"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Seksuaalhariduse ekspert Kristina Birk-Vellemaa Mõni õpetaja on ise väga tugevate eelarvamustega, noori koolitavad inimesed seisavad paljuski eemal noorte infoväljast (3)
27. august 2022
Feministeerium

„Ma ei ole praegu toimiva seksuaalhariduse osas tervikuna väga „pöidlaid viskav“, sest puudub ühtne lähenemine ja küsitav on ka selle väärtustamine haridussüsteemis tervikuna,“ ütles seksuaalhariduse ekspert Kristina Birk-Vellemaa. „See, et seksuaalharidus on meil koolis olemas ei tähenda, et see on ka kvaliteetne ja tänapäevane.“

Noorte seksuaaltervise teadlikkust hinnates võime vaadata statistikat seksuaalsel teel levivate haiguste kohta. „Vanuserühmas 15 – 19-aastased oli sugulisel teel levivatesse klamüüdia haigustesse nakatumine 2000. aastal 504, 2014. aastal 284 ja 2018. aastal 164,“ kinnitas Eesti Seksuaaltervise Liidu kommunikatsioonijuht Katrin Salundi. „Omal soovil raseduse katkestamisi oli samas vanuserühmas 1996. aastal 2636, 2000. aastal 1564, 2014. aastal 435 ja 2021. aastal 241.“

Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitajad on Tallinna linna toetusel saanud Tallinna koolidele pakkuda seksuaalhariduse koolitusi. Alates aastast 2002-2021 oleme läbi viinud 2476 koolitust 30 518 noorele.

Numbrid näitavad positiivset muutust. „Võib öelda küll, et selle suuna taga on noorte teadlikkuse kasv ja 1996. aastast seksuaalhariduse tunnid koolide õppekavades,“ lausus Salundi. „Samas tuleb öelda, et seksuaalhariduse andmise tase koolide lõikes on väga erinev ja tundide arv teema põhjalikumaks käsitluseks ebapiisav.“

Seksuaalkasvatusele lähenemine on erinevates koolides erinev. „Mis mind nukraks teeb on konkreetsed näited praktikast,“ ütles Salundi. „Näiteks kui ütlen koolituse tellijale, et teemad tuleks kindlasti kooskõlastada noortega, siis öeldakse sageli, et oleme ise otsustanud või, et noored ise valisid juba teema. Aga kui kohale lähen, selgub tihti, et noored ei teagi, millisele koolitusele on nad tulnud.“

Ebakindlust seksuaalkasvatusest rääkimisel

Seksuaalkasvatus, seksuaalharidus ja seksuaaltervis sisaldavad sõnatüve seks, mis tekitab siiani paljudes täiskasvanutes tunde, et tegu on vaid seksiõpetusega. „Tegelikult on seksuaalharidus väga palju seotud  ka inimese soo ja soolise arenguga, aga sellel on meie keeles täiesti teine sõnatüvi,“ märkis Salundi. „Inglise keeles on see lihtsam, seal tähendab sõna sex nii sugu kui seksi.“

Salundi lisas, et seksuaaltervisest rääkimine või üldse sõna „seks“ kasutamine oli enamiku tänaste lapsevanemate üleskasvamise ajal täiesti tabu. „Ei räägitud koolis ega paljudes kodudes ja nii see ebamugavustunne on jäänud. Samuti ebakindlus, sest kui minuga ei ole räägitud, siis ei oska ega julge ega pea vajalikuks ka ise oma lastega rääkida. Võib siiski öelda, et aastatega on nende inimeste osakaal oluliselt vähenenud. Seksuaaltervisest rääkimist koolides ja kodudes peavad oluliseks nii õpetajad, lapsed kui ka lapsevanemad.“

Eesti Seksuaaltervise Liit viis eelmisel aastal läbi koolituste sarja lapsevanematele teemal „Milleks seksuaalkasvatus?“. „Läbi koolide ja lasteaedade saadetud info täitusid koolituskohad väga kiiresti,“ märkis Salundi. „Viisime läbi 16 koolitust eesti, 2 vene keeles ning 1 viipekeelse tõlkega üle 2000 lapsevanemale. Seega võib öelda, et huvi ja vajadus lapsevanemate poolt, kelle seas oli ka palju lasteaia ja koolide õpetajaid, on väga suur.“

