"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Abilinnapea Svet Kasutan tõukeratast päris tihti selleks, et sõita tööle (1)
28. august 2022
Mats Õun

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet sõnas, et tõukerataste puhul on kaks miinust: jalakäijate turvalisuse taju vähenemine ja andmete vähesus. „Ma ei ole näinud andmeid selle kohta, et tõukeratas konkureerib autoga,“ märkis ta. „Ma olen näinud, et tõukeratas konkureerib rattaga ja võib konkureerida ka ühistranspordiga, aga tahaksin rohkem andmeid selle kohta, et tõukeratas on auto konkurent.“

Elektrilised tõukerattad on viimastel aastatel asunud jõudsalt Eesti suuremate linnade tänavaid vallutama. Linnaruum kuulub kõigile – liikugu nad mistahes viisil.

Probleemi tekitav on tõukerataste parkimine. „Kui need keset teed ette jäävad, siis liikumispuudega või vaegnägija võib selle otsa koperdada ja see on väga ohtlik,“ rääkis liiklusandmete koguja Karen Burns. „Positiivse poole pealt ütleksin, et tõukerattad asendavad lühikesi auto sõite. Minu üks kolleeg ütles, et tänu uuele rattateele, mis Toompuiesteele tehti, ei peagi ta enam autoga sõitma, vaid saab lõpuks turvaliselt tõukerattaga tööle, mis säästab palju CO2 jalajälge.“

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet sõnas, et tõukerataste puhul on kaks miinust: jalakäijate turvalisuse taju vähenemine ja andmete vähesus. „Ma ei ole näinud andmeid selle kohta, et tõukeratas konkureerib autoga,“ märkis ta. „Ma olen näinud, et tõukeratas konkureerib rattaga ja võib konkureerida ka ühistranspordiga, aga tahaksin rohkem andmeid selle kohta, et tõukeratas on auto konkurent.“

Bolt riistvara peainsener Klemet_Georg Tamm lausus vastuseks abilinnapea küsimusele, et nädalas sõidetakse Bolti tõukeratastega Tallinnas ligi 250 000 kilomeetrit. „Veerand miljonit kilomeetrit nädalas,“ lisas ta. „Nendest kasutajatest umbes 30 protsenti oleks oma teekonna muidu läbinud autoga. See on päris hea ja suur number.“

Tamm lisas, et on nõus tõukerataste parkimise probleemiga. „Me tegeleme selle lahendamisega,“ kinnitas ta. „Aga ma arvan, et selle juures on siiski rohkem plusse kui miinuseid.“

Tallinnas sõitvad tõuksid liiguvad rohelise elektriga

Linnaaktivist Sander Olo lisas, et ka teda on köitnud uuringud. „Viimasel ajal ei ole tehtud kaasaegsemaid uuringud, kas tõukeratas on päriselt ka kliimasõbralik,“ kinnitas ta. „Kui need möödunud kümnendi lõpus ilmusid, oli uuringuid, kus tambiti tõukerattaid päris korralikult mutta. Väideti, et reisija kilomeetri kohta CO2 heide nii tootmise kui hilisema lahti võtmisega oli lõpuks kõrgem kui sõiduautodel. Hilisemaid uuringuid ma ei leidnud.“

Tamm sõnas, et valdkond on aastatega palju arenenud. „Kui esimesed tõukerattad kestsid võib-olla kuu aega, siis täna projekteerime tõukerattaid, mis kestavad neli aastat,“ ütles ta. „Sellest tulenevalt ka meie CO2 jalajälg on tunduvalt madalam. Töötame pidevalt selle nimel, et CO2 jalajälge veelgi vähendada.“

Kõik Tallinnas laetud elektritõukerattad sõidavad Tamme sõnul taaskasutatud elektrist toodetud elektriga ehk rohelise elektriga. „Me oleme ise seda uurinud ja tänaseks võin öelda, et elektritõukerattad toodavad umbes kaks või kolm korda autodest vähem CO2 kilomeetri peale,“ lisas ta. „Tõukeratas on kaks kuni kolm korda efektiivsem CO2 mõttes kui isiklik sõiduauto.“

