"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Sotsiaalministeeriumi analüütik Inflatsioon suurendab lõhet kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste vahel, palgatöölised vaesuvad kiiremini (0)
26. august 2022
Foto Albert Truuväärt

„Madalama sissetulekuga inimeste peamiseks sissetulekuallikateks on suurema tõenäosusega sissetulek palgatööst ja sotsiaalsetest siiretest. Kõrgema sissetulekuga inimestel on aga sagedamini lisaks ka muud tulud,“ kommenteeris sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Mari Sarv kommunikatsiooniagentuuri Havas uuringut, mille järgi on üldine hinnatõus oluliselt pärssinud toimetulekut või surunud tõsistesse raskustesse iga teise küsitletud eestimaalase. Seejuures on inflatsioon puudutanud eelkõige madalaima sissetulekuga inimesi.

„Kui  sissetulek palgatööst ja sotsiaalsetest siiretest inflatsiooniga kaasas käia ei jõua, siis just muud tulud võivad inflatsiooniga paremini sammu pidada: tulu ettevõtlusest, investeerimisest või omanditulu,“ märkis Sarv. „Seetõttu võib inflatsioon suurendada lõhet kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste vahel veelgi ning see võib kajastuda ka suhtelise vaesuse määra tõusus.“

Analüütiku sõnul on suhteline vaesus just sissetulekuvaesus. Sissetulekute hulka aga loetakse erinevaid komponente: sissetulekut palgatööst, sotsiaalseid siirdeid (nt pensionid ja perehüvitised), omanditulu, mitterahalist sissetulekut, tulu individuaalsest töisest tegevusest ning muud tulu.

Samas praegune kiire inflatsioon mõjutab eelkõige madalapalgaliste ostujõudu, sest madalama sissetulekuga inimeste sissetulekud kuluvad enamjaolt jooksvale tarbimisele ja nad on seega inflatsioonile väga haavatavad. „Sama rahasumma eest saab inimene osta vähem kaupu ja teenuseid. Kõrgema sissetulekuga inimestel on enam sääste ja nad ka kulutavad oma sissetulekutest suhteliselt väiksema osa igapäevasele tarbimisele. Seega on nad vähem haavatavamad hinnatõusule,“ tõdes Sarv.

Rahvusvahelise kommunikatsiooniagentuuride grupi Havas korraldatud kindlustunde uuringust ilmnes, et hinnatõus, sealhulgas möödunud talvel lakke kerkinud energiahinnad, on oluliselt pärssinud iga teise eestimaalase ostujõudu ja toimetulekut. 12 protsenti vastanutest kinnitas, et nad on sattunud tõsistesse raskustesse ja 39 protsenti väitis, et hinnatõus on oluliselt pärssinud toimetulekuvõimalusi.

Ka Venemaa kallaletung Ukrainale on endast märku andnud: ligi kolmandik, 30 protsenti, tõdes, et on just sõja mõjudest tulenevalt sattunud tõsistesse raskustesse või on need oluliselt pärssinud pere ostujõudu. “Hiljutise koroonapandeemia mõjud on uute murede valguses tagaplaanile jäänud,” tõdes Havasi uuringute juht Mauri Sööt. “Kuigi Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud meie inforuumi viimase poolsajandi kestvaima ärevusfooni, siis vahetult on eestimaalaste toimetulekut kõige laialdasemalt pärssinud üldine hinnatõus,” märkis Sööt.

Võrreldes keskmisega on hinnatõusu mõju kõige laialdasemalt tunda küsitluses osalenud madalaima sissetulekuga inimeste seas: neist, kelle igakuine netotulu pereliikme kohta jääb kuni 600 euro piiresse, on 69 protsendi rahaline toimetulek oluliselt pärsitud või on sattunud tõsistesse raskustesse. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.