"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
video ja fotod Tallinna lastekodu sai ainulaadse teraapiaaia, mis on justkui maakodu hoov Mustamäe majade vahel (2)
26. august 2022

Tallinna Lastekodu Mustamäe üksuses (Sõpruse pst 248) sai valmis ainulaadne teraapiaaed, mis pakub erivajadustega lastele võimalusi tegutseda neile sobivates tingimustes ja tunnetada ümbritsevat keskkonda kõigi meeltega.

Vaata galeriid (35)

Lastekodu Mustamäe maja neljas peres elab 21 raske ja sügava puudega last, hoones asuvad veel väikelaste turvakeskus ja teraapiakeskus. Lastekodu hooviala uuendamisega tehti algust 2021. aastal, kui istutuskastidesse rajati tarbeaed. Eesmärgiks oli pakkuda lastele aias mitmekesisemat tegevust ja võimalust süüa oma kasvatatud ja korjatud aiavilju.

„Soovisime luua lastele ja nende hooldajatele hubase, stimuleeriva ja vaheldust pakkuva tervikliku õueala, kus saab nii aktiivselt tegutseda kui ka rahulikult lõõgastuda,” rääkis abilinnapea Betina Beškina. „On ju tegu lastekodus elavate laste koduhooviga ning see peab olema meeldiv ja mitmekesine, arendav ja turvaline.”

Ratastoolis pääseb mugavalt igasse aia ossa

Beškina sõnul tehti erinevate võtetega aiad ja hoovid lastele põnevamaks ning loodi keskkond, kus laps kogeb uusi olukordi vahetult, aias mängides, liikudes ja ümbrust jälgides.

“Kuna aia kasutajaks on lapsed, kellest paljud liiguvad õues kas ratastoolis või kärus, oli väga oluline, et oleks loodud mugav ligipääs igasse aia ossa,“ rääkis ta. „On hea meel näha, et kõik need eesmärgid on uues teraapiaaias täidetud ja loodan, et lastekodu pere kogeb seal palju positiivseid elamusi.“

Tervendavad aiad kõige laiemas mõttes on rohealad, kus toimub stressi maandamine või vähemalt ühe meele lõdvestamine.

„Lastekodu teraapiaaia kujunduse olulisimaks lähtepunktiks oli põhimõte, et aed peab pakkuma stimulatsiooni, muljeid ja vaheldust ka nendele lastele, kes füüsilistes tegevustes aktiivselt osaleda ei saa. Kuna majas on teraapiakeskus, mis pakub sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust, siis on oluline, et ka selle teenuse lapsed saaksid hoovi kasutada. Oleme üliõnnelikud, et meil on justkui oma maakodu hoov siin Mustamäe majade vahel,“ sõnas Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk.

Õuealast suurima osa moodustab traditsiooniline mänguvahendite, katusealuste ja istumiskohtadega hooviala, mille kõik elemendid, sh haljastus, moodustavad laste arengut toetava terviku. Õueala uuendades lisati maja ümbrusesse dekoratiivset haljastust, igihaljad okaspuude alad vahelduvad peenardel lehtdekoratiivsete põõsagruppidega. Tarbeaeda pandi sobiv katend, et selle kasutamine oleks ratastoolis või kärus liikujale mugavam. Tarbeaia ilmestamiseks paigaldati ronitaimedele taimetoed, mis moodustavad sinna varikäigu.   

Aeda on valitud erilised taimed

Tarbeaed läheb sujuvalt üle teraapianurgaks, kus kõik on mõeldud katsumiseks, tundmiseks, nuusutamiseks ja kuulmiseks. Et mängida ja taimi katsuda saaks ka need lapsed, kes ise ei liigu, on ka kõrgpeenrad ja tegeluskastid ligipääsetavad ratastooli ja käruga. Taimed on valitud lõhnavate õite, põneva tekstuuri, huvitavate lehtede, tuule käes tekkiva heli ja muude taoliste omaduste järgi. Katsudes pehmeid lilleõisi, karvaseid või siledaid lehti, sammalt, karedat koort ja muid materjale kogeb laps eri aistinguid. Tegevust on ka nägemispuudega lapsel, kes saab turvaliselt mängida näiteks kivide, käbide, lehtede, puuokste ja ajupuidu tükkidega ning tunnetada eri materjale ja kujundeid. Aed võimaldab sensoorset stimulatsiooni kogu aasta vältel.

Meelteraja kujundus tugineb nägemis-, kuulmis-, haistmis-, kompimis- ja maitsmismeele rakendamisele, sest just meeltega tunnetab inimene ruumi enda ümber. Meelterada algab juba tarbeaias ja teraapianurgas, kus saab süüa marju ja köögivilju, katsuda erinevaid taimi ja looduslikke materjale ning tunda parasjagu õitsvate taimede lõhna. Meelterajal lisanduvad omakorda uued taimeliigid ja väikevormid.

