"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Vesi muutub Euroopas üha hinnalisemaks (1)
29. august 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

Euroopa maad, sh ka Eesti ägavad enneolematus põuas, kuigi meil on veel olukord suhteliselt hea. Itaalias tegutsevad talunikele allikaid ja võimalikke kaevukohti pendliga otsivad sensitiivid. Eriti kuulus on sealse meedia teatel üks naisterahvas, kelle andmeid pole üheski teatmikus. Küll aga jooksevad kliendid tal riburadapidi järgi, sest tema kuulsus on voolanud laiali sama kiiresti kui vesi.

Tartu Ülikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp tõdes ERR-i saates Vikerhommik, et kuumalained üha tihenevad ja saavad igal suvel tavaliseks. Kui 60 aastat tagasi kasvatati maisi meil käsukorras, siis üha soojemate ilmadega tehakse seda juba vabatahtlikult. Kui siia taustaks lugeda välisriikide teateid Euroopas valitsevast põuast, siis ei saa seda ilmselt ainuüksi kliimamuutuse süüks ajada. Rasked põuad on Euroopat rüüstanud ka aegadel, mil sisepõlemismootorit polnud veel leiutatud. 1540. aasta põua ajal ei sadanud Kesk-Euroopa mingites osades 11 kuud järjest. Temperatuur olevat suvel küündinud üle 40 kraadi. Väga madal on olnud Berliini Spree jõe veetase 1417 jne.

Igast sajandist on teada põuast põhjustatud näljahädadest. Praegune suurte jõgede kuivamine Euroopas tähendab kaasaegses maailmas kallimat transporti, sest kaupu ei saa enam vedada jõgesid pidi. Nii on kasvõi Doonau laevatatav osa kuivanud pea poole võrra, 100 meetri peale. Eesti üha olulisemaks eksportkaubaks võib aga varsti saada vesi – iseasi, kuidas leida sellele keskkonnasõbralik pakend.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
29. aug. 2022 10:06
Ei ole hullu! Varsti jõuame väljaheidetest joogivee destileerimiseni ja selle vajalike minraalidega rikastamiseni, saavutades nii igasuguste probleemideta eurodirektiivides nõutud veeressursside 100 protsendilise korduvkasutatavuse!