"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Gaasi ei pruugi kogu kütteperioodiks jätkuda, senised gaasikütjad on avaldanud soovi kasutada arvatava gaasi puuduse ja kalliduse tõttu küttematerjalina taas põlevkiviõli (2)
30. august 2022
Foto Scanpix

„Kuigi praeguse seisuga me ei näe gaasi puudujääki sügis-talvisel perioodil, siis riskid on kasvanud ning nende maandamiseks on oluline, et täiendav Eesti/Soome tarnekanal tööle hakkaks. Ühelt poolt mõjutab siinset olukorda vähenev gaasi tarbimine, kuid riske suurendab jällegi gaasi kättesaadavuse küsimus Kesk-Euroopas,“ kommenteeris Eleringi projektijuht Elo Ellermaa soojusettevõtete muret gaasi jätkumise üle algaval kütteperioodil.

Ellermaa sõnul on Elering alates maikuust küsinud kord kuus kõikidelt Eestis piirkonnas tegutsevatelt gaasi bilansihalduritelt andmeid, palju nende portfellis on eelolevaks kütteperioodiks prognoositud tarbimist ning millisest tarneallikast bilansihaldur gaasi hangib. „Praeguse seisuga võib öelda, et turuosalised valmistuvad aktiivselt talveperioodiks ning teevad plaane, kuidas oma lepingulisi kliente gaasiga varustada. Selle aasta lõpuni on allikad ja varud piisavad,“ märkis Ellermaa.

Balti regiooni (Soomest Leeduni) suurim tarneallikas gaasi saamiseks on Leedu LNG terminal Klaipedas. Seal ei hoiustata gaasi, vaid sinna tarnitakse pidevalt gaasi juurde ja siinsed gaasimüüjad saavad sealtkaudu tulevat gaasi nii praegu kui ka talvel. Klaipeda terminal katab meie piirkonnas ligikaudu 35 teravatt-tundi tarbimist aastas.

Lisaks hoiavad siinsed müüjad oma gaasi Läti gaasihoidlas, kuhu see on varem (kevad-suvisel perioodil) valmis tarnitud pärast Vene gaasi lõppemist osaliselt samuti Klaipeda LNG terminalist. Loodav Eesti/Soome LNG terminal tuleb Klaipeda LNG terminaliga võrreldava aastavõimsusega.

Müüjate vastutus

Kuid ikkagi tuleb vaadata ka alternatiivide järele, kui gaasi tippkütteperioodiks ei jätku. Ellermaa selgitusel kannavad tarbijate gaasiga varustamisel esmast vastutust gaasimüüjad, kes peavad tagama gaasimüügi lepingutega võetud kohustuste täitmise ehk eelkõige selle, et nende klientidele oleks gaas olemas.

Kui gaasi nappima peakski hakkama, saavad gaasimüüjad abi Eesti varude keskuse kogutavast riigi strateegilisest gaasivarust. See varu võetakse kasutusele siis, kui riik kuulutab välja gaasi varustuskindluse hädaolukorra. Seda varu müüakse turuhinnaga, kuid valitsus võib siin erandi teha.

Kõige viimasena sekkub süsteemihaldur, kellel on olemas kaitstud tarbijate varu. Eleringil on kaitstud tarbijate varu märtsi seisuga füüsiliselt Läti gaasihoidlas olemas. Kaitstud tarbijate varuks on olemas 105 gigavatt-tundi gaasi, mis on ühe külma talvekuu tarbimise jagu gaasi. „Veel ei ole põhjust arvata, et mõnda alternatiivi vaja läheb. Gaasimüüjatel on aasta lõpuni allikad ja varud piisavad ning aktiivselt tegeletakse ka uue aasta esimeste kvartalite tarneallikate leidmisega,“  kinnitas Ellermaa.

Sooja ilma gaasita

Samas näeb Elering ka seda, et igasugune gaasi asendamine muude kütustega ning gaasitarbimise vähendamine parandab gaasi varustuskindluse olukorda. Algava kütteperioodi eel on senised gaasikütjad avaldanud soovi kasutada arvatava gaasi puuduse ja kalliduse tõttu küttematerjalina taas põlevkiviõli. Kuid selle uuesti kasutuselevõtt eeldab keskkonnaameti luba ning kooskõlastust kohaliku omavalitsusega.

Keskkonnaameti kinnitusel on neil viimase kahe kuu jooksul laekunud soojatootjate poolt seitse taotlust. Enamus taotlustest laekus Harjumaa ja Virumaa piirkonna ettevõtetelt. Taotlejate seas on Saku Maja AS, Adven Eesti AS, SW Energia OÜ, Gren Eesti AS. Tallinna piirkonna suurim soojatootja Utilitas esitas vastava taotluse juba kevadel.

