"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
LINNAFESTIVAL Autod tuleb koolist eemale viia, et lapsed saaks rohkem liikuda (1)
29. august 2022

Vanema jaoks on lapse kooli ukse ette viimine viis näidata, et ta hoolib. Tegelikult pärsib see lapse võimalusi õues liikuda ja oskust iseseisvalt liigelda, lisaks muudab kooliesise ohtlikuks.

Algatuse “Liikuma kutsuv kool” projektijuht Leene Korp rääkis linnaruumifestivalil “Tulevik on täna/v”, et iga õpilane peaks kasvõi jupikese oma kooliteest jala kõndima. “Võib juhtuda, et laps peab tõesti tulema autoga kooli, kuna teist varianti ei ole, ja selleks tuleb 20 kilomeetrit sõita,” märkis Korp. “Sel juhul võiks ta siis vähemalt viimase jupikese oma teest, kui koolimaja juba paistab, saama rahulikult ja turvaliselt kõndida. Jalutamine aitab koolipäeva rõõmsamalt alustada ja aktiveerib aju.”

Vanema jaoks on lapse kooli ette ära viimine parim viis näitamaks, et ta hoolib. “Aga võib juhtuda, et see tegelikult ei ole parim viis,” lausus Korp.

Mõne jaoks on laste kooli toomine nagu päevane suur logistikaülesanne, mis tuleb lahendada.

“See mõte võib kohale jõuda tänu teadusfaktidele, kui palju iseseisvus lapsele tegelikult juurde annab ja kuidas koolipäev hakkab särtsakamalt pihta. Kõik on ümbermõtestamise küsimus. Eks meil tuleb arvestada ka vanemate vastupanuga, see on loomulik. Lapsevanema jaoks peaks olema kogu hommikune möll üks suur tervik: tema läheb tööle, üks laps lasteaeda, teine laps kooli, siis võib-olla veel mõni huviring teises linna otsas, aga aja auk on liiga väike. Niisiis tuleb lapse liikumine teha võimalikuks ka siis, kui ta autoga saabub. Oluline oleks vanematega läbi rääkida. Mõne jaoks on laste kooli toomine nagu päevane suur logistikaülesanne, mis tuleb lahendada, teise jaoks võib-olla maailmavaateline küsimus, kuidas need eri osapooled kokku tuua lähtuvalt eesmärgist.”

Merivälja kool tegi aasta alguses tervisenädala raames projekti “Kõnni koolini”.
“Seal olid konkreetsed lapse auto pealt maha panemise punktid,” selgitas Korp. “Väljas olid helkurvestidega vabatahtlikud lapsevanemad, kes ütlesid, et siit enam edasi ära sõida, palun mine hoopis sealt. Selgus, et paljud lapsevanemad ja ka õpetajad olid uue liiklemisviisiga rahul. Aga nagu ikka, häälekas vähemus hakkab sõdima, ja neil tekkisid kohaliku linnaosavalitsusega suured lahkhelid. Linnaosavalitsus ütles koolile, et vähemalt ajutiselt nad seda enam ei kordaks. Sellest vastupanust ülesaamine võtab aega. Me oleme inimestena harjunud, et auto on meie vabaduse garantii.”

Vanemad ise saavad liiklust korraldada

Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri lisas, et Püha Johannese kooli juures plaanivad nad just koos lastevanematega liiklust korraldada. “Ka Nõmme koolides käiakse 15-20 kilomeetri kauguselt ja osal inimestel ei ole võimalik tulla millegi muuga peale auto,” märkis ta. “Püha Johannese kooli ees Kivimäe tänaval proovime koos vanematega hommikuti liiklust suunata. Valime koolist 500 meetri kaugusel olevad neli punkti, kust saab laps ise kooli jalutada. Teeme seda liiklusohutusele lisaks just tervise edendamise nimel.”

Lapsevanem Sten-Kristian Saluveer ei näe põhjust, miks peaks kooli ette autoga sõitma. “Kui mõtleme, et reaalkool, inglise kolledž, prantsuse lütseum ja 21. kool on kesklinna jõudes kõik tegelikult jalutuskäigu raadiuses, siis ei olegi vaja autoga sinna kooli ette trügida,” arvas ta.

Abilinnapea Madle Lippus ütles, et tema laps käib kolme kilomeetri kaugusel koolis kas ratta või ühissõidukiga. “Kuna meie piirkonnast käib veel mitmeid lapsi samas koolis, üritasime panna lapsed koos koolis käima,” ütles ta. “Üllataval kombel moodustasid nad nii-öelda oma bussikese, kuhu üritavad igal hommikul täpselt kindlal kellaajal jõuda, sest nad teavad, et seal juba sõbrad ootavad. See nõudis küll natukene harjutamist, läbirääkimist teiste lastevanematega ja ka lapsega, et talle see mõte meeldiks.”

Tuleb hoolitseda, et ka väiksematel tänavatel, mis koolini viivad, oleks näiteks turvaline eraldatud kõnni- ja rattatee.