Kui 2017-2018 uuringud näitasid, et CO2 heide reisija kilomeetri kohta oli ligi 200 grammi juures, siis tänaseks on 60 kuni 80 grammi lähedal. „See sõltub suuresti sellest, kuidas on tõukeratast pärast tema eluiga taaskasutatud,“ kirjeldas Tamm. „Meie suudame 100 protsenti tõukeratta taaskasutada peale eluiga. Kasutame väga palju alumiiniumit oma tõukeratta disainis, mis on 100 protsenti taaskasutatav.  Üks suuremaid komponente CO2-st tuleb tõukerataste puhul tegelikult akudest. Täna töötame välja lahenduse, kuidas akusid taaskäidelda, et seda CO2 veelgi alla tuua.“

Tõukerataste konkurendid peavad koostööd tegema

Sveti sõnul seisneb probleem siiski selles, et tegemist on turuga, mida Tallinnas veel neli aastat tagasi ei olnud. „Nüüd on see tärkamas ja tuleb tunnistada, et Bolt ei ole ainuke tegija sellel turul,“ rääkis ta. „Olukorras, kus turg on suhteliselt väike ja kui meie käest küsitakse, et kas Tallinn tahaks panna Bolti laadimisjamad kõikjale. Õige suund oleks see, et kui me juba avalikku ruumi laadimisjaamad välja paneme, siis peavad need olema universaalsed, kus saavad laadida ükskõik mis tõukerattad.“

Svet lisas, et see eeldab kahte asja: linna proaktiivsust ja ettevõtete omavahelist koostööd. „Tegelikult on see äri veel lapsekingades. Ma arvan, et mida rohkem suudetakse koostööd teha konkurentide vahel ja mida selgemini suudetakse oma ootused ja nägemused linnale esitada, seda kiiremini tekib linnal võimalus luua päriselt sellist taristut, mis toetab kasutajaid, aitab vähendada heidet ja toetab ka ärimudelit.“

Vaja oleks erapooletuid andmeid. „Kutsun ülesse inimesi tooma meile andmeid väljastpoolt,“ sõnas Svet. „Tahame näha andmeid, kus ei ole juures huvitatud isikute sponsorlust või lipikuid, vaid tahame, et need tuleksid kolmandatelt isikutel. Need ei pea ilmtingimata tulema Tallinna, Tartu või Eesti ülikoolidest. Need võivad olla ka rahvusvahelised. Aga ma arvan, et hetkel see, mida vajavad otsustajad on rohkem erapooletuid andmeid. Sellest on praegu puudus.“

Svet otsib tõestatud vastust küsimusele, kas tõukeratas konkureerib autoga. „Ma tahan teada, mis faktoritest see sõltub,“ rõhutas ta. „Mina ise kasutan Bolti päris tihti selleks, et sõita tööle, õnneks on mul need kodu juures leitavad. Aga ma tahan teada, kui kaugel peab kasutaja elama töökohast, et tõukerattaid rentida ja kasutada. Ma tahan, et öeldakse, millest konkurents sõltub, mis on need faktorid, mis seda mõjutavad.“

Svet lisas, et lihtsam näide on kiirus. „Alates, mis kiirusest kasutavad inimesed tõukeratast ja mis kiirusest hakkab tõukeratas konkureerima autoga,“ küsis ta. „Ma mäletan, kui Bolt ja CityBee olid turule tulemas, arutasime kas 20km/h on optimaalne kiirus. Toona tundus, et võiks olla. Pärast tõsteti see aga 25km/h peale. Selle suve alguses käisin kolleegidega Oslos, kus suurem osa kesklinnast on 15km/h, Stockholmis näiteks 20km/h. Ma tahaks aru saada, kus on põhjuslik seos erinevate faktorite vahel ja minu jaoks põhilise müügiartikli vahel ehk alternatiiv autole.“

Kõnniteel risti-rästi tõuksid segavad ka liikumisabivahendi kasutajaid

Tõukeratta kasutajal meeldib sõita kõnniteel. „Ma ise tunnen ka end kõnniteel kohati turvalisemalt, kuigi ohtlikke olukordi on ka seal: ootamatud augud või äärekivi,“ rääkis Olo.

