"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Minister Peterson soovib taastada arutelud tervishoiu rahastamise üle, ravikindlustus ei ole tööturu muutustega kaasas käinud (3)
26. august 2022
Peep Peterson Foto Mats Õun

„Tööturul on aina rohkem inimesi, kel puudub püsiv ravikindlustus ebaregulaarse sissetuleku või töövormi eripära tõttu. Ravikindlustussüsteem ei arvesta tänapäevaste muutunud töövormidega ja vajab 21. sajandisse toomist,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson pärast nädala algul Eesti Kunstnike Liiduga toimunud kohtumisest.

Nüüd on uude sajandisse liikumiseks tõusnud taas aktuaalseks ideed, mis pakuti välja juba poolteist aastat tagasi.

„Tööturg on muutunud 30 aastaga paindlikumaks, inimesed töötavad erinevate lepingutega ja mõnikord ka periooditi, teiste tulude osakaal on suurenenud. Ravikindlustus aga ei ole nende muutustega kaasas käinud, mistõttu on tulubaas kitsam kui võiks olla ja osal inimestest kindlustus katkendlik või puudub,“ rääkis Peterson.

„Ravikindlustuse rahastusmudel on vaja tuua 21. sajandisse. Kõigi töövormide võrdne ja ühtlustatud kohtlemine annab inimestele kindluse, aitab hoida teenuste mahtu ja kvaliteeti ning on oluline samm inimkesksema tervishoiu suunas.“

Ettevõtjad muudatustega ettevaatlikud

Praegused väike- ja keskmised ettevõtted, keda uus süsteem kõige rohkem puudutaks, on aga seniste muudatuste vastu. „Ettevõtja ja kodaniku tühjakspigistamine ei päästa olukorda,“ vastas ministri ettepanekule Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) juht Ille Nakurt-Murumaa.

Alustada tuleks tema sõnul hoopis põhjalikust kulude revisjonist, alustades igasuguste turunduskulude, brändimiste, tulemustasude, aga ka arulagedate karantiinilehtede ja muu säärasega. „Ja siis alustada maksusüsteemi ülevaatamist. Kuid seda läbimõeldult ja perspektiivitunnetusega, mitte lihtsalt seina seest 160 miljonit õngitsedes.“

EVEA seisukoht ravikindlustuse süsteemi muutmise (ja sellega kaasneva maksusüsteemi korrastamise) osas on selge – muudatused on absoluutselt vältimatud kuna kõigile on selge, et vanaviisi pikalt jätkata pole võimalik. „See on aga ka peamine ühisosa minister Petersoni poolt välja öelduga,“ möönis Nakurt-Murumaa.

EVEA on päri, et ravikindlustuse rahastusmudel on vaja tuua uude sajandisse ning kõigi töövormide käsitlemine sarnastel alustel aitab seda korrastada. Samuti aitab kõigi töövormide ühesugune käsitlemine tagada õiglast konkurentsi. Praegu on näiteks paljud platvormitöö põhimõttel toimivad ettevõtted end sotsiaalkindlustus- (ja sealhulgas ravikindlustuse ) süsteemi panustamisest täielikult distantseerinud.

Muude tululiikide maksustamisel sotsiaalmaksuga on aga palju karisid mis võivad puudutada mitte ainult väikeettevõtjaid vaid pensionäre, madalapalgalisi ja teisi ühiskonnagruppe.

„Kõigilt  deklareeritud tuludelt sihtotstarbelise maksu suunamine haigekassa eelarvesse, millega lisanduks ca 45 000 uut ravikindlustusmakse maksjat ning hinnanguliselt üle 160 miljoni euro lisaraha kõlab ülimalt ahvatlevana aga see raha ei tule seina seest vaid inimeste taskust,“ märkis EVEA juht. „See tähendab, et kui memm kolib laste juurde ja müüb või üürib oma senise kodu, siis võtab riik tema kodu müügist (üürimisest) saadud rahast veel suurema noosi.“

120 000 püsiva ravikindlustuseta inimest

Hinnanguliselt vaid 86% tööealistest elanikest on püsiv ravikindlustus. Püsiva ravikindlustuse või osalise ravikindlustuseta on hinnanguliselt kuni 120 000 tööealist elanikku. Enamikus Euroopa Liidu ja OECD riikides on juurdepääs tervishoiu põhiteenustele tagatud enam kui 99% elanikest. Eesti kuulub 14% kindlustamata tööealise elanikkonnaga EL-i ja OECD riikide madalaimasse kolmandikku.

