"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Tõnis Lukas Vabaduse Kooli avaaktusel: tarkus ja haridus on inimese vabaduse läte, mille nimel tuleb iga päev võidelda (0)
01. september 2022

„Eesti riik annab võimaluse õppida. Teil saavad olema tunnid nii eesti kui ka ukraina keeles, mis tähendab, et teie emakeel ja eesti keel arenevad koos,“ ütles Vabaduse Kooli avaaktusel noortele õppuritele videovahendusel Ukraina esileedi Olena Zelenska. „See on tõesti vabaduse kool, mis annab teile teadmiste, keele- ja suhtlemisvabaduse. Vabaduse, mis avab teile kogu maailma.“

Tarkusepäeval alustas õppetööga uus Ukraina lastele ja noortele mõeldud Vabaduse Kool, kus hakkas õppima ligi 600 õpilast. Kool toimib keelekümblus-meetodil, mis tähendab, et osa ainetest on eesti ja osa ukraina keeles.

Vabaduse Koolist saab tänapäevase ühiskonna vajadustele vastava lõimitud hariduse, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas; valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast.

Koolis on kokku 73 töötajat. „Nad on kõik säravate silmadega ja missioonitundega,“ lausus Vabaduse Kooli direktor Olga Selištševa. „Nad annavad endast kõik, et Ukraina lastel oleks siin koolis hea ja tunneksid end turvaliselt.“

Vaid kolme kuuga suudeti kool noorte ja laste jaoks valmis seada: leiti puuduolevad õpetajad ning jagati lastevanematele ning õpilastele kooliga seotud informatsioon. „See oli võimalik tänu meeskonnale,“ märkis Selištševa. „Ma arvan, et minu elus ei ole kunagi nii kiire olnud, kui viimased kolm kuud.“

Direktor lisas, et Eesti õppekava järgi õppimine ning eesti keeles õppimine lapsi ei heiduta. „Me rääkisime kõikide 240 gümnasistiga, kes meie kooli tulid ja küsisime, kas õppimine teises keeles võib nende jaoks raske olla, mitte ükski ei vastanud, et nad seda kardaksid,“ lausus ta. „Mõned neist tahaksid isegi Eesti ülikooli astuda ja selleks vajavad nad eesti keelt.“

Lihtne sõbruneda

Vabaduse Kooli gümnasist Anastasiia ütles, et tema peab kooliga veel tutvuma. „See on uus ja suur, kuid esialgne mulje on väga hea,“ rääkis ta. „Kõik on heledates toonides ja meeldiv. Inimesed on siin kõik juba lähedased, ilmselt sellepärast, et oleme kõik Ukrainast.“

Anastasiia sõnas, et klassikaaslased tunduvad talle lõbusad. „Loodan leida ka häid sõpru,“ rääkis ta. „Ma juba ühe tüdrukuga sõbrunesin ning saan ka teistega hästi läbi, oleme kui üks suur pere.“

Vabaduse Kooli õpilane Miša rääkis, et talle uus kool meeldib. „See kool on väga suur ja uhke,“ kirjeldas ta. „Majas on kuus korrust, palju on veel läbi käia ja vaadata. Peab veel selgeks tegema, kuidas siin liikuda, eriti kui sööklasse minna, et mitte ära eksida.“

„Avaaktus oli pigem nagu kontsert ja see meeldis mulle väga,“ sõnas ta. „Eesti muusik Uku Suviste esines väga hästi. Kinkisin talle ka lilled, mis olid esialgu mõeldud küll minu õpetajale, aga loodan, et õpetaja annab andeks.“

Õppeainetest meeldivad Mišale inglise keel ja matemaatika. „Neid oli mul varasemas koolis 12 tundi nädalas, lisaks osalesin ka olümpiaadidel,“ ütles ta. „Mulle meeldib, et ka kõik teised lapsed on Ukrainast, leiame siin kindlasti kiiresti ühise keele. Olen juba sõbraks saanud kaheksa õpilasega. See käib meil kergesti, ütlen vaid: „Tere, mina olen Miša Ukrainast,“ ja olemegi sõbrad, nagu tunneksime üksteist juba aastaid.“

Keelebarjäär takistuseks

Kesklinna vanem Monika Haukanõmm lisas, et eesti keele õppimise raskus on iga õpilase jaoks individuaalne. „Ma olen kindel, et nad on motiveeritud, kuid kas see saab olema kerge, kindlasti mitte,“ sõnas ta. „Me teame, et eesti keel ei ole kõige kergemate killast, aga Ukraina lapsed ja noored on saanud terve suve harjutada ning osalenud ka keelekümblus laagrites, seega usun, et nad saavad hakkama.“

