"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Valitsus kiitis heaks elektri universaalteenuse eelnõu, teenus käivitub oktoobrikuus (0)
25. august 2022
Foto: Pixabay

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks elektrituru reformi eelnõu, millega pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates selle aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena, vahendab BNS.

Kuna tegemist on ajakriitilise reformiga, taotleb valitsus riigikogu juhatuselt erakorralise istungjärgu kokku kutsumist 31. augustiks enne parlamendi sügisistungjärgu algust.

Eelnõu kohaselt sätestatakse alused universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Eelnõu ei sätesta seega universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembri keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.

Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan selgitas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et hinna kujundamisel võetakse Enefit Poweri kolme kõige efektiivsema, keevkihttehnoloogial põhinevat plokki ja nende keskmise hinna järgi arvutab konkurentsiamet universaalteenuse hinna. Hind peaks Järrvani sõnul kujunema madalamaks nii börsihinnast kui ka praegu pakutavatest fikseeritud hinnaga pakettidest.

Ka teised elektrimüüjad võivad oma klientidele universaalteenust pakkuda ning nad saavad õiguse osta selleks vajamineva elektri riigi elektritootjalt.

Kodutarbijad, kes on varasemalt sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister tõi aga välja, et võimalus leppetrahvita leping lõpetada kehtib vaid 2022. aasta lõpuni ja vaid esmakordsel universaalteenusele üleminekul. “Tänasel päeval aina kindlamaks see universaalteenuse tulek muutub, sellisel juhul oleks ebaõiglane, kui universaalteenus on juba mitu aastat turul olnud ja siis ikkagi inimesed kasutavad seda ära selleks, et teiste elektripakettidest väljuda ilma leppetrahvita,” rääkis Järvan. 

Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.

Järvan märkis, et eelnõus on täpsustatud kodutarbija mõistet nõnda, et see hõlmab nii füüsilisi isikuid kui ka korteriühistuid, samuti on ette nähtud, et ka kodutarbijad, kes saavad oma elektri näiteks aiandi või osaühingu kaudu, saaksid soovi korral universaalteenuse hinnaga elektrit. 

Valitsus toonitas, et universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigipoolse valikmeetmega, mis peaks aitama inimesi tuleva talve vaates ja tagama selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.

Tõsteti 2030. aasta taastuvelektri osakaalu eesmärki

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks energiamajanduse korralduse seaduse muudatuse, millega tõstetakse taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 senise 40 protsendi asemel 100 protsendini.

Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eesmärgi täitmiseks kavandatakse lisaks toimunud vähempakkumistele viia 2024.–2025. aastal läbi täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt 1 teravatt-tunni mahus. Järgmisel kolmel aastal on seega kavas vähempakkumised 1,65 teravatt-tunnile taastuvelektrile.

Lisaks peaks eesmärgi saavutamisele muu hulgas kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ning meretuuleparkide lubade kiirem menetlus, samuti on eraldatud lisarahastust elektrivõrkude valmisoleku kiireks tõstmiseks ning otsitakse võimalusi elektrivõrgu arengu pikaajaliseks suunamiseks suuremale valmisolekule uute taastuvelektri tootmisseadmete võrguga liitmiseks.

Valitsuse tegevusprogrammis on ka ette nähtud, et riigikantselei eestvedamisel tuleb läbi viia planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimine eesmärgiga kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist. Eesmärk on veel viia riigi jaoks oluliste piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga, samuti luua meretuuleparkidele kompleksluba ja tagada lubade paralleelne menetlusprotsess.

Valitsus esitab eelnõu riigikogu erakorralisele istungjärgule augusti lõpus. 

Valitsus toetab EL-i tarbijate rohepöördes võimestamise direktiivi

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Liidu (EL) tarbijakaitsenormide ajakohastamise direktiivi, millega soovitakse tarbijaid toetada teadlike ja keskkonnasõbralike valikute tegemisel, andes neile rohkem võimalusi aktiivseks osalemiseks üleminekus rohelisele majandusele.

Direktiivi eelnõu näeb muu hulgas ette tarbijate teavitamise toodete garanteeritud vastupidavusest ja parandatavusest, näiteks varuosade kättesaadavusest, remondijuhenditest, digitoodete puhul ka tarkvarauuendustest. Lisaks soovitakse eelnõuga tugevdada tarbijate kaitset ebausaldusväärsete või valede keskkonnaalaste väidete eest, keelates nn rohepesu ja tarbijate eksitamise toote vastupidavuse osas, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eesti toetab tarbijate rohepööret ja selleks ühtsete reeglite kehtestamist Euroopa Liidus, kuna riik leiab, et kestlikkuse ja rohepesuvastaste nõuete liikmesriikide korraldada jätmine paneks ebavõrdsesse olukorda nii ühtsel turul olevad tarbijad kui ettevõtjad. Seejuures peab valitsus oluliseks, et tarbijale kauba kestlikkuse kohta antav teave oleks selge ja tarbija jaoks sobivama ning kestlikuma valiku langetamiseks lisandväärtusega.

Samuti peab valitsus vajalikuks seista selle eest, et teabe andmise kohustuse täitmine ei oleks kauplejale ebaproportsionaalselt koormav ja uute reeglitega ei alandataks juba kehtivat tarbija kaitstuse taset.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.