on mugavam transpordivahend kui auto.“

Männa tunneb end jalgrattaga liigeldes turvaliselt. „Mul on läinud liiklemine aastatega paremaks, suudan liigelda ka ilma rattateedeta, olen harjunud sellega,“ sõnas ta. „Aga mul on sõpru, kes ei ole julgenud just seetõttu jalgrattaga linnas sõita, sest kardavad oma turvalisuse pärast. Kuid nüüd on hakatud tasapisi liiklema ikka, meil on infrastruktuuri juurde tekkinud ja on ohutum juba sõita.“

Autolembust soosib staatuse küsimus

Jalgratas tuleks kodukohas nähtavale kohale asetada. „Ma arvan, et paljud valivad praegu auto kasuks, sest nad ei viitsi panipaigast või keldrist oma ratast tooma minna,“ lausus Männa. „Aga auto seisab mugavalt maja ees ja seda on lihtsam nii-öelda haarata. Kui ratas oleks samamoodi maja ees, siis valiksid inimesed selle kasuks.“

Fyma sõidukeid loendavad kaamerad tuvastasid märtsis Tallinna linnas 4000 ratturit. Sel kuul oli neid aga kümme korda rohkem ehk 54 000.

Ratturite arv koos taristu paranemisega on viimase kahe aasta jooksul hüppeliselt kasvanud ning sellega paralleelselt on autode arv viimaks pidurdunud. Liikuvusekspert Merlin Rehemaa toob välja, et lisaks mugavusele soosib autolembust ka staatuse küsimus.

„Piisab tegelikult sõprade ja tuttavate arvamusest ehk seda mainekujundustööd teiste liikumisviiside puhul on ka vaja väga palju teha,“ lausus Rehemaa.

Ühistransporti kasutavad igapäevaselt 48% linlastest. Viimased ametlikud andmed pärinevad küll eelmise aasta talvest, kuid võib arvata, et viiruse leviku taandumisega on see protsent tõusnud.

Autode arvu vähendamiseks on oluline pakkuda erinevaid alternatiive heal tasemel, sest ka inimeste eelistused on erinevad. Kui linnaplaneerimisega saaks nullist alustada, ei oleks see sugugi keeruline, kuid tänane olemasolev taristu pakub omajagu väljakutseid.

„Kõige esimene profiil, kellele linnaruumi loome, peab olema selle kõige nõrgem kasutaja,“ ütles Fyma tegevjuht Karen Burns. „Näitlikult olgu see kaheksa aastane laps ning 80 aastane eakas. Nemad on kõige olulisemad. Sealt edasi tulevad tõukerattad, rattad, ühistransport ja viimasena sõiduauto. Autodelt tuleb ruumi ära võtta.“

Jalakäija on kuningas

„Hea linn on see, kus jalakäija on kuningas ja kus jalakäija tunneb end igas olukorras turvaliselt ja mugavalt,“ lausus Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. „Jalgrataste, tõukerataste ja kõiksuguste teiste kergliikurite ja kaasaegsete liiklusvahendite koht on tulevikus jalakäijatest alati eraldatud ning ka autodest reeglina eraldatud. Kui kujutame ette hästi vaikseid tänavaid, kus liigutakse 20-25km/h ei ole seal probleem, kui kaherattalised on autodega samas ruumis, sest kiirused on piisavalt madalad.“

Kui tahta ikkagi autode kasutust vähendada on Rehemaa sõnul oluline ühistransport. „Vähe on neid, kes saaks jalgsi või rattaga igapäevaselt mugavalt oma distantsid läbitud,“ sõnas ta. „Selle koha pealt on ühistransport kõige olulisem.“ 

Täna puudub mugav bussiühendus lähivaldadega, mistõttu sõidab neist iga päev pealinna 50 000 autot lisaks. Peale selle pole linnasisesed bussiliinid inimestele mugavad peamiselt seetõttu, et ühistranspordivõrgustik on ajale jalgu jäänud. „Vabaduse väljaku kandis on meil mitmeid ühistranspordi peatusi, kas ei oleks olnud loogilisem, kui need oleks toodud kompaktsena ühte kohta, mina usun küll,“ rõhutas Svet.“

Õnneks Tallinnas kaasajastatakse samm-sammult ühistranspordivõrgustikku. Sveti sõnul on see oluliselt parem ja mugavam juba mõne aasta pärast.