"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Kallas: riigi püsikulude katmiseks pole mõistlik laenukoormust tõsta (0)
01. september 2022
Peaminister Kaja Kallas. Foto: Mats Õun

“Praegu meil on eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoosi kohaselt erakordselt head maksulaekumised, mis tähendab seda, et me saame hakkama ka ilma täiendava laenukoormuseta ja senikaua, kui me saame ise hakkama, ei saa me püsikulude katmiseks laenu võtta,” ütles peaminister Kaja Kallas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil riigieelarve ja -strateegia kõnelusi kommenteerides.

Hoolimata Reformierakonna soovist jätkata riigi konservatiivse laenupoliitikaga, tunnistas Kaja Kallas, et on olukordi, kus laenamine on põhjendatud. Ta tõi näiteks projektid, mis on riigile vajalikud, aga mis üldise kiire hinnatõusu tõttu on kallinenud ja mille teostamine ilma laenuraha kaasamiseta osutuks võimatuks.

“Me ei taha kindlasti minna Kreeka teed selles suhtes, et seal võeti laenu püsikulude katmiseks ja mida me hetkel näeme, on see, et laenud lähevad järjest kallimaks ja see kulu riigile on pikas perspektiivis veelgi suurem. See tuleb kõik kinni maksta meie ja meie järglaste poolt tulevate aastate jooksul, mil see võib olla veelgi keerulisem,” viitas peaminister lähiaastatel süvenevatele majandusprobleemidele.

Koalitsioonierakonnad alustasid möödunud nädalal riigieelarve ja riigieelarvestrateegia läbirääkimisi. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder avaldas arvamust, et osa kulude katmiseks võiks riik võtta laenu. “Kui meie laenukoormus jõuab 30 kuni 40 protsendini, siis pole see absoluutselt mitte mingisugune probleem Eesti jaoks. Täna seada eesmärgiks eelarve tasakaal oleks enesetapjalik hullus ja seda ei tee ükski Euroopa riik,” ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Postimehele.

Kallas tõi välja veel ühe aspekti, mida eriti praeguses majandusolukorras laenu võtmisel tuleb arvesse võtta. “Me oleme tegelikult praegu stagflatsiooni faasis, see tähendab, et meil on ülikõrge inflatsioon ja kui me raha veel rohkem turule laseme läbi selle, et ise investeerime rohkem, siis me anname inflatsioonile hoogu juurde, sest et riigi projektid konkureerivad kõikide teiste projektidega. Siin on nii palju aspekte, mida me peame arvesse võtma,” selgitas peaminister.

Aprillis hindas eelarvenõukogu, et lisaeelarveks kaasatud laenuvahendid tõstavad eesti riigi võlakoormuse 2026. aastaks ligi 30 protsendini SKT-st. Koroonakriisi eel oli valitsussektori võlg 2,4 miljardit eurot, 2021. aasta lõpuks juba 5,5 miljardit ja nelja aasta pärast jõuab see prognooside kohaselt 11,6 miljardi euroni.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.