Käsitööõpetaja Birgit Uibo hakkab just eesti keeles Ukraina õpilasi õpetama. „Minu õpetada on kümme last,“ rääkis ta. „Pigem nad hetkel ei oska eesti keelt ja teadmised on üsna null seisus. Suvel nad küll õppisid mõningaid sõnu, aga keel veel selge ei ole.“

Uibo lisas, et ilmselt saab just keelebarjäär õpetamisel keeruliseks. „Ma arvan, et mänguliselt, käte ja jalgadega ning pilte näidates saab hakkama,“ lausus ta. „See on ka mulle tore väljakutse. Lisaks loodan, et saame lastega vastastikuliselt üksteist õpetada, et midagi ka mulle ukraina keelest külge jääks.“

Vabaduse Kooli gümnasist Anastasiia ütles, et eesti keel kõlab tema jaoks huvitavalt. „Hääldusest ei saa ma veel hästi aru, kuid see kõlab kaunilt nagu ukraina keel,“ kirjeldas ta. „Praegu oskan öelda vaid: „Tere!“, kuid loodan, et lähiajal õpin juba rohkem selgeks.“

Eriline kooli nimi

Lukas ütles, et Ukraina lastel ja noortel ei ole kindlust oma tuleviku osas. „Paljud tahavad koju tagasi minna,“ rääkis ta. „Hariduskorraldus on Ukrainas ja Eestis mõnevõrra erinev, aga eks muutustega tuleb kohaneda.“

Lukas sõnas, et koolirõõmu aitab lastes hoida avastamise rõõm. „Nooremates klassides aitab mängulisust, vanemates klassides tuleb inspireerida ja motiveerida lapsi ise oma peaga mõtlema,“ lausus ta. „Kui rääkida Ukraina lastest, siis me ei tea, mida keegi tunda võib. Nende kodumaal käib väga raske ja verine sõda, kelle on seal sugulased, isa või ema. Me ei oska ette kujutada, mis nende sees toimub. Siin koolis on väga palju erinevate saatustega lapsi. Tugipersonal on Vabaduse Koolis hästi komplekteeritud ja valmis toetama ka õpilasi.“

Vabaduse Kooli nimel on oma eriline tähendus. “Sõna vabadus on hetkel Ukraina inimestele väga oluline,“ ütles Selištševa. „Tahame tagada, et igal noorel, kes Vabaduse Koolis õpib, oleks vabadus teha valikuid ja et ta tunneks, et siin toetatakse teda. Vabadus on selles koolis üks peamistest märksõnadest.“

Lukase sõnul on väärtuste edasi andmine ja kasvatustöö kooli oluline osa ka praegu. „Kui mina alustasin oma kooliteed esimeses klassis, siis ainesisest tunnet ma ei mäleta, kuigi meile õpetati esimesest klassist alates prantsuse keelt konkreetselt ja sõnu tuli samuti pähe tuupida,“ märkis ta. „Aga ma arvan, et meetodid on ajas muutunud. Praegu annab kool edasi väärtusi ja ühtlustab kultuuriruumis õpilase seisu, toob ta sellesse ühisesse keskkonda, et nad saaks aru kindlast käitumisjoonest, mis on meile omased ja võtaks need omaks. Nii on ka koolielu palju arvestavam ja rõõmsam.“

Turvatunne ukrainlaste keskel

Eesti Hariduse Infosüsteemis on augusti seisuga registreeritud 4638 Ukrainast pärit last ja noort, uue õppeaastaarvud alles selguvad. „Sinna registreerimisega oli probleeme seetõttu, et kui koolid lahti ei olnud, ei saanud perekonnad ka lapsi registreerida ning suvel protsess peatus,“ selgitas Lukas. „Nüüd saab kaks korda nädalas uut informatsiooni. Tõenäoliselt on praegugi vanemate klasside seas õpilasi, kes loodavad olla oma Ukraina kooliga ühenduses ja ei ole end veel registreerinud. Loodan, et viimastel päevadel on siiski kõik lapsed endale koolikoha leidnud.“

Haukanõmme sõnul on oluline meeles pidada, et igal vanemal on kooli osas valikuvabadus. „Pered teevad selle otsuse ise, kas nad tahavad lapsed panna päris Eesti kooli ja minna õppima Eesti laste keskele või minna õppima Ukraina kooli, kus on võib-olla turvatunne esialgu tugevam,“ sõnas ta. „Tegelikult on neil ka kolmas variant. Osad pered on valinud lastele õppimiseks ka Vene kooli ja mulle meeldibki, et meil on võimalus peredele erinevat valikut pakkuda. Lapsevanem saab otsustada lähtuvalt oma lapse huvidest, võimetest ja vaimsest tervisest.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.