"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
TAASKASUTUS ON ELU LAHUTAMATU OSA Kopli kogukonnakeskuses on valmis saanud linna esimene kogukondlik parandustöökoda, mis toetab kestlikku eluviisi (0)
30. august 2022

„Siin saab parandada näiteks tooli, lauda või elektroonikat,“ rääkis Kopli 93 parandustöökoja meister Andre Pichen. „Meil on plaanis siin ka erinevad töötoad, põhisuunitlus on puutöö. Esimesed seadmed, mis oleme soetanud ongi puutöö seadmed ja kõik ülejäänud, mis veel tulevad, on vastavalt kogukonna soovile ehk mida on tarvis parandada, vastavalt sellele ka seadmed.“

Üha suurenevas tarbimishulluses ja keskkonnakriisis on paslik mõelda, kas ära kulunud või katki läinud asju annab ka parandada ja taaskasutusse võtta? Uurisime, kui populaarne on asjade parandamine ja kes on taaskasutust väärtustavad meistrid.

Kopli kogukonnakeskuses on valmis saanud linna esimene kogukondlik parandustöökoda. See tähendab, et kõik kes soovivad midagi korda teha, võivad sammud sinnapoole seada.

Parandustöökojas on ka rida vanu tööriistu, mida vajadusel kasutada. „Siin saab kasutada ka käsipuure,“ ütles Pichen. „Need on minu isa ja vanaisa jäägid, nad olid ka suured vanade tööriistade kollektsionäärid. Aga esmalt alustame taastamisest, mõned võtame ka käiku.“

Kogu töökoja sisustus on loodud taaskasutuse võtmes. „Kõik asjad on kusagilt kokku toodud ja kogukonna inimeste poolt valmis tehtud,“ märkis Pichen. „Üks siinne töölaud oli Kopli 93 majas, mille otsustasime suurepäraseks saealus lauaks võtta. Sellel on nüüd sahtlid, mida enne ei olnud, mis said ka maja pealt kokku korjatud. Vanast materjalist saab korraliku töölaua.“

Esimesed huvilisedki on oma mõtetega töökotta jõudnud. Igal juhul ühel väikesel poisil on plaan olemas. „Temal on ideed ja mina viin need ellu,“ ütles Sergei. „Poiss soovib teha puidust mehikest.“

Sergei sõnul on kogukondlik parandustöökoda huvitav idee. „Siin on mitmed tööriistad, mida ei ole võimalik kodus hoida,“ märkis ta. „See lihtsalt ei ole ökonoomne, et igal inimesel on kodus oma tööriist.“

Ka parandustöökoda uudistama tulnud Ülle plaanib sinna oma katkiseid asju parandama minna. „Ma kindlasti räägin sellest kohast ka tuttavatele,“ lausus ta. „See on äge idee, mis on siia loodud. Täna võtsin kaasa ühe suveniirilusika, mis oleks vaja ära parandada, see on esialgu väiksem asi. Võimalusel ikka parandan asju, mitte ei osta uut asemele.“

Asjade parandamine on Picheni sõnul taas moodi tulnud. „Ma arvan, et see tuleb teatud sorti teadmisest,“ märkis ta. „Kui teadlikkus on olemas, siis oskad hinnata ka seda, mis sul on. Kui seda ei ole ja arvad, et kõike saab osta ja müüa, oleme materialistlikus lõksus. Kui mõistame, kuidas maailm toimib, siis oskame seda hinnata, hoida, väärtustada ja taaskasutada.“

Kingsepa töö on kesisemaks jäänud

Veel on olemas ka meistreid, kes oskavad kõike parandada ja kellel on oskused, et ribadeks kantud jalanõud taas korda teha.

Kingsepp Rainer on oma suguvõsas kolmas põlvkond, kes jalatsite parandamisega leiba teenib. Kunagi oli tema töökojas kuus meest töötamas, täna on ta seal aga üksi – sedavõrd palju on tööd ajapikku vähemaks jäänud. „Eks tööd jääb vähemaks, kuna kingad on poodides odavamaks läinud,“ rääkis kingsepp Rainer Rosenfeld. „Inimesed pigem ostavad ühekordseid kingasid ja ei lase neid parandada enam.“

Samas ütleb kingsepp, et kalleid ja mingil moel armsaks saanud jalatseid inimesed siiski lasevad parandada ja tegelikult saab asja kõigest. „Parandada saab igat moodi,“ lausus ta. „Kui kandadesse tulevad augud, saab kannavoodritega kingad ära parandada.“

Kogenud kingsepp lisas, et teinekord tuleb jalanõud ehitada üles peaaegu et nullist. „Ühel kingal läheb näiteks kõik vahetusse, ainult peamine nahast osa jääb alles,“ selgitas ta. „Vahetusse läheb nii sisu kui ka tald, siis saab inimene sama kaua nendega edasi käia.“

Küll aga olevat väljaõppinud kingsepameistrid väljasuremisohus. „Ühest küljest on nõudlus vähenenud, teisalt ei ole kingsepaametit võimalik kusagil õppida,“ nentis Rosenfeld. „Nii võibki juhtuda, et mõnes jalatsiparanduses ei osata klienti enam aidata.“

Ka tekstiilijäätmeid on mõttekas taaskasutada

Tekstiilijäätmed on maailmas suureks probleemiks, sest puudub ühtne lahendus, kuidas need taaskasutusse võtta. Seetõttu võiks mõelda, enne kui üsna räsitud väljanägemisega nähtagi prügikasti juurde viia, ehk saab sellest asja ja tuua see parandustöökotta.

„Inimesed tahavad oma riideid parandada lasta,“ ütles rätsep Inna Pikk. „Ma ei tea küll miks, sest kauplusest leiab odavamalt uusi riideid. Paar klienti tulevad toovad oma riided siia ja mul tunne, et pean terve garderoobi ümber tegema. Need riided, mis tuuakse on peamiselt 20 aastat vanad, aga ikka tahetakse parandada või täiesti ümber teha.“

Rätsep teeb oma ateljees sisuliselt kõike – pigem tahetakse tema sõnul aga rõivaid parandada kui uusi lasta õmmelda. „Peamiselt soovitakse rõivaid lühemaks teha, värvida, lappida ja lukke vahetada,“ kirjeldas ta. „Korda on võimalik teha igasugused riideesemed nagu näiteks ka vanad nahktagid. Näiteks ühel on vaja enne augud parandada ja liimida, siis värvida.“

Isegi reisikohvrit ei ole mõtet ära visata, sest ka sellele saab uue ilme anda. „Ühel kohvril oli all servas suur auk, õmblesin selle kinni ja panin naha peale. Näeb välja nagu uus,“ lisas Pikk.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.