Burns kinnitas, et ka Rootsis meeldib inimestel sõita pigem kõnniteel. „Kui jalgrattur tahab sõita pigem sõidutee servas, siis tõukerattad sõidavad väga paljud kõnniteel,“ kinnitas ta. „Meil ei ole turvalisi korralikke rattateid. Jah, meil on jalgratta ja jalakäija teed ja kergliiklusteed, kuhu kõik kasutajad peavad sõbralikult ära mahtuma, aga turvalist taristut on ülivähe.“

Tallinna sotsiaal- ja tervisehoiuameti ligipääsetavuse vanemspetsialist Jako Stein sõnas, et igapäevaselt liigub Tallinna tänavatel ligi 25 liikumisabivahendi kasutaja. „Põhiliselt kasutatakse liikumiseks ikkagi taksot või ühistransporti,“ märkis ta. „Tänaval liiklejaid on vähe, sest paljusid toole on vaja ise lükata ja see on raske ning kui mõni takistus ka ette jääb, siis on veel raskem. Teede olukorda küll süüdistada ei saa, need on läinud paremaks. Pigem on kasvav probleem see, et tõukerattad on tee peal ees.“

Tamm sõnas, et inimesed lähevad kõnniteedele sõitma, sest ei tunne end tee ääres turvaliselt. „Täiesti õigustatult, sest tegelikult uuringud näitavad, et 50 protsenti suurem tõenäosus on seal eraldamata jalgrattateel viga saada, kui kõnniteel,“ rääkis ta. „Kartus on inimestel väga õigustatud.“

Eraldi ruum liikuritele

Svet lisas, et kõikidel liikuritel, mis sõidavad jalakäijast kiiremini, väärivad oma füüsiliselt eraldatud ruumi. „Kui räägime tõukerataste plussidest, siis arvan, et nende kõige suurem mõju Tallinna linnas on olnud see, et nad suurendasid inimeste gruppi, kes tahavad rattataristu kiiret arenemist,“ lausus ta. „Aga mida näeme enda empiiriliselt kogemusest on see, et jalgratturid lähevad julgemalt jalgrattaradadele, eriti kui nad on füüsiliselt eraldatud, kuid tõukerattureid on sinna keerulisem saada.“

Sveti sõnul peab arutama erinevate poolte turvalisust. „Peame ära defineerima, kes sõidab tõukeratastega ja kuidas tunnevad nemad enda turvalisust,“ märkis ta. „Aga tõukeratturid peavad mõtlema ka selle peale, kuidas tajuvad jalakäijad enda turvalisust ja siin ei ole jutt ainult parkimisest. Jutt on sellest, et kui keegi vurab sinust 25km/h kiirusel mööda, siis mismoodi tunned end jalakäija, ma ei usu, et väga mugavalt.“

Olo lisas, et uuris viimase kuu aja liiklusõnnetuste statistikat, mis näitas, et mõned aadressid, kus õnnetus on toimunud, korduvad. „Mul on hüpotees, et seal on midagi viga,“ ütles ta. „Üks koht on Kopli tänav, kust muidu läheb tee otse, aga sõiduteed ületades tuleb teha paarimeetrine jõnks paremale või vasakule ja mulle tundub, et võib-olla joobes tõukerattajuht sõitis sealt otse ning sattus liiklusõnnetusse.“

Selleks, et ehitada Toompuiesteele Poska tänavaga sarnased rattateed, kulub Sveti sõnul mitu miljonit eurot. „Sest siis on vaja see tänav ümber projekteerida,“ lausus ta. „Kui me hakkame ümber projekteerima, tulevad kõik võrguvaldajad ja toovad välja erinevaid probleeme, mis tuleks välja vahetada. See on tegelikult lõppkokkuvõttes ka põhjus, miks võtaks see nii palju aega. Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine, kuhu tulevad ka rattateed, see võttis kaks kuni kolm aastat aega. Sealne ehitus läks kallimaks ligi 25 kuni 30 protsenti.“

Tõukerataste kiirust on vähendatud just öisel ajal. „Oleme vähendanud nende kiirust öise kasutamise ajal 25km/h pealt 17km/h peale,“ märkis Tamm. „Seda seetõttu, et 40 protsenti tõukerataste õnnetusi toimub öösiti. Näeme juba praegu, et kiiruse alla toomine teeb sõidu turvalisemaks.“

Aktiivselt suheldakse ka politseiga. „Tegelikult peaaegu iga õnnetuse kohta tuleb meie kasutajatoele teade, nemad analüüsivad täpselt, mis õnnetuse põhjustas, kas oli tõukeratturi, autojuhi või näiteks meie riistvara viga,“ sõnas Tamm. „Seda pidevalt uuritakse ja selle põhjal teeme ka hiljem arendus otsused.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Svet, palun eesti keeles
29. aug. 2022 20:52
Kasutan tihti tõukeratast töölesõiduks. Sinu pealkiri - küsiks, kuhu sa veel sõidad , harva ? selleks, et harva ....:)

Seotud artiklid