Noortega koos rääkimine

Birk-Vellemaa sõnul tuleks anda noortele võimalus koolitusel osaluse üle otsustada, kuna mõni teema võib olla väga tundlik ja traumeeriv. „Noor peaks saama anda oma nõusoleku sisulisel koolitusel osalemiseks,“ märkis ta. „See ei ole ainult seksuaalkasvatuses või -hariduses nii, aga endiselt käsitletakse noori justkui objektide, mitte subjektidena, kes ise saaksid kaasa rääkida, mida nad vajavad ja tahavad. Sageli ei olegi nad harjunud kaasa arutlema.“

Laste ja noortega tuleks läbi rääkida, mis teemad neid huvitaksid, millele tuleks tähelepanu pöörata ja mis küsimused neil on. „Kui pärast on ka tagasiside aeg, siis küsida lisaks nende sisulistele küsimustele ka tähelepanekuid koolituse osas ja võimalikku kriitikat,“ lausus Birk-Vellemaa. „Neid tuleb kaasata teemadest rääkimisse enne, kui hakkame nendest teemadest rääkima. Võib-olla ei tasuks karta, et noored ise ei tea, mida nad tahavad, vajavad või mis neid huvitab.

Pärast gümnaasiumist lahkumist ütlevad paljud noored Birk-Vellemaa sõnul, mis oli valesti või mida nad ei oleks tahtnud. „Eriti kui räägime näiteks seksuaalvägivalda puudutavatest teemadest, siis selles klassiruumis võivad olla inimesed, kellel on endal isiklik kogemus või lähedastel on isiklik kogemus ja me ei anna talle absoluutselt võimalustki valmis olla või loobuda selles teemas olemast,“ kirjeldas ta. „Ma arvan, et see on väga õigustatud kriitika, sest noored ka ise peegeldavad seda.“

Õpetajad ei tunne end kindlalt

Vaatamata sellele, et seksuaalharidus on õppekavas olemas, on see kohati ajale jalgu jäänud. „Kui õpetaja või koolitaja on ise väga tugevate eelarvamustega, või ta ei suuda ise seksuaalsuse ja soolisuse spektrit mitmekesiselt näha, siis oodata sealt, et teemat kajastatakse nii nagu reaalses maailmas, on natukene liiga palju,“ märkis Birk-Vellemaa. „Loomulikult on meil ka koole, kus on väga head tööd tehtud ja see on väga tore. Lihtsalt tase ja kvaliteet on väga ebaühtlane üle Eesti.“

Sellel aastal on Eesti Seksuaaltervise Liit läbi viinud  107 koolitust 1800 õpilasele. „Nii õpetajad kui ka õpilased on andnud koolitustele väga head tagasisidet,“ lausus Salundi. „Paljud õpetajad on meile öelnud, et nad ei tunne sellistel teemadel rääkides end kindlalt. Tihti on õpetajatel ja noortel endil ebamugav rääkida nii isiklikel teemadel nagu seksuaaltervis inimesega, kellega koolis iga päev kohtutakse.“

Koolitajad on noorte infoväljast eemal

Noori koolitavad ja harivad inimesed seisavad paljuski eemal noorte infoväljast ja reaalsusest ning on ka teadmiste vallas nii mõneski teemas ajast maha jäänud. „See võib oleneda sellest kui palju õpetajad ja koolitajad ise meediat kasutavad,“ sõnas Birk-Vellemaa. „Kui palju nad noorte meediaruumis on, kui palju on nad avatud mitmekesisusele – see kõik mängib suurt rolli.“

