"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
video Mikkeli muuseumis saab näha Konrad Mägi seni eksponeerimata töid (0)
29. august 2022

26. augustil Mikkeli muuseumis avatava näitusega „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ tuuakse kohaliku kunstipubliku ette armastatud kunstniku seni eksponeerimata teosed. Maalid on pärit erakogudest, mõni neist jõuab siia ka välismuuseumide kogust. Näitusega kaasneb ülimahukas Mägi kogu loomingut tutvustav album.

Viimastel aastatel on leitud mitukümmend Konrad Mägi (1878–1925) teost, mida avalikkus pole veel kordagi näinud või millega ollakse tuttavad vaid reproduktsioonide kaudu. Teoseid on leitud Eestist, aga ka Kanadast, Rootsist ja mujalt. Näitus tutvustab publikule esmakordselt seni eksponeerimata maale peaaegu kõigist kunstniku loomeperioodidest, mis täiendavad meie arusaamist Mägi pärandist.

„Näitusega soovime rõhutada erakogude rolli kunsti talletamisel ja kunstnike loomingust ettekujutuse laiendamisel. Pika uurimisprotsessi tulemusena erakogudest avalikkuse ette toodud Konrad Mägi maalide väljapanek annab kunstihuvilistele võimaluse näha teoseid muuseumikeskkonnas, siduda need kunstniku eelnevalt teada olnud loominguga. Teoste kõrval köidavad tähelepanu ka nendega seotud lood ja loomise konteksti tutvustused. Selliste lugude väärtust hindame ka Johannes Mikkeli kogu puhul, seega moodustab näitus „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ olulise osa Mikkeli muuseumi 25. aastapäeva tähistamise programmist,“ kommenteeris näituse üks koordinaatoritest, Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.

Näituse koordinaator Eero Epner, kes on Mägi loomingut põhjalikult uurinud, kirjeldab ilmuva albumi olulisust kohaliku kunstiloo kontekstis: „Uued avastatud tööd, täpsustatud faktid ja tervikuks koondatud ülevaade loomingust võiks olla heaks baasiks, millele saab rajada erinevaid tõlgendusi ja lisada andmestikku.“

“Näiteks on siin mõned väga väikesed postkaardid ja üks väike kivi, mille peale Mägi maalis. Me ei teadnud varem, et Mägi niivõrd väikeses formaadis töötas. Samuti on siin mõningad tööd, mis näitavad, et Mägi kordas mõningaid motiive rohkem kui me seni arvasime. Näiteks Vilsandi tuletorn, mida teadsime varem, et ta on maalinud palju, aga nüüd on välja ilmunud ridamisi töid, kus on näha et järjest ja järjest keskendus ta ühele objektile,” rääkis kunstiteadlane ja Konrad Mägi uurija Eero Epner.

Maalid näitusel on pärit erakogudest Rootsist, Eestist ja Kanadast. Mägi tööd on sattunud laia maailma peamiselt sõjakeerises. Maal nimega “Saaremaa” tuli välja näiteks Kanadast. “Ta oli küll teadaolevas asutuses Kanadas Välis-Eesti muuseumis, aga oli ühe kabineti seinal ja laiem üldsus sellest maalist varem ei teadnud. Nüüd oleme sõlminud leppe, mille kohaselt on see töö viis aastat Eestis ja seda on võimalik kõikidel näitustel näidata,” lausus Konrad Mägi SA nõukogu esimees Enn Kunila.

Näitusel on ka seni suurim teadaolev Konrad Mägi maal “Koguduse õpetaja Johannes Ernst Mickwitzi portree”, mille kunstnik maalis 1915. aastal Viljandis ja kujutab see kohalikku Viljandi koguduse pastorit. “Maal jäi Eestisse, kelle kätte, ei tea, sest see leiti alles 70ndate aastate lõpus ühest laohoonest. Maal oli väga halvas seisukorras, väga halvasti hoitud,
aga restauraatorid on teinud imet ja täna on ta siin,” lisas Epner.

Peamiselt maastikumaalijana tegutsenud Konrad Mägi on vast olulisim Eesti maalikunstnik läbi ajaloo, keda hindavad Eero Epneri sõnul ka Euroopa kunstiteadlased ja kuraatorid. “Nad ütlevad, et Mägi värvikasutus on väga eriline, niivõrd jõulised, erksad, tugevad värvid, mis ei ole ainult efekti pärast, vaid millegi väljendamiseks. Ja teiseks tema suhe loodusega, see ei ole kuidagi distantseeritud, eemalt vaatav nagu vaataks tapeeti, vaid loodusesse sisseelav ja
sealt mingeid erilisi kogemusi otsiv,” nentis Eero Epner.

Kui palju Konrad Mägi üldse maalis, on teadmata, osad maalid on kaduma läinud, osad asuvad lihtsalt teadmata asukohtades. Eero Epneri koostatud äsjailmunud Konrad Mägi 600 leheküljelises albumis on aga lisaks Mägi kirjadele ja kirjeldustele ära toodud ka viited kõigile tema 283-le tööle – täpselt nii suur on Mägi looming teadaolevalt.

Väljapanek on avatud vaid 18. septembrini, kuid näituseperioodiks on muuseum pikendanud lahtiolekuaegu: teisipäevast pühapäevani kell 10‒20. Näitusega kaasnevad publiku- ja haridussündmused. Näitus „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ saab teoks Eesti Kunstimuuseumi – Mikkeli muuseumi ja Konrad Mägi Sihtasutuse koostöös. Näituse koordinaatoriteks on Eero Epner ja Aleksandra Murre.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.