"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
kallis talv Swedbank prognoosib kõrge inflatsiooni jätkumist vähemalt aasta lõpuni, tarbijate üldine kindlustunne on sel aastal järsult nõrgenenud (0)
24. august 2022
Foto Pixabay

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et viimastel kuudel on ta pidanud ka ise palju vastama välisajakirjanike küsimustele Eesti ülikiirest hinnatõusust. Põhiliseks sisuks on see, et energia ja toiduhindade kiire kasv mõjutab märgatavalt ka meie kiiret hinnakasvu. „See jätkub vähemalt aasta lõpuni. Hinnatõus jääb 20 protsendi kanti. Talv tuleb kallis,“ hoiatas ta.

„Rahandusministeeriumi prognoos selleks aastaks on alahinnatud. Rääkimata nende eelmisest prognoosist, mis näitas lausa langust,“ kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina rahandusministeeriumi ennustatud üheprotsendilist majanduskasvu selleks aastaks. Veel kevadel ennustas ministeerium majanduslangust.

Swedbank prognoosis aprillis selle aasta majanduskasvuks 1,5%. Veel esimeses ja teises kvartalis kasvas Eesti majandus mõõdukalt. Samas on aasta teine pool hoopis nõrgem.

Mertsina sõnul vähendab kiire hinnakasv Eesti majapidamiste nõudlust ja tublisti on nõrgenenud ka välisnõudlus. Samas on aitavad majapidamiste tarbimistele kaasa pandeemia ajal kogutud säästud, teisest pensionisambast väljavõetud raha, aga ka hirm kiire hinnakasvu ees. Ta tõi näiteks, kuidas tarbijate üldine kindlustunne on sel aastal järsult nõrgenenud, kuid nende kindlustunne kestvuskaupu ja kinnisvara osta on jätkuvalt tugev.

Järgmisel aastal majanduse kasvuväljavaade halveneb Mertsina hinnangul aga veelgi. Seetõttu on rahandusministeeriumi SKP kasvu prognoos 0,5% järgmiseks aastaks täiesti mõistlik. „Sellise nõrga tulemuse taga on käesolev aasta teisel poolel, eriti aga viimases kvartalis, halvenenud majanduspilt, mis annab ka nõrgema impulsi järgmise aasta algusesse. Samuti nõrgeneb järgmisel aastal tugevasti välisnõudlus, mis piirab meie ekspordivõimalusi ja koos sellega kogumajanduse kasvu,“ märkis ta.

Kõrge inflatsioon jääb

Samas võrreldes kevadise prognoosiga on rahandusministeerium oluliselt suurendatud inflatsiooniprognoosi ligikaudu 20 protsendini. Kevadel räägiti veel 12 protsendist.

Swedbank prognoosib kõrge, 20 protsendilise hindade tõusu jätkumist aasta lõpuni. Inflatsioon peaks järgmisel aastal aeglustuma 7 protsendini.

„Inimeste ostujõud ei taastu 2021. aasta tasemeni veel lähiajal. See aga tähendab, et eratarbimise kasv jääb tagasihoidlikuks ka järgmisel aastal. Eratarbimine on aga ligi pool SKP-st,“ tõdes Swedbanki peaökonomist.

Ta tõi esile, et selle aasta esimese 7 kuuga on tarbijahinnad kasvanud aastases võrdluses keskmiselt juba 17,4%. „Energiahindade kasv võib sügisel veelgi hoogustuda, samas peaks nõrgenev nõudlus hakkama varsti piirama kodumaist hinnakasvu. Täpset aega, millal hinnakasv oma tipu saavutab, on raske öelda, kuid see võiks toimuda veel selle aasta sees. Samas saab hinnakasvu aeglustumine alguses olema aeglane,“ prognoosis ta.

