"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
fotod ja video Kordatehtud muusikakool sai heli summutavad seinad ja kahekordsed uksed (0)
31. august 2022

“See maja on nagu muinasjutt, mis on lisaks septembrist täis ka imelist muusikat,” lausus abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “1904. aastal valminud romantilise torniga peakivihoone on nüüd linna omanduses ja keldrist pööninguni renoveeritud, säilitades kõik hea, mis seal kord oli, kuid muusikakooli vajadusi ja nõudeid silmas pidades.”

Vaata galeriid (65)

“Kõik kukkus hästi välja ja meie, õpetajad, ning loodan, et ka kõik õpilased, oleme tõesti õnnelikud,” lisas kooli direktor Kadi Katariina Sarapik. “Keskkond kasvatab. Sellises linnavillas õppimine annab lapsele palju muudki lisaks muusikale.”
Üht-teist kõpitseti maja ka nõukogude ajal, kuid nii põhjalikku remonti, nagu praegu, pole maja valmimisest saadik näinud. 2015 ostis linn eraomanikule tagastatud maja tagasi, kuid see läks järjest rohkem käest ära.

“Meil oli häireolukord, enne kui linn otsustas maja tagasi osta ja selle muusikakooli jaoks nüüdisajastada,” märkis direktor.
Hoovimajas, kus enne oli lihtsalt kila-kola hoidmise kuur, on nüüd korralikud klassid pillide jaoks, mis teevad rohkem lärmi – trummidele ja puhkpillidele. Enne asus nende harjutamisruum maja keldris ilma akendeta ruumis, kus oli ohtlik hallitus. Seal mängides ei pidanud kunagi kontrollima, kas töö käib, sest trummi mütsumist oli kuulda läbi terve maja.

Viiest kohast sai taas kokku kolida

Hoovipealse maja mansardkorrus, kus nüüd on puhkpilliklass, eksisteeris ainult 1904. aasta projektis, seda ei ehitatud kunagi varem välja. Maja lõpuni ehitamiseks kulus “ainult” 119 aastat.

“Remont kestis poolteist aastat ja me olime siis viies kohas laiali. See oli päris keeruline aeg,” meenutas direktor. “Kontsertmeistrid tuiskasid läbi kesklinna elektritõuksidega ühest majast teise.”

Õppetöö käis siis metodisti kirikus, Endla tänava keeltekoolis, reaalkoolis ja Raekoja platsil Õpetajate majas. “Nüüd saame kõiki tunde läbi viia oma majas ja see on suur õnn,” lausus direktor. “Meie kool on nagu üks suur pere. Ja suur pere on seda tugevam, mida enam austatakse esivanemaid. Just seepärast on klassid ja saalid nimetatud koolis töötanud õpetajate auks. Endiste õppejõudude pildid ja tahvlid asuvad ka neile pühendatud klasside uste juures. Üks klass on Els Roodele pühendatud. Tema on meie kandlemängu koolkonna rajaja,” selgitas Sarapik.

Kunagi saab direktori sõnul olema igal klassil oma tahvel veteranõpetaja pildiga. “Meil on palju selliseid õpetajaid, kes teevad siin tööd kolmkümmend või nelikümmend aastat. See ongi nende elutöö,” märkis Sarapik.
Tallinna muusikakooli on lõpetanud ka tänapäeva kuulsused, näiteks Uku Suviste ja Hedvig Hanson
Esimese korruse saalis on kaks tiibklaverit. Maja kunagine söögisaal ennistati sellisena, nagu see kord oli. Selles saalis toimuvad eksamid ja väiksemad kontserdid.

Pesuruumist sai raamatukogu

Ülemisel korrusel asub veidi suurem saal, kus on kõige uhkem, väikesel poodiumil seisev kooli klaver. “Siin saavad harjutada ka ansamblid,” tähendas direktor. “Enne oli meil allkorrusel väiksem ruum orkestri tegevuseks, mis tehti suuremaks lükandseina abil, kui see lahti lükati. Siis kostis harjutamine üle kogu maja. Niisugune olukord ei olnud normaalne, aga polnud ka midagi parata. Me nimetasime ise seda naljatamisi saalilaadseks tooteks. Nüüd on siin kahekordsed uksed ja heli summutavad seinad.”

Solfedžoklassis rippusid enne kolakad kuplid, mis ei andnud kuigi hästi valgust. Nüüd on klass valge, sest laes on suurepärased lambid. “Need näevad välja nagu valgusraamatud,” ütles direktor.
Endisel pööningul on ka noodikogu ehk raamatukogutuba, mille riiulitel leidub noote ja kirjandust. Vanasti oli see linnavilla pööningul asuv pesukuivatusruum, nüüd aga saavad siin lapsed istuda ja ka õppida. “See oli enne remonti päris jube koht,” meenutas koolijuht. “Me käisime siin pööningul sõna otseses mõttes kõõlumas ka koos tänase linnapeaga. Nüüd saab siia saali sõita isegi liftiga!”

Ka maja tornis asub nüüd klass. “Ka enne uuendusi käis tornis õppetöö, aga sinna pääses läbi ohtliku, vineeriga kaetud pööninguruumi,” rääkis direktor. “See oli pime ja lõhnas väga ebameeldivalt. Õpetaja läks alati lapsele vastu ja nad tulid siia ruumi koos. See oli väga õudne. Aga nüüd asub siin tšello- ja keelpillide klass. Väiksed pillid ei sega saalis toimuvat, siin saab hästi tegutseda.”

Õpetajatel on nüüd mõnus tuba koos väikese köögiga, kus saab kohvi keeta ja võileibu teha. “Ega õpetajatel pole väga palju aega siin toas olla, ainult siis, kui keegi laps jääb haigeks ja ei tule tundi,” mainis direktor.
Uuenenud koolimaja avapidu on 31. augustil.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.