"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
VAATA videot Erakondade linnaruumi debatt: vanalinna tuleb elu tagasi tuua, avalik ruum kuulugu eelkõige jalakäijale, jalgrattaliiklusele ja ühistranspordile (1)
31. august 2022

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul peaks linna avalikust ruumist rääkides silmas pidama kaht põhilist eesmärki – jalakäija ja ühistransport. “Kui me tahame kuidagi ohjata autode arvu kasvu, siis peamine alternatiiv, mis me saame pakkuda, on ühistransport ja selles vallas on toimunud terve rida arenguid,” märkis ta. Linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere hinnangul on linnavalitsuse senised sõnad ja teod olnud julgustavad.

Riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) märkis, et viimase aja muutustest on kõige valusamini silma torganud vanalinna hääbumine. “Tallinna vanalinn on ikka täitsa hakanud hääbuma,” nentis ta. “Ta on varem olnud väga suur tõmbekeskus ja turistid ning linlased on seda armastanud. See tõmbekeskus on kuidagi liikunud Telliskivi loomelinnakusse. Väga kahju on vaadata vanalinna kultuuripärandit, mis on meile kõigile kallis ja mille poolest me oleme tuntud. Tuleb mõelda, et kuidas sinna see elukeskkond tagasi saada.”

Teise probleemina tõstatas Solman segregeerumise. “Meil elab venekeelne kogukond mägedel ja eestikeelne kogukond hakkab valglinnastuma,” sedastas ta. “Mitte, et see nüüd ka kõige positiivsem areng oleks. Inimesed lähevad otsivad rohkem rohelust ja tahavad tegelikult elukvaliteeti sellega tõsta. Aga samas on tekkinud linna ümber magalapiirkonnad, kus ei ole vajalikke teenuseid.”

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse (SDE) sõnul peab heal linnal olema hea plaan ning vaja on suurt strateegiat. “Pikalt on räägitud sellest, et Tallinnal tegelikult suured planeerimisdokumendid puuduvad,” lausus ta. “Kesklinna üldplaneering, Põhja-Tallinna üldplaneering – need on need asjad, millega tegelikult me oleme pihta hakanud. Need võib-olla igapäevaselt jäävad ka natukene kaugemaks, aga oleme tegelikult proovinud inimestele lähemale tuua ja just tähelepanu pöörata analinnale. See on tõesti väga õige, et vanalinn on piirkond, millega peab fokusseeritult tegelema.”

Jalakäijad, jalgratturid ja ühistransport on autodest prioriteetsemad

Üks olulisi prioriteete on Lippuse hinnangul ka tänavaruumi ümbermõtestamine. “Just, et kuidas seal erinevatele liiklejatele anda võimalus liigelda,” selgitas ta. “Me oleme konkreetseid asju teinud, näiteks Toompuiestee uued rattarajad on täpselt see lahendus, mis on oluline rattastrateegia nii-öelda põhivõrgu osa, mis nüüd on ellu viidud.”

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti (Keskerakond) sõnul peaks linna avalikust ruumist rääkides silmas pidama kaht põhilist eesmärki – jalakäija ja ühistransport. “Sest kui me tahame kuidagi ohjata autode arvu kasvu, siis peamine alternatiiv, mis me saame pakkuda, on ühistransport ja selles vallas on toimunud terve rida arenguid,” märkis ta. “Esiteks meil on läbi viidud hange Vanasadama trammiliini ehitamiseks ja sõlmitud selleks ka leping. Lähinädalatel linnavalitsus langetab otsuse ka järgneva trammiliini rajamiseks, mida juba uuel aastal saame hakata projekteerima.”

Linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) hinnangul on linnavalitsuse senised sõnad ja teod olnud julgustavad, kuid peagi enam sõnadest ei piisa ning rohkem on vaja tegusid. “Aasta pärast mina sihukest juttu ajada ei saa, sellepärast et siis on juba rohkem tegusid ja vähem sõnu vaja näha,” rõhutas ta. “Ja see, mis on siin Kalamajas toimunud, on positiivne. See nõuab harjumist, aga kui Vladimir räägib seda, et tuleb keskenduda eeskätt jalakäijale ja ühistranspordile, tuleb keskenduda ka jalgrattaliiklusele, sellepärast et see on sedavõrd lihtne ja kõigile kättesaadav.”