Birk-Vellemaa sõnul vajab kogu koolipere seksuaalharidust. „Kõik koolipere liikmed (õpetajad, erinevad nõustajad, tugipersonal) vajavad ka ise seksuaalharidust, sest tegeleme seksuaalkasvatuse ja -haridusega erinevates tundides ja ka tunniväliselt,“ lausus ta. „Inimese olemus, suhted, tunded, piirid, enese identiteedi väljendamine – seda saab toetada väga mitmekülgselt. Meenutan rõõmuga üht eakat kirjandusõpetajat ühes suures kutsekoolis, kus käisin üldisemalt seksuaalsusest kõnelemas. Kui küsisin, kas kellelgi tekib seoseid oma ainetunnis käsitletuga, mida võiks ühendada seksuaalkasvatusega, tõstis ta käe ja ütles uhkelt, et tema tunnis toimub see pidevalt, sest tegelaste isiksust, suhteid ja kogemusi analüüsitakse ka sellest aspektist. Imeline! Kuni see ei ole tähtsustatud ja ei ole prioriteet, siis me jäämegi seda ebaühtlust nägema.“

Inimeseõpetus, mille alla seksuaalkasvatus kuulub, on kahjuks endiselt mitmes koolis nn koormust täita aitav aine – see, kellel on väike koormus, saab aine enda anda. „Koolijuhtide juurest jõuame aga KOVide ja ministeeriumi tasandile ning kogemus näitab, et ka neis institutsioonides on mõistmine konarlik,“ lausus Birk-Vellemaa. „Väljastpoolt tellitud oolitused ei tohiks olla inimeseõpetuses seksuaalhariduse asendajaks, need peaksid olema lisandväärtus.“

Tegeleda tuleks seksuaalhariduse sisuga. „Me oleme natukene kinni jäänud sellesse, et Eesti edulugu on kohustuslik seksuaalharidus, aga selle sisuga tegeleme liiga vähe,“ nentis Birk-Vellemaa. „Ma tean, et haridusministeeriumis valmistatakse ette ja tegeletakse ka õppekavaga, aga sinna ei ole kaasatud kodanikuühiskonda, kolmanda sektori organisatsioone, erinevaid spetsialiste või eksperte väljastpoolt. See ring on väga kitsas.“

Mitmekesisem teemaväli

Kui aastaid tagasi oli tavapärane, et sooviti kuulda soovimatust rasedusest ja suguhaigustest, siis nüüdseks tuntakse üha enam huvi seksuaalõiguste, turvaliste suhete ning seksuaalse ja soolise mitmekesisuse ning identiteedi vastu.

„Olen põiminud neid teemasid oma koolitustesse ka ilma otsese tellimuseta, sest aluspõhimõtete ja -väärtusteta ei ole suguhaigustest rääkimine kuigi tulemuslik, aga kõik koolid ei ole seda sugugi avasüli vastu võtnud,“ rääkis Birk-Vellemaa. „On olnud ka juhtumeid, kui sama kool on palunud järgmist koolitust tellides homoteemadest mitte rääkida – kurb küll, aga ei mängi välja. Tegelikkuses on koolitajana pinget järjest vähemaks jäänud, sest mitmekesisus on nende teemade lahutamatu ja loomulik osa ning eks see jõuab üha selgema teadmisena ka haridussüsteemi.“

„Me ei ole nendest asjadest niimoodi rääkinud,” on Birk-Vellemaa sõnul üsna tavaline lause, mis koolitustel osalevate koolinoorte suust kõlab. Iga vastaja jaoks võib „niimoodi” omada iga eri tähendust, aga tihti peetakse selle all silmas pingevabadust, avatust, võrdne-võrdsega-suhtlust, aga ka „teistmoodi” teemade käsitlemist,“ sõnas ta.

Tänaseks on Salundi sõnul oluliselt laienenud seksuaalhariduslike teemade hulk, mis on noortele olulised: seksuaalõigused, meedia mõju, pornograafia ja selle ohud, turvalised suhted, seksuaalne ja sooline mitmekesisus ning identiteet. „Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitajad on ettevalmistatud ja saavad neid teemasid õpilastega ilma ebamugavustundeta käsitleda,“ lisas ta.

