„Eestis on ühtne ja terviklik haridussüsteem ning suund eestikeelsele haridusele üleminekuks on juba ammu tehtud. Riigi ülesanne on teha vastavad seadusemuudatused, leida puudu olevad sajad õpetajad ning raha, et see ka tegelikult ellu viia“ ütles oma vastuses volikogu liikme Kristen Michali küsimusele eestikeelsele haridusele üleminekust pealinnas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Tema sõnul on senini riigi tasemel lahtiseks jäänud, kas ja kuidas suudetakse 2024. aastaks täielikule eestikeelsele kooliharidusele üle minna. „Praeguste seaduste ja põhiseaduse järgi võib õpilasi õpetada ka teistes keeltes. Kõik õppeasutused pole praegu valmis minema sajaprotsendiliselt lähema aasta jooksul üle täielikule eestikeelsele haridusele. Riigil on veel palju ära teha, enne kui see on võimalik,“ märkis Belobrovtsev.

Tema sõnul tuleks eestikeelse hariduse puhul rääkida ka suurematest eesmärkidest. „Selleks eesmärgiks võiks olla, et kõik lapsed, kes kooli lõpetavad, räägiksid hästi eesti keeles. Selle poole tuleb liikuda ja selleks tuleb astuda ka konkreetseid samme,“ ütles ta.

Vastates Michali küsimusele linnavalitsuse osalusest järgmise aasta venekeelses totaalses etteütluses, ütles Belobrovtsev, et Tallinn korraldab kindlasti Tallinna päeval traditsioonilise eestikeelse etteütluse. „Vene keele etteütlus ei pea olema totaalne etteütlus, vaid võib olla ka muus vormis,“ leidis ta.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet vastas Erik Vesti küsimusele Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale terviseradade ehitamisest loobumise kohta. Sveti teatel on linnavalitsus juba kindlalt otsustanud ja seda ka avalikult välja öelnud, et selle projekti ja ehitusega edasi ei minda ning ilma lepinguta midagi ei ehitata.

„Meie midagi ilma linlasi kaasamata ja ekspertidega nõu pidamata seal enam midagi ei tee,“ lausus Svet. Teemat on korduvalt arutatud ka keskkonnaametiga ning ehitus seal on peatatud. Ilma keskkonnameti loata midagi ei rajata.

Svet selgitas ka, et praegu kehtiv ehitusluba ja kavandatud projekt on kaks erinevat asja. Kui projektiga edasi ei lähe, siis ei minda edasi ka ehitusega, kinnitas ta. Svet möönis, et on tehtud ka vigu uskudes liigselt keskkonnaameti sõnu, kuid nüüd on need möödarääkimised lõppenud. „Praegune linnavalitsus on kindlalt otsustanud, et terviseradade ehitus jääb seisma,“ kinnitas ta.

Abilinnapea Kaarel Oja selgitas volikogu liikmele Sander Andlale, kuidas edeneb Tallinna territooriumil asuvate punamonumentide kaardistamine ja millal algab nende teisaldamine.

Oja sõnul on Tallinn monumentide kaardistamise suve jooksul ära teinud. Tallinna linnaruumis on nn punaobjekte kokku viis tükki, millest suurim Maarjamäe memoriaal asub riigimaal ning selle üle käivad riigiga läbirääkimised. Viljandi maanteel asunud nn Nõmme kivi on juba ära teisaldatud. „Kolm mälestuskivi asuvad endiste tehaste ning praegu eramaa objektidel. Kahel neist pole mingit väärtust ning eraomanikud ise otsustavad nende üle. Endise Krulli tehase territooriumil asuva mälestuskivi puhul on tegu mälestusmärgiga ning selle teisaldamine räägitakse omanikuga läbi,“ märkis Oja.

Vastates volikogu liikme Kristina Šmigun-Vähi küsimusele kesklinna piirkonna lasteaedade puuduse kohta, tõdes abilinnapea Vadim Belobrovtsev, et paljudel juhtudel ei saa linn sekkuda, kui arendaja otsustab oma kortermajade juurde lasteaeda mitte ehitada. „Kesklinnas on vaja täiendavaid lasteaia- ja koolikohti. Arendajatega räägitakse alati läbi, kui palju ehitatavate korterite juurde on tarvis lasteaedu ja koole. Arendajad aga lähtuvad peaaegu alati rahalisest huvist ning jätavad need rajamata. Me ei saa arendajate tingimustega kohe kaasa minna. Linna prioriteediks on lapsed, arendajal kasum,“ nentis ta.

 Konkreetselt Veerenni asumi lasteaiast kõneldes tõi Belobrovtsev esile, et üheks leevendusmeetmeks on praeguse lasteaia renoveerimine koos juurdeehitusega, mis toob juurde ka lasteaiakohti. Linn vaatab praegu üle krunte ka endise Tallinna vangla territooriumil ja mujal läheduses.

 Tallinna linnavolikogu käivitas neljapäeval linnavalitsuse infotunni. Esimese infotunni päevakorras olid küsimused ülemineku kohta eestikeelsele haridusele, punamonumentide, lasteaiakohtade puuduse ja teiste teemade kohta. Infotunnid toimuvad linnavolikogu istungitega samas rütmis – üle nädala neljapäeviti kell 14-15.