"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
fotod ja video Samuli Saarioinen: Õnneks pole senini suurt reostust Soome lahes veel aset leidnud, kuid väiksemaid õlireostusi tuleb ette umbes kolmekümnel korral (0)
26. august 2022
Foto Mats Õun

„Kuna Soome lahes on väga tihe laevaliiklus ja seal sõidab palju suuri tankereid, siis võib kõige suurema reostuse koristamine aega võtta kuni kuu,“ ütles Helsingi linna päästeameti meeskonna liige Samuli Saarioinen, kes saabus eile hommikul Noblessneri sadamasse Helsingi linna päästeameti õlitõrjelaeva M/S Saukko pardal. Laev on külastajatele avatud kuni pühapäevani. 

Vaata galeriid (17)

Saarioineni sõnul ei saa mitte ükski suurtest laevadest reostuse koristamisega ise hakkama. „Õlitõrjelaev Saukko on mitmeotstarbeline alus, mis on loodud töötamiseks õlireostusega kohtades merel. Kogume kokkukorjatud õli konteinerisse ning kui konteinerid on täis, tulevad suuremad alused ning pumpame neile oma konteinerid tühjaks. Siis sõidame edasi järgmisse reostuse kohta ning alustame taas kogumist. Saame hakkama nii reostusega kui ka näiteks tulekahjuga mõnel laeval, sest meil on olemas vastav varustus. Saame anda ka meditsiinilist abi, kui näiteks mõnel saarel midagi juhtub,“ selgitas ta.

Eesti veed on küllalt selged ja puhtad

Saarioineni ütles, et merest on õli kokku koguda küllaltki raske. „Kuid meie laev ja varustus töötavad hästi. Kõige keerulisem on leida õige koht õlireostuse kokku kogumiseks. Siin on meil abiks rannavalve helikopterid ja lennukid, mis annavad õhust meile täpsed koordinaadid,“ rääkis ta.

Saarioinen lausus, et õnneks pole senini suurt reostust veel aset leidnud. „Küll on aga piisavalt neid õnnetusi, mis panevad meid mõneks päevaks reostust kokku korjama. Seda juhtub eriti suveajal Helsingi piirkonnas, kus väikesed alused lähevad rikki või teevad avarii ning siis on ka suur võimalus merereostuseks,“ ütles ta. „Eesti veed on küllalt selged ja puhtad. Veidi on märgata põllumajandusega seotud reostust, kuid see on juba rohkem keskkonnauurijate teema.“

Kokku on Helsingi piirkonnas seitse suuremat või väiksemat õlireostuslaeva. „Kui on piirkonnas ulatuslikum reostus, siis selleks on olemas ka võimsamad alused,“ rääkis Saarioinen. „Saukko on väike laev, kuid see on ehitatud spetsiaalselt õlireostuse kogumise tarvis. Et meil on palju saari, siis vajame just väikseid ja kiireid aluseid. Mõned suuremad laevad suudavad ka teistsugust reostust koguda, kuid see võtab ka rohkem aega.“

Soomes on Läänemere päev hästi populaarne

Helsingi piirkonnas on kokku 11 päästelaeva. Osa on näiteks tuletõrjelaevad või meditsiinialused, mis reageerivad vastavale väljakutsele. „Meie laeva peal on kuni kuus inimest. Suuremate laevade peal muidugi rohkem,“ sõnas Saarioinen.

Soome saatkonna pressinõunik Sanna Immanen ütles, et Soomes on Läänemere päev hästi populaarne. „Selles saab korraldavate asutuste kõrval igaüks kaasa lüüa. On võimalik mere ääres prahti koristada või merekultuuri nautida. Aga võib valmistada endale ka kliimasõbralikku kalatoitu,“ lausus ta. „Kui inimene seob end merega positiivsete emotsioonide abil ja ka kultuuriliselt või lihtsalt naudib merd, siis tulevad ka head teod mere heaks.“

Immanen ütles, et Soome lahes üheks põhiliseks küsimuseks on põllumajandusega seotud reostus ja prügi, isegi ravimite sattumine merre. „Meil on olemas väga lai arusaam, et seoses kliimamuutustega tuleb midagi teha. Vetikatest roheline ja saastunud meri ei ole meeldiv vaatepilt ega tore suvine mereäärne kogemus. Igaühel on oma kogemus sellest juba käes ning siit ka tahtmine mere puhtuse heaks midagi ära teha,“ rääkis ta.

Mida saab igaüks meist mere heaks ära teha?

„Peamiseks on prügi mitte merre visata ja võimalusel ka mere ääres koristada. Igaühel on võimalus rohkem merest teadlikuks saada. Aga merd tuleb ka nautida ja pidu pidada,“ lausus Immanen.

Algatus Läänemere päeva tähistamiseks tuli John Nurmineni sihtasutuse poolt, kes tähistab seda juba neljandat korda. Soome saatkond on koos Soome Instituudiga selle juures olnud juba kolm aastat.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.