"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Yale’i raport: Venemaa on Donetskisse rajanud inimeste „filtreerimissüsteemi“ – vanglate kõrvale kaevatakse haudu ja vähemalt 1,7 miljonit ukrainlast on küüditatud Venemaale (3)
30. august 2022
Pilt on illustratiivne. Foto: Pixabay

Yale’i Ülikooli alla kuuluva Rahvatervise Kooli Humanitaaruuringute labor avaldas põhjaliku raporti, kus on kaardistatud 21 erinevat rajatist Donetski oblastis. Vene Föderatsioon kasutab neid rajatisi (koolid, vanglad, politseijaoskonnad jne) kohalike elanike „filtreerimiseks“. Raporti andmetel on tegu laiaulatusliku süsteemiga, mis vilistab Genfi konventsioonidele ja hõlmab endas mitmeid inimsusevastaseid kuritegusid.

Raporti kohaselt menetletakse kõnealustes rajatistes nii Ukraina tsiviilisikuid, sõdureid (kaasaarvatud potentsiaalsed sõjavangid) kui ka kõiki teisi Donetski oblastis viibivaid inimesi. „Filtreerimist“ defineeritakse raportis kui mitmest erinevast etapist koosnevat protsessi, mille käigus inimesed võetakse arvele, kuulatakse üle ning osadel juhtudel peetakse ka teadmata ajaks kinni.

On tõendeid selle kohta, et kõnealune süsteem töötati välja juba paar nädalat enne Venemaa invasiooni ning selle mahtu kasvatati aprillis pärast Mariupoli vallutamist, et kõik linna jäänud ukrainlased ära filtreerida. Raportis esitatud leiud on kooskõlas teiste usaldusväärsete organisatsioonidega ja riiklike instituutidega, kaasaarvatud Ameerika Ühendriikide riikliku luurenõukoguga.

Kuigi Raportis ei spekuleerita, kui palju ukrainlasi on selle kadalipu pidanud läbima, on Ukraina inimõiguste ombudsmani sõnul 14 juuli seisuga Ukrainast Venemaale jõudnud vähemalt 1,7 miljonit inimest, sealhulgas 276 000 last. Palju inimesi hetkel filtreerimissüsteemis kinni on peetud, pole teada. Raporti kohaselt on paljud tunnistajad rääkinud sellest, kuidas neid sunniti Venemaale minema või pandi nad transpordi peale ning valetati eeldatava sihtpunkti osas.

Kuigi rahvusvaheliste seaduste järgi on okupatsioonivõimul õigus inimesi kontrollitaval alal arvele võtta ja väga limiteeritud juhtudel isegi kinni pidada, on Venemaa rakendatav süsteem Donetski oblastis vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste ja seadustega. Yale’i Humanitaaruuringute labor on Donetski oblastis kindlaks teinud vähemalt 21 eraldiseisvat asukohta, kus on vähemalt üks või ka mitmeid erinevaid rajatisi, mis on mõeldud ukraina kodanike „menetlemiseks“.

Satelliitfotod annavad tugeva aluse kahtlustada massihaudade kaevamist

Üheks selliseks kohaks on Volnovahha vanglakoloonia Olenivka alevi lähedal, kus väidetavalt hoitakse nii tsiviilisikuid kui ka sõjavange. Tsiviilisikud, keda on seal kinnipeetud, on rääkinud arvukatest juhtudest, kus nad olid tunnistajateks sõjavangide piinamisele. Yale’i Humanitaaruuringute labor on satelliitfotode abil vanglaga lõunas ja edelas külgnevatel aladel tuvastanud pinnasemuudatusi, mis on oma iseloomult äravahetamiseni sarnased üksik- ja massihaudadega. Edelas asuvad pinnasemuudatused külgnevad vahetult kasarmuga, kus väidetavalt hoitakse sõjavange.

Ajaraam, mil kõnealused pinnasemuudatused ilmsiks tulid, kattub vähemalt ühe tunnistaja väidetega, kelle sõnul kaevati kinnipidamisasutuses märtsi lõpus ja aprilli alguses haudu, seisab raportis.

„Ma mäletan üht juhtumit tollest ajast – kolooniasse toodi uued kinnipeetud sõdurid. Valvurid panid üle vangla raadio mängima ning selle varjus hakati uusi vange peksma. Igapäevaselt pidid osad kinnipeetavad erinevaid töid tegema köögis ja mujal. Üks mees, kes oli tööle saadetud, naasis kongi ja ütles, et täna ta kaevas vangla territooriumil haudu,“ vahendab raport tunnistaja sõnu.

29. juulil toimus kõnealuse vangla territooriumil plahvatus, kus väidetavalt hukkus 53 sõjavangi. Venemaa ametlik seisukoht on, et plahvatuse põhjustas Ukraina vägede raketirünnak, kuid CNN ning paljud teised usaldusväärsed allikad on selle kahtluse alla seadnud. Lisaks sellele, on satelliidifotodelt näha, et pinnasemuudatusi, ehk siis kahtlustatavaid haudu, hakati kaevama juba varem.

