"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Harku järve äärde kerkib 224 korteriga elamukvartal Luuslangi (1)
01. september 2022
Luuslangi elamukvartali kavand. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

Haaberstisse, Jalami tänavale tuleb 13 elumajast ja 1 ärihoonest koosnev uusarendus 224 koduga. Liveni arendatud Luuslangi nimeline kvartal ehitatakse kolmes etapis ning esimesed 80 kodu valmivad juba 2023. aasta lõpus. Projekti ehituspartner Mitt & Perlebach alustas esimese etapi töödega eelmisel nädalal.

Vaata galeriid (5)

Kadarik Tüür Arhitektide kavandatud elamukvartalisse kerkivad kolme- ja neljakorruselised A-energiaklassi majad, kuhu tuleb kokku 14 157 ruutmeetrit elamispinda. Soovijad saavad valida 2-4-toaliste, 35-88 ruutmeetri suuruste kodude vahel. Igal kodul on oma rõdu või terrass ning avarust loovad kõrged aknad. Kvartali ainsasse ärihoonesse planeeritakse piirkonda teenindavaid ettevõtteid.

Liveni arendusjuhi Madis Gildeni sõnul sooviti Luuslangi arendusega luua hubase tundega elamukvartal. “Arhitektide Kadarik Tüür poolt loodud kolme- ja neljakorruselised majad moodustavad justkui eraldiseisvad väikesed ja privaatsed asumid. Iga elamu juurde rajatakse haljastatud väliala koos mänguväljakutega. Lisaks asub arendus looduskaunis kohas – Harku metsa ja järve läheduses,” kommenteeris Gilden.

Majade ehituse puhul on tähelepanu pööratud ka energiatõhususele. ”Iga hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, samuti liitutakse kaugküttevõrguga,” lisas Gilden.

“Nagu teistegi Liveni arenduste puhul, saavad ka Luuslangi kodu varasemad ostjad valida enda maitse järgi nii ruumide paigutuse kui meelepärase sisekujunduse. Kooskõlas siseviimistlusega on võimalik tellida disainköök koos tehnikaga ja ülejäänud kohtkindel mööbel,” lisas Gilden.

Projekti ehituspartner on Mitt & Perlebach, kellega Liven on varem koostööd teinud Vääna 11 ja Suur-Patarei 6 arenduste ehitamisel. Mitt & Perlebachi juhatuse liikme Kristjan Mitti sõnul on varasem koostöö Liveniga andnud kindlustunde, et tegemist on tugeva partneriga, kelle projektid on detailsuseni läbi mõeldud.

Luuslangi 1. etapi ehitusmaksumus on 11,5 miljonit eurot.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vale lähenemine
11. sept. 2022 12:53
Tallinna laiendamine rohealade kaotamisega on vale ja linnaruumi paisutamine,kui on Õismäe-Mustamäe vahel ja Järve-Viljandi mnt. kandis ,ka Koplis ja Kesklinnas(mitte Vanalinnas) ning Lasnamäe suunal Muugale-Maardu suunale piisavalt tühikuid ja barakke , mille asemele ehitada, kus on kommunikatsioonid olemas , ka teed ning koormab vähem edaspidi Tallinna soolikakujulise asendi osas liiklustihedust , ka pole normaalne, et Tallinnas sõidad ÜT 35 km (!) ja veetakse põhitöökohtadele veel inimesi UNEajast väljaspoole Tallinna. Tallinna suurus on juba samamõõduline nagu meil elaks 1,5 milj.elanikku selles linnas. Praegu on täielikult mõttetu tegevus. Osa inimesi on hakanud linnast väljuma, mis tähendab koos elanike vananemisega muutub linn kui tühermaaks teatud suunal ja ka sel juhul sotsiaalsete teenuste osutamiseks. Lisakulud Tallinnal hakkavad ülejõu käima järgmise 25 aasta jooksul. Elukvaliteet hakkab halvenema. Ma saaksin aru kui Harku järve ümber oleks loodud tohutu uus Kultuuriala - kus saab vaadata talvel jääpurjetamist, suvel aerutamist, suusarajad(looduslik vesi on ka lumetootmiseks võtta tasuta), lisaks jäähall -osaliselt järve jääle , värvidega purskkaevud ja Muusikakeskus -kontserditele ja lisaks normaalne Kasiino .Piirkond on ühenduses kergteedega ja kõik ukerdajad oleksid kesklinnast kadunud. Midagi taolist oleks pidanud olema kontseptsioon, mis loonuks seal töökohti, samas toonud ka turiste kesklinnast mujale ja survet vähendanuks liiklusele kesklinnas. Lisaks oleks Harku ühe külje saanud korralikuks rannaalaks teha nii suvek kui taliujujatele. Miks on meie planeerijatel ajud keerdus? Väga lihtne, tõusikud ja rikkurid - neile loodi ühele küljele elamurajoon ja kitsaste tänavatega , madalhoonestuses. Harku järve piirkond oleks sobinud kõrghoonetele ja see mis on toimunud mereäärde ehitusega Tiskre ja Kakumäe suunal, Tabasalu suunal - on mingi kotitud paneelelamute rajoon ja mõttetus. Harku järve ümbruse kasutamine praegusel moel, näitab ajuviperust!