Osaliselt hakkab hinnakasvu aastases võrdluses piirama üha kõrgemale tõusev võrdlusbaas. Kuigi järgmisel aastal hinnakasv aeglustub, jääb see võrdlemisi tugevaks. Seega jätkub kiire hinnakasv juba järsult kõrgele tõusnud taseme pealt. „Kuna hinnad on tõusnud väga järsult, samuti on järsult muudetud prognoose, tuleks arvestada riskiga, et hinnakasvu tipp võib ajas oodatust kaugemale nihkuda ja kõrge inflatsioon võib kauem püsida,“ selgitas Mertsina kiire inflatsiooni jätkumist.

Elmiku sõnul taltub hinnatõus, mis järgmisel aastal piirdub 7 protsendiga, alles ületulevala aastal. Samas jätkub ka kiire palgakasv, kuid väheneb ostujõud. „Palgad ei jõua hindadega kaasas käia. Keskmise palga saaja ostujõud väheneb 10 protsenti. 2021. aasta ostujõu tasemele jõutakse alles aastaks 2026,“ ennustas ta. 

Inflatsioon tagajärjeks

LHV panga majandusekspert Heido Vitsur märkis, et rahandusministeeriumi negatiivse prognoosi asendamine 1% suuruse kasvuga ei tähenda põhimõtteliselt kuigi suurt muutust, vaid seda, et möödunud kuudel läks meil natuke paremini kui esimese ehmatusega kardeti. Et ettevõtjad pidasid vastu ja ka tarbimine jäi suhteliselt tugevaks.

„Kui midagi hullu ei juhtu, on täiesti võimalik, et lõpetamegi selle aasta väikese plussiga, kuid paraku pole ka negatiivsem areng välistatud,“ möönis ta.

Väljakutseks on energiahinnad ja inflatsioon oli tagajärjeks. „Kuid selge on ka, et energiahinnad ei ole maailmamajanduses ja meil ainsaks probleemiks ja inflatsiooni kontrolli alla võtmiseks ja majanduskasvu taastamiseks on vaja enamat kui energiahindade  stabiliseerimine.“

Jälgida eelmist kuud

Aasta lõpu inflatsioonist rääkides tuleb Vitsuri sõnul meeles pidada, et inflatsioon hakkas meil oluliselt kiirenema juba möödunud aasta septembris ja tõusis kahekohaliseks detsembris. Seega hakkab möödunudaastane baas võrdluses möödunud aasta sama kuuga THI suurust olulisemalt allapoole suunas mõjutama, mistõttu tuleks tähelepanelikumalt jälgida hoopis võrdlust jooksva aasta eelmise kuuga. Kuivõrd meie THI muutused saavad aasta lõpus olema suurimas sõltuvuses mitte enam niivõrd energia hindade muutustest, vaid sellest, millised tingimused valitsus energia müügiks elanikele kehtestab.

Kuna valitsusel on kavas energiakomponendi osa hinnatõusus tuntavalt vähendada, on täiesti võimalik, et kuust kuusse hinnatõus hakkab alates oktoobrist oluliselt aeglustuma või isegi pidurdub. „Paraku ei tähenda see seda, et meil eelseisvalt talvel kergem oleks, sest vahepeal on ka teised hinnad oluliselt kallimaks läinud,“ tõdes Vitsur.

Kaks korda kiirem energia hinnatõus

Hindade tõusu veab Eestis energia kiire kallinemine, sealjuures on elekter ja gaas kallinenud konkurentsitult enim, selgitab rahandusministeerium oma prognoosis. Kui euroalas ulatus elektrit, gaasi, mootorikütuseid ja toasooja kajastav energia hinnatõus juunis 42%ni, siis Eestis 88%ni ehk oli pea kaks korda kiirem. Soodsate juhitavate elektritootmise võimsuste vähesuse tõttu kujundavad gaasielektrijaamad elektri hinda, mille tulevikutehingute hinnad on algavaks küttehooajaks ronimas üha kõrgemale.

Prognoosi kohaselt tõusevad energiahinnad augusti alguses fikseeritud futuuride kohaselt sel aastal 74%. Energiahindade tipp jääb 2023. aasta algusesse ning alates kevadest, kütteperioodi lõppedes, peaksid energiakandjad odavnema hakkama. 2023. aasta kokkuvõttes tähendab see siiski 10%st energia kallinemist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.