Kinnipidamisasutustest vabanenud isikute sõnul on seal toimuv ebainimlik, julm ja alandav. Kohapealsete kohutavate tingimuste hulgas mainitakse raportis ülerahvastatust, olematuid hügieenivõimalusi, vähest toitu ning joogivett, tuule ja vihma kätte jätmist, arstiabi puudumist ja isolatsiooni. On ka konkreetseid juhtumeid, kus vangide peal on kasutatud elektrišokki, äärmuslikku isolatsiooni ja füüsilist vägivalda, mida tõestusmaterjalide lisandumisel võib liigitada piinamiseks.

Süsteem seisab nelja tüüpi kinnipidamisasutuste peal

Selliseid filtreerimisrajatisi võib raporti kohaselt jagada nelja erinevasse kategooriasse: 1) registreerimispunktid, 2) laagrid jms kinnipidamispunktid, kus inimesed ootavad registreerimist, 3) ülekuulamiskeskused ja 4) vanglakolooniad, mis on mõeldud inimeste pikaajaliseks kinnipidamiseks. Raportis rõhutatakse, et erinevate punktide ja rajatiste funktsioon võib ajas muutuda ning üks rajatis või punkt võib täita mitut eesmärki korraga.

Registreerimis- või arvele võtmise punktides kuulatakse inimesed üle, selgitatakse välja nende meelsus, võetakse biomeetrilised isikuandmed ning otsitakse seost Ukraina vägedega. Olles selle protsessi edukalt läbinud võib inimene saada loa vabamaks liikumiseks. Enne menetlust peavad inimesed aga oma järge ootama koolides või laagrites, kus elamistingimused on alla igasugu arvestust.

Kes aga menetlusprotsessist puhtalt ei pääse, suunatakse ülekuulamispunktidesse, mis võivad olla samas asukohas, kuid ei pruugi. Seal rakendatakse juba julmemaid ülekuulamismeetmeid nagu peksmine, piinamine ja elektrišokk.

Neljandasse liiki rajatistesse saadetakse need indiviidid, keda plaanitakse pikemalt kinni pidada. Enamasti on need endised vanglad ja sinna saadetakse peamiselt mehi, keda peetakse nn Donetski Rahvavabariigile (ja seeläbi Venemaale) ohtlikuks. Nendes kinnipidamisasutustes hoitakse nii tsiviilisikuid kui ka sõjavange ning raporti kohaselt on hulgaliselt andmeid ebainimlikest tingimustest ning psühholoogilisest ja füüsilisest piinamisest.

Yale’i Humanitaaruuringute labor kutsub Venemaa võime üles viivitamatult lubama kohapeale ÜRO esindajaid. Lisaks sellele on Genfi konventsioonidega ette nähtud Punase Risti rahvusvahelise komitee esindajate ligipääs sõjavangidele.

Yale’i Humanitaaruuringute labor on identifitseerinud viis konkreetset inimõiguste rikkumisega seotud probleemi:

 

  • Julm, ebainimlik ja alandav vangide kohtlemine ning piinamine.
  • Inimeste tahtevastane deporteerimine Venemaale, ehk sisuliselt küüditamine.
  • Laste peredest eraldamine ning orbude Venemaale adopteerimiseks saatmine.
  • Inimeste sunnitööle suunamine.
  • Delikaatsete isikuandmete kogumine ja arhiveerimine, eesmärgiga saavutada suurem kontroll elanikkonna üle.

Raportiga saab lähemalt tutvuda siin.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vabaühendus
31. aug. 2022 16:33
https://4jaleht.postimees.ee/7592782/ukraina-soda-purustas-illusiooni-amnesty-international-punane-rist-ja-uro-on-osutunud-traagiliselt-mottetuteks#_ga=2.137897136.1442674769.1661778640-628055636.1613839435 Sellisel moel on suurim Teise maailmasõja järgne konflikt Euroopas toonud välja enamike rahvusvaheliste organisatsioonide võimetuse sõdasid lahendada ning suuri ja väljaspool igasugust seadust tegutsevaid jõude mingilgi moel ohjeldada. Reaalsuses ei paista enam pealehakkamist ega soovigi midagi tõsist ära teha, piirdutakse „äärmise mure” avaldamisega ning jõulised rahvusvahelised rahuoperatsioonid on minevik. Milleks sellistele organisatsioonidele isegi annetada? Leidub ju küllalt vabaühendusi, mis on rünnatavat valmis päriselt aitama, vajadusel omaenda eluga riskides.
lugeja
31. aug. 2022 14:45
https://eestinen.fi/2022/08/venemaa-kavatseb-votta-jargmisena-ette-baltikumi-reziimid/
lugeja
30. aug. 2022 19:23
https://uueduudised.ee/uudis/maailm/ukraina-hoiatas-latit-peate-elama-mottega-et-soda-tuleb-sama-mottega-peaks-harjuma-ka-eesti/