"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
FOTOD "Septembris ei joo" kutsub alkoholi tarvitamist vähendama ning poliitikakujundajaid alkoholipoliitika muutmisse panustama (1)
26. august 2022
Foto: Pixabay

“Tervem, rikkam, targem, rahulikum ja õnnelikum Eesti algab inimestest ja nende teadlikest valikutest. Tervel Eestil on võita, kui me ühiskonnana vähem alkoholi tarvitame,“  ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Annika Veimer, kelle sõnul toob selle aasta kampaania fookusesse väärtused ja hoiakud, mis aitavad meil kõikidel teha targemaid valikuid, luues nii oma ellu suuremat rahulolu ning heaolutunnet.

Vaata galeriid (39)

Iga-aastane kampaania „Septembris ei joo“ kutsub taaskord kõiki alkoholitarvitajaid üles alkoholiga pausi pidama, kuid mitmeid aastaid tõusuteel olnud alkoholitarvitamine ja suurenenud kahjud vajavad ka alkoholipoliitilisi samme. 

Tervise Arengu Instituut soovib algatusega „Septembris ei joo“ inimestele meelde tuletada, et alkohol ei pea olema igapäevaelu tavaline osa, sest koormab nii füüsilist kui vaimset tervist. Isegi ainult üks alkoholivaba kuu aitab enesetunnet ja elukvaliteeti märkimisväärselt parandada. 

Alkoholi tarvitamine toob endaga paratamatult kaasa kahjusid

Alkoholitarbimine, suremus ning alkoholiga seotud kahjud kasvavad käsikäes. „Alkoholist põhjustatud haiguste ja surmade arv on neli aastat järjest tõusnud ning mullu 695 surnud inimest – on viimase 13 aasta kõrgeim näit,“ märkis Veimer viidates Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringule, mis näitab, et eelmisel aastal tarbisid täiskasvanud Eesti elanikud keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi ehk tarvitamine kasvas aastaga enam kui 2%.

Lääne-Harju politseijaoskonnajuhi Lea Bärensoni sõnul moodustab alkoholi tarvitamisest tingitud õigusrikkumiste lahendamine suure osa politseitööst. „Kui politseile tehakse väljakutse, on tegemist juba tagajärgede likvideerimisega. Vastutustundlik alkoholitarvitamise kultuur saab sündida kõigi ühiskonnaliikmete koostöös, olgu selleks näiteks iga peolise targalt tehtud valik alkoholi tarvitanuna mitte elektritõukerattale hüpata või baaripidaja otsus joobes kliendile rohkem alkoholi mitte müüa,“ rääkis Bärenson.

Päästeameti päästetöö osakonna juht Viktor Saaremets lisas: „Eestis neelab vesi iga-aastaselt umbes poolsada inimelu ning kahjuks on alkoholil uppumissurmades kaalukas roll. Tänavu uppunud 26 inimesest on pooled olnud alkoholijoobes ning uppunutest lõviosa (täpsemalt 20) on läinud vette jahutust otsima seisundis, kus kontroll enda ja ümbritseva suhtes on olematuks joodud. Poolte uppunute joove oli kolme promilli lähedane ehk vägijooki pruugiti tagajärgedele ja tulevikule mõtlemata. Kahjuks on tendents olnud püsiv.

 Alkohol mõjutab ka inimkapitali

„Eesti alkoholipoliitika rohelisse raamatusse on seatud eesmärk – tarbimine püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta.  Täna on see 9,2 liitrit elaniku kohta ja me peame paraku tõdema, et oleme sihist eemaldumas,“ märkis Veimer. 

Peamised võtmed alkoholi tarvitamise ja sellest tulenevate kahjude vähendamiseks on poliitikakujundajate peades ja kätes. Meetmeid tuleb rakendada korraga – reguleerida alkoholi hinda, piirata selle kättesaadavust – sellisel koosmõjul on tulemused, mis võivad reaalselt alkoholitarbimise harjumusi muutma panna. Hoiakute muutmisel on tähtis nii keskkond, mis ei eksponeeri alkoholi ja piirab kättesaadavust kui ka lapsevanemate eeskuju ning  töökohtade ja kollektiivide kultuur.

„Pahatihti kipub ununema kui tähtis on tervise hoidmine varasest east alates. Alkohol pärsib noorte aju arengut, mõjutab õpivõimet ja toimetulekut tulevases täiskasvanu-elus,“ sõnas Veimer. „Ometi on meetmed olemas, millega on võimalik eesmärkide poole liikuda ehk alkoholi tarvitamist vähendada. Alustada tuleb alaealiste alkoholi kättesaadavuse piiramisest ning samuti tõsiselt kaaluda erinevaid alkoholi müüki, kättesaadavust (nt avalikel üritustel) ja reklaamimist piiravaid või keelustavaid meetmeid.“ 

Tänavuse kampaania kõneisikuteks on laiemale avalikkusele  tuntud telesaatejuhid Eeva Esse ja Neeme Raud ning investor Kristi Saare, kes toovad näiteid, kuidas alkoholist loobumine aitab kaasa tervema, liikuvama, rikkama ja targema Eesti hoidmisele. 

Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.  

Lisainfo kampaania kohta: https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/et/ 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

stiilinäitaja
29. aug. 2022 18:57
https://www.facebook.com/photo/?fbid=127059866089435&set=a.127059829422772