"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Keskkonnaminister: lisaks maavarade kaardistamisele jätkame lahenduste otsimist, et vähendada meie sõltuvust taastumatutest loodusvaradest (0)
01. september 2022
Keskkonnaminister Madis Kallas. Foto: Scanpix

“Viimase viie aastaga oleme saanud Eesti maapõueressurssidest märksa parema ülevaate,” lausus keskkonnaminister Madis Kallas pressiteates. “Töö käib selle nimel, et arendada uusi tehnoloogiaid maapõueressursside paremaks ja säästvamaks kasutuseks. Lisaks jätkame lahenduste otsimist, et vähendada meie sõltuvust taastumatutest loodusvaradest,” lisas ta.

Keskkonnaminister andis neljapäevasel istungil valitsusele ülevaate maapõuepoliitika elluviimisest 2017.–2021. aastal. Olulisemad tegevused alates maapõuepoliitika põhialuste vastuvõtmisest on olnud riigistruktuuride korrastamine ja riigi geoloogiaalase kompetentsi loomine ning maapõuepotentsiaali ning ressursside teaduspõhine uurimine.

Keskkonnaministeeriumi teatel on riigi kui maavarade peamise omaniku roll  tänu mõne aasta tagustele muudatustele täpsustunud. Maapõuevaldkonna tegevuse paremaks korraldamiseks on valdkonda koordineerivad tegevused jaotatud keskkonnaministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vahel. Keskkonnaministeerium kujundab maapõue kaitse ja kasutuse poliitikat, MKM-i on aga loodud maavarade osakond ja MKM-i haldusalasse Eesti Geoloogiateenistus, mis tegeleb maapõueuuringutega.

Maapõueuuringute tegemisel on riigi fookus fosforiidil ja sellega kaasnevatel aluskorra kivimitel.

Võrreldes varasemaga on maapõueressursside kasutamine muutunud säästlikumaks ja  ringmajanduse põhimõtteid arvestavamaks. Näiteks kui põlevkivi aherainet taaskasutati 2016. aastal alla 40 protsendi, siis nüüd on sama näitaja kerkinud 60 protsendini.

Võrreldes viie aasta taguse ajaga on muutunud muudki. Geoloogiafondi aruannete metaandmed koos ruumikujudega on nüüd spetsialistidele kasutamiseks kättesaadavad. Eesti geoloogilist baaskaarti on täiendatud mitmete kaardilehtedega, näiteks Hiiumaa, Pärnu ja Ikla kohta. Rajamisel on Arbavere välibaas ja puursüdamike hoidla. Kompleksi koondatakse kogu riigi omandis olevad puursüdamikud, mis paiknevad 25 500 kastis ja on ligi 120 000 meetri kogupikkusega. 

Riigikogu võttis vastu maapõuepoliitika põhialused vastu 6. juulil 2017. aastal. Regulaarse aruandmise tagamiseks on kokku lepitud, et valitsus esitab alates 2021. aastast mitte harvem kui iga nelja aasta järel riigikogule ülevaate maapõuepoliitika põhialuste elluviimise kohta. Samuti vaadatakse dokument üle ja vajaduse korral ajakohastatakse iga nelja aasta järel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.