Tallinna volikogu liikmel Mart Kallasel (EKRE) polnud aga, erinevalt teistest, eriti midagi positiivset öelda. “Ma pole absoluutselt rahul sellega, mis Tallinna linnavalitsus teeb,” nentis ta. “Ma ei näe mitte mingisugust planeerimist, mitte mingisugust innovatsiooni. Ma näen mingit täielikku ängi, mis tuleb peale, kui sa tuled liiklusesse. Kui sa tuled just kasvõi kesklinna ja sa näed, kuidas on umbes ja seal tekitatakse ummikuid juurde ja minu meelest see ei ole absoluutselt mingi lahendus.”

Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas märkis, et on tehtud tohutult palju erinevaid arengukavasid ning kui neid lugeda, siis tundub kõik mõistlik. “Aga kui sa astud tänavale siis sa satud kaosesse ja saad pihta, et arengukavadest pole kaugemale liigutud,” lausus ta. “Aga siinkohal ma proovin olla väga positiivne ja öelda, et tõepoolest on üks väga oluline asi, mis Tallinnas on kindlasti muutunud ja paremaks läinud. Ja see on see, et Eesti 200 fraktsiooni nõudmisel, esimest korda läbi ajaloo, on Tallinna linnavolikogu hoone ette pandud jalgratta hoiukoht.”

Kas Eesti vajab riigiarhitekti või maa- ja ruumiametit?

Eesti arhitektide liidu president Andro Mänd nentis Eesti Arhitektide Liidu korraldatud erakondadele avalikul debati Tallinna linnaruumi arengu ja riigiarhitekti institutsiooni loomise teemal, et paljudel riikidel on riigipoolne tugistruktuur olemas, kuid Eestil paraku veel ei ole. Kohale tulnud poliitikud olid valdavalt kõik ühel meelel, et selline institutsioon on vajalik ning linnaruumi kujundamisel on olnud nii kordaminekuid kui ka fopaasid, kuid kõlama jäid erinevad seisukohad, kuidas ja mis vormis tuleks uus institutsioon ellu kutsuda.

Solmani sõnul oleks igati mõistlik luua maa- ja ruumiamet. “Teadaolevalt on ju maareform juba varsti täiesti valmis ja maa-ameti funktsioon seega peaaegu juba täidetud, ehk et selle baasil moodustada,” selgitas ta. “Ma ei oska öelda, kas see peab olema riigipeaarhitekt, kes seda siis ka juhib. Või on siis tõepoolest see meeskond ja maa- ja ruumiametil on kindlasti oma juht. Seda suundumust tuleb edasi arendada.”

Svet nõustus, et tarvis on kompetentsikeskust, mis oleks võimeline selgelt ja arusaadavalt langetama otsuseid. “Meil riigis peab tekkima mingi organ, mingi amet, mingi kompetentsikeskus, mis taolisi otsuseid lõpuks langetab ja natuke mõtleb laiema pildi peale,” rõhutas ta. “Kui me võrdleme seda olukorda linnaga, kus samuti ei ole peaarhitekti, aga on olemas ruumiloome kompetentsikeskus, siis mina väidan, et meil ei ole vaja, et meil oleks üks arhitektikuningas. Meil ei ole vaja, et üks inimene oleks see, kes ilmtingimata ütleb, et see on õige, see on vale.”

Pere hinnangul ei ole vahet kuidas loodavat institutsiooni nimetatakse või milline see päris täpselt on. “Aga see on äärmiselt vajalik, sest meil on tulemas valimised ja see on riiklik küsimus,” rõhutas ta. “See on asi, millest on räägitud aastaid, see mujal juba praktikas toimib ja see on meie kahanevas Eestis tervikuna vajalik, et me suudaksime teha tarku ruumiotsuseid.”

Lippuse sõnul on oluline, et sellest ei räägitaks kui ainult kohalikule omavalitsusele nõu andvast kompetentsikeskusest. “See on muidugi ka mingitel juhtudel oluline, aga me peame aru saama, et tegelikult riik enamikke otsuseid tehes teebki ruumiotsuseid,” selgitas ta. “Küsimus, kuhu me planeerime ühistranspordisõlmed, kuhu me planeerime mingisugused kõrgkoolid või nende haruakadeemiad. Väga sageli on need tegelikult seda kohalikku ruumi mõjutavad otsused, mida ei tee kohalik omavalitsus.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
31. aug. 2022 09:45
Ma ei tea, kust ja kelle arvelt tulevad siin süna võtnud tegelaste sissetulekud. Mina isiklikult ei annaks sellistele küll sentigi ja oleks nad minu alluvad, ajaks luuaga esimestena oma kabinettidest välja reaalsesse maailma reaalset tootvat tööd tegema, näiteks kojameestena, kellest linn juba ammu puudust tunneb.