"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
50 aastat koolis Tunnustatud õpetaja Piret Vahtra: Eesti keele ilu ja võlu elab tihtipeale ainult õpetaja südames, meie ülesanne on sellega ka õpilast nakatada (0)
31. august 2022

„Ma olen hea kohaneja ja mulle meeldib, et protsess või kool muutub,“ ütles Kristiine Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Piret Vahtra, kelle sõnul on teda 50 aastat ühe ameti peal hoidnud pidevad uuendused. „Muutustega tuleb kaasa minna. Ma ei kujuta ette, et sellises kohas saaks töötada inimene, kes ei ole muutusteks valmis. Mina olen sellega väga hästi toime tulnud.“

Vaata galeriid (61)

Kruiisiterminalis toimus teisipäeval linnapea vastuvõtt Tallinna koolide ja lasteaedade eesti keele õpetajatele. Kolmel õpetajal täitus ka 50 aastat tööstaaži.

„Minu jaoks oli kõige tähtsam õpetaja elus minu ema,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. „Igal õpetajal on eriline roll ühiskonnas, eriti praegu. Õpetaja on inimene, kes loob tulevikku suuremas plaanis ja suudab seda ka kirjeldada. See kirjeldus peabki olema eesti keeles ja kes seda paremini teha saab, kui eesti keele õpetaja.“

Vahtra sõnul paneb tema ameti puhul silmad särama õpilastega suhtlemine. „See on õppeaine, kus õpilane avab end läbi kirjandusteoste ja õpetaja saab õpilastega omaks,“ kirjeldas ta. „Grammatika osa, mis mulle endale väga meeldib, on loogiline ja südamelähedane, jääb lastele natukene kaugemaks. Kui grammatika võimaldab panna mingisugused raamid, siis kirjanduses on õpetaja õpilastele nagu oma inimene. Lihtne on klassi juhatada ja lastele lähemale saada. Läbi kirjandusteoste saab arutada erinevaid eluprobleeme ja kui õpetaja oskab hästi küsida, oskavad lapsed ka hästi vastata.“

Õpilaste tulemuste eest vastutavad õpetajad

Tallinna Humanitaargümnaasium eesti keele õpetaja Siiri Paal lausus, et tema silma paneb särama lapsed. „Ma armastan väga lapsi ja kui kedagi armastad, saad ka vastu,“ märkis ta. „Armastus on kõige alus. Ta annab energiat seda tööd teha ja see panebki silma särama. Väikesed algklassilapsed on nii avatud ja tahtmist täis õppida. Loomulikult on ka erandeid, aga enamuses on lapsed tublid ja toredad.“

Viimased kümme aastat on Paal õpetanud vene emakeelega lastele eesti keelt ja ka teisi õppeaineid. „See otsus tuli sellest, et kuna ma kolisin Tallinnasse, oli mul võimalus minna kas eesti kooli või vene kooli õpetajaks ja kui ma alguses mõtlesin, et vene kooli ma kindlasti ei lähe, siis äkki tekkis tunne, et miks ka mitte,“ kirjeldas ta. „Ma kartsin vene keeles eksida ja ei julgenud rääkida, aga ma ikkagi läksin ja panin end proovile. Täna tunnen, et see oli õige otsus. Nüüd seda hirmu ei ole ja ma julgustan ka lapsi, et isegi kui ütled valesti, ära karda, ütle ja räägi. See on oluline.“

Õpilaste eksamitulemuste eest vastutavad mingil määral ka õpetajad. „Viimastel aastatel on kirjandi teemad väga populaarteaduslikud ja meediakesksed, aga kui õpilane ei vaata televiisorit või ei kuula raadiot, siis see vastutus õpilasele need teemad selgeks teha jäävad üldiselt ikkagi kõikidele õpetajatele,“ selgitas Vahtra. „Seal on uuendusi bioloogiast, geograafiast ja ka maailma majandusest. Lõpuks lõpptulemuse eest vastutab ikka eesti keele õpetaja. Kirjanduse pealt, eriti gümnaasiumis, on see rõhk läinud eurooplase ja maailmakodaniku kasvatamise peale ja see on väga suur muutus, kuid samas ka huvitav.“

Mänguline õppekeskkond

Noorte teadmised on Vahtra sõnul väga palju aastate jooksul muutunud. „Keel on ikkagi vähe kasutuses, see on inglise keelega üha rohkem seotud ja õpilaste omavaheline suhtlemine on arvutikeskne,“ rääkis ta. „Eesti keele ilu ja võlu elab tihtipeale ainult õpetaja südames, soov õpilast sellega nakatada on meie ülesanne.“

Õpilased on Paali sõnul õnnelikud siis, kui nad saavad õppida mängulises keskkonnas. „Kui me võtame lastega uue teema, näiteks juuksur, siis räägime läbi kõik asjad, mis seal tehakse, jutustame, lapsed saavad asju kaasa tuua ning ma ka ise toon mõningaid näidisasju kaasa, et lastel tekiks parem arusaam,“ selgitas ta. „Või näiteks arsti mängimine. Näitame, kust valutab, mis valutab ja mängime selle läbi. Mänguline tegevus meeldib neile ja teinekord nad ei saa isegi aru, et see on õppetöö, millest nad väga palju õpivad.“

Paal ütles, et eesti keelest teeb ilusa keele tema helilisus. „Eesti keele korrektne kasutamine läheb kahjuks järjest kehvemaks,“ nentis ta. „Tuleb ikka juurde slänge ja sõnu, mida varem ei ole olnud. Aga eks see on ajamärk ja peabki muutuma. Mulle endale on õpilastest meelde jäänud slängina „mul on täitsa savi“ ja huvitav on see, et ka vene emakeelega lapsed on hakanud seda kasutama.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.