Tööde tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, maastikuarhitektuurse lahenduse töötas välja ameti haljastuse osakonna endine juhtivspetsialist Maire Suimets. Tööd teostas Minuaed OÜ ning tööde maksumus oli 69 120 eurot. Tegu on teraapiaaia esimese etapiga, oodata on veel ühte suurt istutusala. 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tallinna projekteerimisel on tehtud viga, raha ihnsus, jm.
28. aug. 2022 21:39
ja seepärast ka seakisa Rohelistelt- aga juba on hilja. Tallinn oleks pidanud olema arvestusega max. 500000 el. linn ja nii oleks tagatud töökohad Tallinnas, ÜT oleks põhiline ja mitte s/a, elurajoonid oleksid jäänud roheliseks ja hingamiseks ruum. Seega laienemine Kakumäelt Tiskresse, on jama; Õismäe poolt oleks pidanud piiriks jääma Harku järv; Ülemiste järve ümbrus üldse ainult roheluseks. Linna sisekliima on Kesklinna tornidega ehtimisel rikutud merelise õhu vool ja linna jahutamine- kõikjal on asfalt ning hoonete soojus. Pirita selline arendus- riietusmaja mereääres korteriteks - see on ju ajutu inimese tegu; Pärnamäel pealetungiv Mähe ja Muuga elamurajoon, samuti Teletorni alla -tegelikult tervist halvasti mõjutav, ehitatud elamurajoonid. Ainuke tervitatav on- et Kopli, Kalamaja, Tuukri kant on saanud normaalse ilme. Linn pidanuks jääma raamidesse- et vähem sõidetakse risti-rästi maale tööle ja maalt sõidavad linna tööle. Samas tahetakse linnas luua kitsendus linna saamiseks s/a. Ei ole vaja luua kitsendusi kui poleks olnud idiootlikke lahendusi. Tallinnas oleks tulnud mass juurdeehitamine peatada, luua elamispindade defitsiit ja nii automaatselt oleks uuenenud hindade tõustes ka kommunaalmaksetega, saanud mitte ülejõu käiva linna. Nüüd on oodata järgneva 30 aasta pärast ülejäänud Eesti getostumist(tõmmati linnadesse inimesed) ja samas ka Tallinna vastu huvi langus- sest s/a sõja kuulutamine, ei too uusi elanikke. Kui te panete tähele, on s/a tasulisel parkimisalal kallim hoida kui Üürikorteris või ka oma krt. elada. See tähendab Tallinna kulutuste tõus läheb üle norm.taseme, ÜT ei jõua järele - ainult kesklinnas ja vanalinnas on see normaalne. Ja siinses teemas suur ÕNNE tundmine, et saavutasime roheluse ja Sütiste tee Parkmetsa raiumise ning selle Sõpruse pst.248 vahemaa on ca 800 m . Üks on - töövõit ja kaasav ühiskond ja milleks seda õpetada - kui teine aste on kõrval- lõhkumine,. laastud lendavad ja metsas peavad olema asfaltrajad?- tillipikendajad on peast põrunud. Muuseas, kergteedel või asfaldil jooksmine- rikub jalgu. Meditsiin on vait! Targutajad tulevad siis kui on käinud kuskil mujal maailmas reisimas ja näinud , et nt. rannavollet ei mängita asfaldil! Siis hakatakse kirjutama programme ja targutama. Kus üsast on see ajutute hulk sündinud?! Aeg oleks linnas tühimikud teha parkideks, purskkaevud(kino Kosmos) ja ainult osaliselt ehitada elamuid veel juurde. Keegi peaks arvestama, milline tohutu osa läheb kommunikatsioonide hoolduseks ja rajamiseks ning ka talveperioodid, tänavavalgustus jms. Seega oleks aeg tõmmata piir Tallinnast New Yorki tegemisel. Kõik erakonnad peaksid saama aru - et tuleb leida muu ühisosa valituks saamisel - kui pedagoogide(nende hulk on kogu vabariigis teadmata arv:)) palk või maade jagamine ehituslubadega. Midagi on ju tõeliselt mäda, kui lapsepõlves oli Tallinna suurus tegelikkuses Tondi ja Pinna tänavani ning Veskimetsa, Mustamäe. Hiljem lisandus Lasnamäe, Õismäe ja elanikkond oli siis suurenenud 280000.... 500000. Kadus EnsV ja vaadake milline maaala on laienenud linna alla - ja linnas elab kõigest ca 456000 registri järgi. Maaala ja akendes tuled, oleks justkui Peterburg. Ühest linnaotsast teise on 30 km ja elaks nagu 1200000 Kokkuvõtlikult - pole vaja kirjutada suurest üllusest või üllatustest, millised on tegelikult varem olnud kultuuri lammutamise osa. Palun kirjutage meedias lugu - Tabelina- kuipalju puid on istutatud viimase 7 aasta jooksul, raiutud 7 aasta jooksul ja jätke välja tabelist kuni 1,5 m (seda nimetatakse alusrinne ehk põõsad) ja seda osa käsitlege- haljakute rajamine 7 aastal. Mitu purskkaevu on juurde tehtud ja palju on skulptuure parkidesse hangitud- ka 7 aasta jooksul. Seda peaks tegema meedia tegelikult üle Eesti, linnade kohta. Arvesse ei lähe kinniste territooriumite - ehk nn. aiavõistlus, tegemine. Seda nimetatakse potipõllunduseks -maakeeles
Jaan
28. aug. 2022 18:48
Kogu linnaruum võiks Tallinnas selline olla!