Lippus lisas, et kõik ristmikud koolide juures, mida on bussi pealt tulles ohtlik ületada, tuleb muuta turvaliseks. “Tuleb hoolitseda, et ka väiksematel tänavatel, mis koolini viivad, oleks näiteks turvaline eraldatud kõnni- ja rattatee,” ütles ta. “Samuti peaks kooliümbrus rõhutama, et liikumine on hea, tore ja oluline. Praegu on käsil muusika- ja balletikooli arutelu linnaga, kuidas Pärnu maantee ja Liivalaia ristmik ohutumaks muuta. Sealkandis on tegelikult veel mitu haridusasutust ning paraku toimunud ka õnnetus, kus laps jäi trammi alla. Nii enne kui ka pärast õnnetust on lapsevanemad aktiivsemalt suhelnud ja teinud ettepanekuid linnale, kuidas seda piirkonda just jalgsi liikuvate laste jaoks turvalisemaks muuta.”

Suurlinnad jalakäijasõbralikumaks

Saluveer ütles, et turvaline koolitee on oluline igal pool. “Olen elanud Tokyos, Pariisis, Kesk-Rootsis ja pikalt ka Inglismaal. Tavaliselt tahaksime eeldada, et väga suurtes linnades, võtame näiteks Pariis või Tokyo, on need probleemid suuremad või raskemini lahendatavad,” rääkis ta. “Samas on üllatav, et paljud suured linnad on just väiksematele liiklejatele väga sobivad.”

Suurlinnad loovad aktiivselt eri liikumisviiside ristkasutust. “Seal eelistatakse jalgrattaga ja jalgsi liikumise kombineerimist,” märkis Saluveer. “Kui räägime ka tervislikust liikumisest, siis suurlinnad muutuvad üha rohkem jalgsi läbitavaks.”

Selleks, et laste koolitee oleks turvaline, on Lippuse sõnul oluline linn hästi ühistranspordiga ära ühendada. “Ka Tallinna rattastrateegias on märgitud eraldi, kuidas bussipeatustest või rattatee põhivõrguosast kujundada turvaline tee koolini.”

Kehaline kasvatus tuleks kujundada liikumisõpetuseks.

Korp ütles, et liikumisest peab saama koolipäeva loomulik osa. “Näiteks õuesõppel teevad lapsed rohkem grupitöid, liikumispause, peaks olema rohkem õuevahetunde, võimla vahetunde või isegi tantsuvahetunde, kus aega veedetakse teistmoodi kui istudes,” rääkis ta. “Kehaline kasvatus tuleks kujundada liikumisõpetuseks. Enam kui pooled Eesti õpilased juba käivad liikuma kutsuvates koolides. Kui me alustasime, oli Eestis käputäis koole, kus olid õuevahetunnid, nüüd on neid 26 protsenti.”
Lippus lisas, et ka tema laps käib liikuma kutsuvas koolis, ja õuevahetund on üks tema lemmiktunde.

Müra rikub tallinlaste tervist ja selle mõju võib ilmneda alles aastate pärast

“Müra puhul on tõesti ka selliseid varjatud probleeme, mida me võib-olla nii hästi ei teadvusta. Näiteks stress, töö- ja keskendumisvõime langus,” märkis keskkonnauuringute ja säästvate linnaruumilahenduste väljatöötamisega tegeleva ettevõtte ELLE vanemekspert Pille Antons.

Samuti võib Antonsi sõnul pikaajaline vali müra kaasa tuua tõsisemaid terviseprobleeme, näiteks südame-veresoonkonna haigusi. “Kui Lääne-Euroopa linnades on rohkem raudteid, siis Tallinnas võib-olla see nii oluline ei ole. Aga siiski on meil liiklusmüraga probleeme,” selgitas ta. “Helsingis kannatab valju müra käes elanikke vähem, kui meil. Samas Riias on seda rohkem.”

Iga viie aasta järel koostab Tallinn tervet linna katva mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava.
Kõige rohkem kannatavad müra käes magistraaltänavad, nagu Tartu/Pärnu/Narva maantee ja kesklinn. Teinekord võib probleemiks olla ka üsna väikene tänav. Näiteks asuvad eluhooned tänavale väga lähedal ja seal ei ole mitte mingit puhvrit, et müra jõuaks väheneda.

Uue kodu ostmisel tuleks tähele panna sedagi, kas müra elu häirima ei hakka. “Juba mürarikkas kohas elades aitab seda natuke vähendada rõdude klaasimine. Ja kui ikka tänavamüra ära väsitab, tasub minna mõnda suuremasse rohelisse parki, näiteks Nõmme metsadesse või Kadrioru parki ja nautida siis neid linna vaikseid alasid,” soovitas Antons.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kirjutajal segadus oma pealkirjaga või hoopis ......
29. aug. 2022 20:48
pealkiri pidanuks olema: Teismelised lapsevanemad ,vingujad ja kaebajad , kasvatagu oma lapsed iseseisvaks ja mitte omasugusteks