Mõttekoja Praxis 2021. uuringu andmeil on Eestis hinnanguliselt 10 200 ebaregulaarsete või ebapiisavate sissetulekutega vabakutselist loovisikut.

Osakaaluna sisemajanduse koguproduktist panustab Eesti tervishoiule 6,7%, Euroopa Liidus keskmiselt panustatakse 9,6%. Eestis on ka avaliku sektori kuludes tervishoiu osakaal madalam (13%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (15%).

Ettepanekud kindlustuskaitse laiendamiseks

Sotsiaalministeerium esitas analüüsi ja ettepanekud ravikindlustuskaitse laiendamise ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise kohta valitsusele juba 2021. aasta märtsis. Selles pakutakse tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ja ravijärjekordade vähendamiseks neli võimalikku lahendust:

1) püsiva riigipoolse eraldise maksmine haigekassa eelarve puudujäägi katmiseks, mis aitaks tagada, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ei halvene.

2) Riigipoolne eraldis haigekassa eelarvesse alla 19-aastaste eest, mis vähendaks haigekassa eelarve sõltuvust majandustsüklitest.

3) Inimeste deklareeritud tuludelt sihtotstarbelise maksu suunamine haigekassa eelarvesse, millega lisanduks ca 45 000 uut ravikindlustusmakse maksjat ning muude tululiikide (intressitulu, üüritulu, muu renditulu, dividenditulu ja litsentsitasud) maksustamisest hinnanguliselt üle 160 miljoni euro. Pakutud lahenduse puhul laieneks kindlustuskaitse kõigile, kes Eestis tulu saavad.

4) Haigushüvitiste väljaviimine haigekassa eelarvest, millega vabaneks haigekassa eelarves ca 86 miljonit eurot.

Analüüsist järeldub, et rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik erinevate kirjeldatud lahendusvõimaluste kombinatsioon. Samas on kõigi nimetatud alternatiivide puhul samuti oluline, et lisanduv raha suunataks tervishoiusüsteemi eesmärgistatult.

Valikud Riigikogu ette

Lisanduv raha peab aitama parandada inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele, suurendama kindlustusega kaitstute arvu ja  kindlustuskaitse püsivust ning vähendama omaosalust tervishoiuteenuste tarbimisel.

„Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse probleemid, mis on välja toodud ministeeriumi poolt 2021. aasta märtsis valitsusele esitatud analüüsis on ikka päevakohased,“ märkis nüüd Peterson. Samuti probleemid ravikindlustuse katkendlikkusega paindlike töövormidega töötavatel inimestel.

COVID-19 pandeemia ajal need probleemid ja vajadus lahendusteni jõuda teravnesid. 2021. aasta analüüsis olid välja toodud erinevad alternatiivid lahendusteks. „Soovin taastada arutelud nende üle, et 2023. aastal valitava Riigikogu ette saaks viia otsustusküpsed valikud,” kinnitas minister.

Töötasu ja dividendi erinevus

„Kui ettevõtja on oma pere arvelt ja oma tervise hinnaga on loonud ettevõtte ning hoiab seda käigus, makstes palka endale ja oma töötajatele, saab lõpuks maksta endale pisikest dividendi, siis leiab riik, et sellelt tuleb lisaks tulumaksule kasseerida ka ravikindlustuse jms maksud,“ lausus Nakurt-Murumaa.

Ettevõtluse riisiko on aga seejuures jätkuvalt ainult ettevõtja kanda. Kui äri ebaõnnestub või tervis totaalselt tuksis, ei ole ettevõtjal ligipääsu töötuskindlustussüsteemile.