“Utilitas Tallinn AS on algatanud oma kompleksloa muutmise, et lisada sinna uus kütuseliik põlevkiviõli juba aprillis,” rääkis Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius. “Kompleksloa läbivaatamiseks on ettenähtud aeg kuni kuus kuud. Loa eelnõu on saadetud ettevõttele ja kohalikule omavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks. Samuti on Keskkonnaamet avalikustanud teate keskkonnaloa muutmise eelnõu valmimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”

Balti elektrijaama reservkütus

Samas peavad taotluse esitanud ettevõtted täitma ise mitmeid konkreetseid tingimusi. „Kui põlevkiviõli ei ole ettevõtte keskkonnaloal märgitud, peab esitama keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse, mis eeldab põhjalikku ettevalmistust ja analüüsi ka ettevõtte jaoks. Erisust taotlevad ettevõtted peavad läbi vaatama oma kehtiva keskkonnaloa ning hindama, kas neil on erandi taotlemine võimalik ja kui kiiresti suudaksid nad oma ettevõttes võimalikud muudatused ellu viia,“ selgitas ta. 

Kui on soov võtta kasutusele kütuse liik, mis on ettevõtte keskkonnaloal märgitud alternatiivse kütusena, tuleb esitada ametile taotlus alternatiivse kütuseliigi kasutuselevõtuks. Keskkonnaamet vaatab taotluse läbi ja küsib hinnangut sellele ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Selline menetlus on võrdlemisi kiire, vastus on võimalik saada mõne nädala jooksul.

Kosenkraniuse sõnul on sellel aastal loa omaniku taotluse alusel muudetud nelja soojusettevõtte keskkonnaluba, mille põhjuseks on põlevkiviõli kasutamise soov. Lisaks on antud ühele ettevõttele erand seni loal reservkütusena oleva põlevkiviõli kasutamiseks põhikütusena 2022/2023 kütteperioodil. Selle erandi sai Enefit Power AS (Balti elektrijaam).

Utilitas kütab biomassiga

Energiakontsern Utilitas turundusjuht Olga Petrova tõi esile, et enam kui 2/3 Utilitase klientide tarbitavast soojusest toodetakse puiduhakkest või on heitsoojus. Vaid kõige külmematel perioodidel kasutatakse lisaks ka maagaasi.

„Utilitasel on praeguseks varutud osa vajaminevast maagaasist ja läbirääkimised ülejäänud koguse osas jätkuvad. Selge on see, et tänase seisuga on kogu regioonis gaasi puudu. Utilitas on elutähtsa teenuse osutaja, kellel on kohustus tagada teenuse toimimine. Seega on meil olemas kõigis suuremates tootmisseadmetes võimalus kasutada reservkütust, milleks võib olla põlevkiviõli või diislikütus,“ möönis Petrova.

Kuid põlevkiviõli kasutamine oleks ettevõttele siiski selgelt ajutine lahendus sel küttehooajal tekkinud maagaasi varustuskindluse probleemidele. „Utilitas on põlevkiviõlile ülemineku ettevalmistusi teinud alates tänavu kevadest, sealhulgas investeerinud võimaliku lõhnahäiringu vähendamise lahendustesse,“ selgitas ta. 

Petrova sõnul peab põlevkiviõli kasutuselevõtu loa saamiseks uuendama ka oma keskkonnakompleksluba, kus Utilitasel siiani põlevkiviõli võimaliku reservkütusena sees ei olnud. Eesmärgina näeb Utilitas, et uuendatud kompleksluba ja luba põlevkiviõli ajutiseks kasutamiseks reservkütusena oleks käes oktoobriks. „Enne me põlevkiviõli kasutusele võtta ei soovigi, sest toodame vajamineva hulga soojust oma koostootmisjaamades biomassist,“ kinnitas Petrova.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tõdemus
31. aug. 2022 07:27
30 Eesti ettevõtet on palunud vabastust sanktsioonidest, et jätkata kuritegelikku kaubandust Venemaaga ja Ukraina kangelaslikku võitlust toetava Eesti rahva arvelt rikastumist, mistõttu peaks valitsus koheselt kõik sellised ettevõtted avalikustama ja avalikult hukka mõistma ning nende igasugused sidemed Venemaaga koheselt lõpetama. Ei ole võimalik, et lastaks sõja tingimustes meie ettevõtjatel otse riigile ja rahvale vastu töötada ja vaenlast aidata! Kusjuures see abi on sadades kordades suurem, kui need paar üksikisikute poolt Venemaale saata üritatud drooni, kus riik millegipärast kohe suutis sekkuda erinevalt hoopis olulisematest rikkumistest. Tuleb aru saada, et selline kahepalgelisus laostab meie riiki ja selle autoriteeti palju laiemalt kui teevad seda isegi konkreetsed vaenlase heaks töötavad ettevõtjad.
variant
30. aug. 2022 17:58
https://majandus.postimees.ee/7594250/zelenskoi-tegi-euroopale-ahvatleva-gaasipakkumise