"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
kõrge elektrihind Energiaekspert Alar Konist: mõistliku hinnaga energia tootmisel on põlevkivi praegu parim variant, börsi asemel tuleks kehtestada reguleeritud hinnad (2)
30. august 2022
Alar Konist Foto Mats Õun

Kui me jätkame elektrihindadega börsipõhiselt, siis on hinnakõikumised paratamatus. NordPooli hinnasüsteem on praeguseks oma stabiilsuse ja hinnakujundamise eesmärgina kaotanud ning üha rohkem kerkib praeguses ebastabiilsuses esile, et riik peab tagama oma tootmisega mõistliku hinnaga tarbijatele elektri,“ ütles tänasel Keskerakonna korraldatud energiakriisi seminaril Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.

Tema sõnul asub Eesti elektri ülekandeliinide lõpus ning seepärast peame mõtlema reguleeritavatele võimsustele, et energia tarbimine oleks kaetud. „Peame ise rohkem mõtlema ja tegutsema selle nimel, kuidas ja millest ise energiat toota. Välistada ei saa ühtegi allikat alates tuulest ja päikesest ning lõpetades põlevkiviga. Maavarana annab põlevkivist veel palju teha, kuid energiapõua tingimustes on see ainuke tooraine, millest saame kiiresti ja rohkelt kasu. Isegi kui tema eest kõvasti saastetasu maksta. Põlevkivi on praegu parim variant. Näeme kui oluline on energiajulgeolek. See annab kindlust ka taskukohase hinna eest toota. Riik saab ressursitasu, kaevetasu ja muid tasusid,“ märkis Konist.

Toetume oma põlevkivile

Eesti saaks ka Euroopa rohepöördekitsendustest hoolimata loota põlevkivile, rääkis ta. “Põlevkivi hind ei sõltu maailmaturu hindadest. Tehnoloogiliselt on võimalik kasutada põlevkivi energeetikas süsinikupüüdmise tehnoloogiaid. Tegelikult tähendab see seda, et suudame neid kliimaeesmärke täita ka põlevkivi kasutamisega.”

Süsinikupüüdmine kätkeb samas ka kulu – 80 eurot CO2 tonni kohta, viitas Konist tehtud uuringutele. “Kui nüüd liita see CO2 püüdmise kulu energia tootmise omahinnale siis me saaks elektri megavatt-tunni hinnaks 110-130 eurot. See aga tähendaks seda, et CO2 kvoodi hinda me maksma ei peaks. Ehk see oleks see hind, mida me saaks garanteerida,” tõdes ta.

Kõneldes elektribörsi olukorrast, kus tootmine ei kata tarbimist, on see Konisti sõnul oma eesmärgi kaotanud ning Eesti saaks sellest süsteemist lahkuda ja keskenduda investeeringutele juhitavatesse tootmisvõimsustesse ja jaotusvõrku. „Kui turg on defitsiidis, siis börsil sisulist mõtet pole,” tõdes Konist. “Kuni Euroopa Liidus ei teki suuremahulist tootmisvõimekust, et suudetaks rohkem elektrit toota kui me tarbime, siis pole börsi tarvis.”

Ta tõi näiteks Rootsi ja Norra, kes on piiranud energia eksport ning Saksamaa, kes on taasavastanud reguleeritavad energiakandjad.

Reguleeritud hinnad

Konisti pidas praeguses olukorras lahenduseks reguleeritud hindasid, mida börs paraku pakkuda ei saa. „See on mõistlikum, sest siis me teame, et igal ajal on stabiilne energia olemas. Börsi puhul see võimalus puudub.”

Konist tõi ka esile, et uute tootmisvõimsuste rajamine tähendab suuremahulisi investeeringuid. „Oleme naiivselt lootnud, et need investeeringud teeb keegi teine. Investeeringuid energiajulgeolekusse saab teha ikka Eesti riik ise. Aga see on suur täiendav kulu.”

Ta nentis, et isegi praegune kõrge elektri hind ei motiveeri reeglina tootjaid investeerima, sest täiendava võimsuse lisandumine tooks hinnad alla. Ka Eesti jaotusvõrgu tehniline seis on selline, et vajab suuri investeeringuid. „Peame tänama siiski ka eelmisi valitsusi, kelle otsusega on meil oma energiatootmist 900 megavati jagu, mis annab meile kindluse omaenergiajulgeoleku osas ning tahtmist selle kindlustamisega keerulises olukorras edasi tegeleda,“ tõdes Konist.

Loomapidamise lõpp

Saidafarmi juht Juhan Särgava tõi keerulise olukorra ja kõrge elektrihinna näiteks selle, kuidas farm pidi rekordkõrge elektri börsihinna ajal üle minema generaatori abil elektri tootmisele ja lüpsmisele. „Elektripausi pole lehmadega kõrge hinna tõttu võimalik pidada. Töö peab olema pidev ning siin oleks küll suureks abiks ka tootjatele elektri hinna ülempiiri seadmine,“ rääkis ta.

Juhan Särgava
Pilt: Mats Õun

Särgava sõnul oleks hea, kui hinnapiiriks oleks 70 eurot megavatt tunni kohta, mida ületav hind ka riigi poolt kompenseeritakse. „Kui aga laseme vabalt edasi minna nii, nagu poleks midagi juhtunu, siis on tootjatel varsti suured raskused käes. Juba praegu lõpetavad paljud loomade pidamise, sest energiakandjatega on olukord läinud käest ära,“ tõdes ta.

Tootsi rehkendus

Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid pidas vajalikuks esile tuua uudist, milles anti teada, et Eestit gaasiga varustavate Leedu ja Läti reservuaarid on täidetud vaid 55 protsendi ulatuses. „Sellises olukorras pole üldse imelik, et mõni omavalitsus kuulutab välja hädaolukorra, et saaks kiiremini varud kasutusele võtta,“ mainis ta.

Luhalaid tõi näiteks, kuidas energiahindade ja eriti elektri kallinemine on tugevasti löönud omavalitsuste rahakoti pihta. Energiahindade tõus on olnud aastaga 46 protsenti, mis rahaliselt tähendab pluss 13 miljonit eurot kõigi omavalitsuste peale. Aasta lõpuks on tõus juba 23,3 miljonit eurot. Tallinna energiakulu tõus on 100 protsenti võrreldes 2021. aastaga.

Endine majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõi seoses praegu Riigikogus menetletava elektrituru seaduse muudatustega, millega luuakse ühtse hinnaga elektri universaalteenus eratarbijatele välja mitmeid probleeme. Tema sõnul pole otstarbekas võtta hinna aluseks vaid põlevkivikatlaid, samas kui koostootmisjaamad annavad soodsama hinnaga elektrit. Teisalt jäetakse uue hinnalae kehtestamise alt välja mikro- ja väiketootjad, kes jäävad nüüd üha tõusvate elektrihindade koorma alla üksinda. „Valitsuse lahendus elektrihindade reguleerimisel on poolik lahendus, mis pigem meenutab Tootsi rehkendust, et kui kõike teha ei jõua, siis teen pool,“ nentis Aas. 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Harrien
30. aug. 2022 14:23
Lisaks põlevkivile on meil veel üks looduslik kütus, tasapisi lisanduv. See on turvas (kuivatatuna kütus, pressituna brikett). Millegipärast unustatud, niisugune. Ei pea puitu ainult koldesse ajama. Võib ka turvast või põlevkivi muidugi. Kellegi "äri" huvides on see nüüdsel kriisiajal maha vaikida.
nüanss
29. aug. 2022 19:35
See variant rohepöörajatele mõistagi ei meeldi.