„Minu missioon on kõigile otsustajatele,  ametnikele, palgatöö tegijatele, ametiühinguaktivistidele ja kõigile teistele, kes pole kunagi elanud ettevõtja nahas, selgitada, et töötasu (tasu töö eest sõltumata töö tegemise õiguslikust vormist) ja dividend (õiglane kompensatsioon hullumeelse töö, rikutud närvide ja nässus pereelu eest) on totaalselt erinevad asjad ning seega nende võrdsustamine ei ole kaugeltki õige ega õiglane,“ pareeris EVEA juht.

Haigekassa eelarve ületab kahe miljardi piiri

Haigekassa näeb järgmise aasta eelarve prognoositav maht on kokku 2,06 miljardit eurot. Olulise kulusid mõjutava tegurina on arvestatud kindlustatute arvu suurenemisega Ukraina sõjapõgenikest tulenevalt.

Augusti algul võttis haigekassa nõukogu vastu otsuse 2023. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamise kohta milles on  toodud järgmise aasta ja järgnevate aastate eelarvet mõjutavad asjaolud, stsenaariumid ja kinnitatud eelarve positsioon. Selle põhjal kasvab haigekassa eelarve praegusega võrreldes ligikaudu 100 miljoni euro võrra. Selle aasta eelarve on kokku 1,96 miljardit eurot.

Hetkel on Eestis kokku 1 265 714 ravikindlustatud inimest. 2021. aastal oli sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1,49 miljardit eurot. 2020. aastal oli see summa 1,38 miljardit eurot ning 2019. aastal 1,33 miljardit eurot.

