"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Lauluväljak loob harjutuspaiga kooridele ja väljaku väikestele kontsertidele (0)
29. august 2022
Albert Truuväärt

“Me peame ühendama Kadrioru pargi lauluväljakuga ning tekitama inimestele mõnusad liikumisteed, et lauluväljak sobituks ansamblisse ega oleks kesklinnas mere ääres võõrkeha,” ütles SA Tallinna Lauluväljak juhataja Urmo Saareoja. “Ideekonkurss peab leidma lahenduse, kuidas lauluväljak sobiks laulupeolistele, kuid pakuks põnevaid tegevusi ka niisama külastamiseks.”

SA Tallinna Lauluväljak ja Tallinna strateegiakeskus kuulutavad välja avaliku konkursi leidmaks lauluväljakule lisaruumi. Saareoja sõnul on tekkinud juba mitmeid ideid. “Rajame väiksemat sorti kõlakojaga ala, mis on mõeldud laulupeoliste kooridele harjutamas käimiseks,” rääkis ta. “Sellega tekitame lauluväljaku parki lisaks ka väikse kontserdikoha, kus saab nautida pargi ja looduse ilu, mis siin 23 hektaril laiub. Tahame rohkem ära kasutada oma metsa ning luua ehk lilleaiad. Siin võiks olla tegevusi peredele ja lastele ka siis, kui suursündmusi ei toimu. Meie merepoolsel alal võiksid tegutseda mõned suuremad ja väiksemad restoranid ja kohvikud.”

Ka lauluväljakul jalutanud linlane Reelika leidis, et seal võiks olla välikohvikuid. “Mitte väga tihedalt, kuid just nii palju, et inimestel tekiks lisapõhjus lauluväljakul ringi käia,” ütles ta. “Ja kuigi siin kasvavad võimsad põlispuud, võiks lisaks neile näha rohkem õiteilu.”

Koorijuhi ja ideekonkursi žürii liikme Hirvo Surva sõnul võiks lauluväljakule teha ka näiteks kontserdisaali või salvestusruumi, et saaks sinna koondada kogu kooriühingu ja sihtasutused. “Meil on ju palju ka igasugu alaliite,” tähendas ta. “Nemadki saaksid seal kõik koos töötada. Ma ei taha, et lauluväljak muutuks selliseks festivalialaks, kus kogu aeg mingi möll käib. Aga see võiks olla kaetud sisuga, milleks see loodud on.”

Kutsuv looduse ilu

Surva hinnangul võiks lauluväljak muutuda esineja- ning pealtvaatajasõbralikumaks. “Seal peab olema ruumi! Siinkohal peab väga hoolega mõtlema, enne kui hakatakse midagi juurde ehitama,” lausus ta. “Laulupidude vahelisel ajal peaks lauluväljak olema mõeldud sarnaste sündmuste jaoks.”

Saareoja sõnul võiks lauluväljak olla mugav paik nii suuremate kui ka väiksemate ürituse jaoks. Võiks olla tegevusi, mis meelitaksid lauluväljaku pargi loodust ja ilu nautima. Lauluväljaku ülemisel mäenõlval plaanitakse avada uus ja moodne külastuskeskus, ent olulisel määral uusi ehitisi siiski alale ei plaanita.
Praegu kasutatakse väljakut laulupidude korraldamiseks, muude suurürituste jaoks ja avaliku pargina. Neist tähtsaim on konkursi korraldajate vaates laulupidude korraldamine, ent laulupidude kasvav populaarsus on tinginud olukorra, kus need ei mahu enam 100 000 inimesele mõeldud väljakule ära.

Lauluväljaku lähiümbrus muutub pidevalt. Hoonestus tiheneb, lisanduvad üha uued arendused, samuti ootavad ka elanikud sümbolpaigast hoopis midagi muud, kui aastakümned tagasi. Väljakut peab saama ka laulupidude vahelisel ajal senisest mitmekesisematel viisidel kasutada. “Lauluväljak on minu jaoks täiesti püha paik, meie kultuuri üks alustalasid, üks suur vundament, kuhu peale ehitatakse,” sõnas Surva. “Seal hakkavad mudilased arenema ja oma esimesi muusikalisi samme tegema, ja sealt saavad nad oma esimese suure rahvustunde kätte. Ja lõpuks tulevad sealt ka juba meie kultuuri edasikandjad.”

Uus ligipääs Reidi teelt

Mitmed kinnisvaraarendused, sealhulgas Eesti Näituste alal, tingivad, et lauluväljaku naaberalasid ei saa enam kasutada laulupidude jt suurürituste teenindamiseks. Näiteks laulupiduliste toitlustamiseks, parkimiseks jne. Otsida tuleb uusi võimalusi vaba ruumi paremaks korraldamiseks. Konkursi korraldajate arvates võiks kasutada näiteks Fahle aeda, mis looks uue tegevusala ja ligipääsu Reidi teelt.

Lauluväljaku ala arendamiseks suurenevad linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ka sündmuste korraldajate tehnilised nõudmised selle kui üritustepaiga suhtes. “Lauluväljak on meie rahva kultuuri selgroog. Loomulikult tuleb neid uuendusi teha viisil, et see ei ohustaks ega riivaks traditsioonide säilitamist ja suhtumist selle püha paiga suhtes,” ütles linnapea.

Lauluväljaku ala arendamise ettevalmistus on käinud juba peaaegu kuus aastat, selle jaoks on loodud vastav komisjon.
Kokku 43 000 eurot auhindadeks jagav ideekonkurss otsib esialgu üldist visiooni. Konkreetsete objektide välimuse jm jaoks korraldatakse tulevikus eraldi konkursid.

Pärast konkursi lõppu asutakse kogutud ideid analüüsima ning nende seast sobivaimaid välja valima. “Teeme seda inimeste jaoks ja kõige olulisem ongi inimeste tagasiside,” lausus Saareoja. “Kui mõnel neist töödest ja nendest kavanditest igat Eesti inimest kõnetab, siis taotleme raha selle realiseerimiseks. Kõige realistlikum võimalus selle asjaga edasi minna oleks viie aasta jooksul. Võib-olla ei saa kõik selleks ajaks veel valmis, ent kindlasti saame me töödega algust teha.”

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 7. november 2022 kell 17.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.