Noorte mitmekülgsed identiteedid

„Noored hindavad oma seksuaaltervisega seotud teadmisi kõrgemalt kui varasemalt, sest teema ei ole enam tabu,“ sõnas Salundi. „Internetis, sotsiaalmeedias ja erinevate mõjuisikute poolt räägitakse sellest väga palju.  Selle info sees on aga väga palju müra, müüte ja lausa kahjulikku väärinfot ning oma koolitustel räägime ka sellest, kuidas osata seda eristada.“

Birk-Vellemaa lisas, et sageli on ka konkreetsed seksuaaltehnilised küsimused laual. „Küsitakse kondoomide, peeniste, kehade ja vulvade kohta. Kõige, mis nende jaoks seksiga seostuvad,“ rääkis ta. „Minu kogemus on näidanud, et kui koolitused toimusid Covid-19 ajal veebis, siis oli võimalik koolitajale esitada küsimusi anonüümselt. Oli näha, et siis oli küsimuste esitamine sagedasem ja populaarsem kui silmast silma koolitustel.“

Mitmekesisus on endiselt nähtamatu. „Selles osas on noored isegi rohkem ennast harinud ja teadlikumad kui need inimesed, kes neid koolitavad,“ ütles Birk-Vellemaa. „Tõsi, „vanal heal ajal” oli koolitamine lihtsam, sest hetero-, bi- ja homoseksuaalsuse käsitlemine tundus palju selgem kui praegusesse pilti lisandunud ja üha lisanduvatest identiteetidest, siltidest ja määratlustest rääkimine. Aromantilisus, aseksuaalsus, hallid alad, mitmikkiindumus, polüsuhted, suhteanarhia jne – neid teemasid esineb noorte eludes üha enam ja iga seksuaalhariduse pakkuja peaks neist vähemalt teadlik olema.“

Kõik küsimused on oodatud ja keeruliseks võib minna hoopis küsimata jäänud küsimuse tagajärjel.

Eesti Seksuaaltervise Liidu veebilehel on kõigil võimalus tasuta ja anonüümselt küsida oma seksuaaltervist puudutavaid küsimusi: https://seksuaaltervis.ee/kusi-nou.

Küsimustele vastavad ligi 30 seksuaaltervise eksperti, sh naiste- ja meestearstid, psühholoogid, kliiniline seksuoloog, ämmaemandad, sotsiaaltöötajad ja noortenõustajad.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

trend
29. aug. 2022 18:19
Mitmed uuringud näitavad, et soosegaduses noorte näol pole tegemist niivõrd "valesse kehasse sündinud" inimestega, vaid tegemist on pigem "sotsiaalse reostusega" (social contagion), ehk murdeeas noored, kus kaaslaste tunnustust peetakse eriti väärtuslikuks kaubaks, võtavad pähe, et "soovahetus" teeb neist ägedad inimesed ja kasvatab nende populaarsust. Euroopa Parlamendis toetavad noorte "soovahetust" fraktsioonid, kuhu Eestist kuuluvad Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Reformierakond. https://objektiiv.ee/tallinna-lastehaigla-peab-noorte-soovahetust-teaduslikult-toendatud-vajaduseks/
No nii
27. aug. 2022 23:20
Nüüd on ka linnavalitsuse ajaleht võtnud südameasjaks lastele kõiksugu soosegasuse pähe määrimise. Sotsid haarasid ohjad? Hea küll, aga ärge unustage siis ka ukraina põgenikele ja vene koolides samasugust ajupesu teha, jään huviga lastevanemate tagasisidet ootama. Ning ärge peljake ka sellest sama reipal ja valjul häälel rääkida. Või diskrimineerite ja lööte siinkohal rahvuste vahel vahe vahele? Mina aga jätan selle seni veel ühe vähese loetava lehega hüvasti. SENI see oli seda.
infoväli
27. aug. 2022 13:19
Maailm ei vaja "suuremat osa" oma elanikkonnast. Uusmarksistist Maailma Majandusfoorumi nõuniku Yuval Noah Harari jaoks pole tõde olemas, tema usub ainult jõudu. https://objektiiv.ee/emily-mangiaracina-marksist-yuval-noah-harari-usub-ainult-joudu/ Yuval Noah Harari on Iisraeli ajaloolane, Jeruusalemma Heebrea Ülikooli professor, menuki "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu" autor. Harari on samasooliste abielus ja elab koos abikaasa Itzik Yahaviga mošavi tüüpi maakogukonnas.