2021. aastal tasus Tervisekassa kokku 1 181 966 inimese tervishoiuteenuste ja hüvitiste eest summas ligemale 1,25 miljardit eurot. Siia lisaks ajutise töövõimetusega seotud hüvitiste kulud summas 223 miljonit, meditsiiniseadmete hüvitamise kulud summas 13 miljonit ning Eestis kindlustatute ravi välisriigis, millele kulus 2021. aastal 9 miljonit eurot.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ega tea midagi
30. aug. 2022 18:40
https://www.err.ee/1608699418/mart-einasto-kas-ravikindlustussusteemi-on-vaja-muuta
vale lähenemine
27. aug. 2022 21:50
1. kui Põhikooli lõpetaja on 16.a. ja võib mängida KOV valimistel- siis miks temal pole kohustust töötada või tasuda enda eest(pole tähtis , kes maksab) kvartaalse haigekassa maksu või võtab ennast töötuna arvele - Töötukassa kannab tema eest siis summa ja suunab tööle. Kui tööle ei hakka, polegi peale hädaabi rohkem saada.Miks seda peab venitama 19 aastaseni ? Lisaks, on tähelepanu vajav - kui ta ei tasu haigekassa eest, tähendab ta ei tööta ka pensioni jaoks.... Järgneb veel üks tulem : Musta raha saamine palgana või miinimumpalk, milline tähendab - et täidavad deklaratsiooni nõudeid ja saavad hoopis MTA omale igal aastal tulu. See tulu tuleks aga arvata otse haigekassale. Ei ole ju võimalik- et teismelised elavad oma suguelu Üürikorterites(kes samuti ei deklareeri tulusid), tehtud lapsi -vanemad(üksikvanemad tihti kirjas, tegelikult aga kooselu) peetakse samuti ja kulud on kalendrikuul - 600...800.- eur krt. , lisaks laste toit ja ise käivad koosseksijad tööl 600.- eur palgaga või laenanud SMS ning täiturite poolt sissenõuded 10-s tuhandetes eur. Veelgi kummalisem on, et lastega ema saab ennast lasta arvata KOV sots.pinna taotlejate nimekirjast välja.... Ja siinkohal ei uuri üksi lastehooldus - kes arvas välja ja kuidas selline saab toimuda. Aga kui saab seksi erinevate klientide käest, siis jooksevad kõik jalad rakku... Tegelikult on andmebaasid puudulikud, sest MÄNGITAKSE TÖÖTEGEMIST ja ametnikud pole kohustuslikud aruandma- on varimajandus. Koheselt tuleb see likvideerida. 2.kui p1. saadakse kord majja - polegi vaja tõsta mingeid makse ja laekumine on ka normis Haigekassale. 3.kui haiguslehe osa viiakse välja selle ameti alt, siis vabaneb ju tohutult ametnikke ja tulemus- mida annab mõnele teisele ametile lisatöö määramine ? või riigi eelarvele ? - pigem suurendab kulusid. 4.kõige kuluks lugemine - tehke palun selgeks, miks peaks Pensionisambast (aktsiates vms.) variandist , võetame minult lisaväärtusel kellegi konnapoja kasvatamatusest lisaväärtust ülalpidamiseks ? Näiteks narkomaanid võikski lasta väriseda tänaval lõpuni. Siis tekib hirm, et neid ei aidata ja algselt kadu, hiljem kaob halb harjumus teistel. 5. Liialt kommunistlik - see , kel on ja töötab - võtta kõik ära. Siis tuleb siin panna piir - nt. kui sul on üle pangakaitse väärtuse riiklikust summast rohkem vara kokku - oli vist 250000.- eur , siis ülejäänu võetagu neil ära igale poole... On ju sigadus teha vaesed veel vaesemaks - nad ei jõuagi parema eluni, samas kes üldse ei kavatsegi ausalt elama hakata - peavad saama võrdselt? 6.Mittekodanikud- EV ületulnud sojuuznikud, neile peaks olema abi kuni kodakondsuse eksami tegemiseni haigekassa abi valikuline. (meil on see eriline olukord endise sojuzrespublikana). Teistega on vastavalt riikidevahelistele lepingutele. Ukraina- see osa on üldse eraldi käsitlev , sest nemad on sõjapõgenikud, siingi peab olema aga arvestus selge- sest osa elasid meil juba enne kodakondsuseta ja kuidas on makse tasunud? Enamus on need olnud ehitusvaldkonnas- ehk siis pimikus:), terve Maardu linn on kui Ukraina ja sealsed naabruses olevad suvilarajoonid- kerkinud majadeks. Tegelikkuses on antud seaduseparanduse osa väljakäimine ju jama - lihtsaim ametniku nali? Tööd on vaja teha ja saada selgus. Kui panete tähele, EV riigieelarve on nagu kummist - tohutult jagub aga teatud elanikegrupile - ei jagu, pensionäridele. Nüüd soovitakse juba pensioniiga hakata vähendama? See on ka totakas - need kes nägid vaeva riigi saabumiseks ja püsimiseks, laulatati kohustulikult tööga ja vähese pensioniga. Ka praeguse seadusega võib inimene jääda varem pensionile- kui soovib. Milleks peaks iga vähendama, üldse sellist jama ajama?
money maker
27. aug. 2022 13:01
Raha on püütud leida töötaja omavastutusega kolme esimese haiguspäeva eest. Pandeemia ajal see variant end ei õigustanud ning riik ja omavalitsus maksis ka need haiguspäevad töötajale kinni. 4.- 8. haiguspäeva eest pandi maksma töötaja tööandja, mis tekitas tööandja ebaterve huvi töötaja terviseandmete vastu. Lisaks on tööandjal kohustus saata töötaja aeg – ajalt tervisekontrolli, mis peaks lähtub töökeskkonna riskiteguritest, aga on tihti hoopis midagi muud. Seal esitatakse ka ebakohaseid küsimusi, tööandjale tuttav arst sekkub hoopis töötaja eraellu, et tööandja saaks vastuseid nendele küsimustele, mida ta ise töötajalt küsida ei tohi. Seda küll mõne aastase viivitusega, aga ikkagi saab diagnoosid, abordid, seksuaalse orientatsiooni jne teada. Kõigi nende juhtumite korral on tööandjal tegemist ka varjatud sotsiaalmaksu tõusuga. Samuti on olemas tööandja tervisekindlustus. See on vabatahtlik nii tööandjale kui ka töötajale. Töötaja jaoks on siin samasugused riskid kui töötervishoiuski aga töötaja tööandjale tuttav kindlustuseandja saab siin diagnoosid juba operatiivselt edastada. Mõlemal juhul on tööandja töötaja suhtes kui otsustusvõimetu patsiendi esindaja!