"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Riigikogu saadikud elektridebatil: Liiga hilja, liiga kallis, liiga vähe (1)
01. september 2022
Taavi Aas Foto Mats Õun

Liiga hilja, liiga kallis, liiga vähe,“ teatas endine majandusminister ja praegune Riigikogu majanduskomisjoni liige Taavi Aas kolmapäevaõhtusel parlamendiarutelul valitsuse esitatud elektrituruseaduse muudatuste kohta.

Liiga hilja sellepärast, et juba selle aasta lisaeelarvet tehes esitati ettepanekud toetusmeetmeteks, mis olid sarnased talviste meetmetega. Tookord see Reformierakonnale ei sobinud. „Elu on näidanud, et me olime õigel teel. Just siis olekski tulnud need meetmed vastu võtta ning oleks saanud neid juba praegu rakendada,“ märkis Aas.

Need olid tema sõnul välja töötatud selleks, et mitte oodata veel kuu aega, vaid saaks kohe rakendada neid meetmeid, mis eelmisel talvel olid. Seda enam, et need hõlmavad ka toasooja ja gaasi, sest elekter ei ole ainukene energiakandja, mis on kalliks läinud.

Kallis sellepärast, et kui Keskerakond oli valitsuses, tehti kodutarbijatele hinnalaeks 12 senti kilovatt-tunni kohta, valitsus pakub praegu suurusjärku 18 senti kilovatt-tunni kohta. „Kui see peaks olema 18 senti, siis tähendab see seda, et valitsus esitab meile eelnõu, millega kodutarbijale elektri hind tõuseb 50%. Ja seda nimetatakse elektrituru reformiks,“ ironiseeris ta.

Aas tõi välja ka selle, et eelnõu mahuks on hinnatud 100 miljonit eurot. „Möödunud talvel me aitasime inimesi peaaegu 200 miljoni euroga ja meie ettepanek lisaeelarves oli 400 miljonit. Ehk praegu valitsuse pakutud on selgelt liiga vähe,“ märkis ta.

Aasa sõnul ei ole sellega ei võimalik inimesi aidata, rääkimata sellest, et täiesti välja on jäänud ettevõtjad, mis on selle eelnõu üks suurimaid probleeme. „Selline väide, et püüame olla mõistlikud partnerid näitab tegelikult seda, et ega seda koalitsiooni väga ei juhita. Läheb isevoolu. Alles siis, kui on kõige suurem häda majas hakatakse ennast liigutama,“ tõdes ta.

Ilma CO2 ja Nord Poolita

EKRE esindaja Rene Kokk tõi välja, et praegu tuleb vastu tulla inimestele ja tuua see elektrienergia hind nii madalaks kui võimalik. Aga kui me ei mõtle ettevõtluse toetamise peale ja ettevõtjate peale, siis see lähenemine on täiesti vildakas. „Kui meil ei ole ettevõtlust, siis meil ei ole varsti inimestel enam tööd, meil ei ole maksumaksjaid riigile, meil ei ole tööandjaid,“ ütles ta.

Kokk tegi ettepaneku mõelda ka sellele, kuidas elektri hinnast võtta välja CO2 komponent. „Seda on võimalik teha, kui selleks on soov olemas ja juba sellega tuua sedasama universaalteenuse hinda oluliselt alla. Loomulikult on valitsusel omad plaanid, kuhu see Eesti Energia dividendiraha panna ja mis sellega teha. Aga täna tuleb vastu tulla inimestele ja tuua see elektrienergia hind nii madalaks kui võimalik,“ kutsus ta valitsust üles tegutsema.

Koka hinnangul tuleks kohe ka Nord Poolist väljuda.

Põhjendatud sekkumine

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder tuletas meelde, et kujunevast hinnast, milleks on Eesti Energia tootmishind koos mõistliku kasumiga, pluss CO2 hind, hüvitatakse vastavalt koalitsioonileppele täiendavalt 50 eurot megavatt tunni kohta. „See hind tõenäoliselt ei kujune kõrgemaks kui eelmise valitsuse ainult kütteperioodiks kehtestatud hinnalagi,“ lubas ta.

Seeder märkis, et vajadus kiire reageerimise järele on ju kõigile arusaadav. „Ebanormaalsed elektrihinnad, ebanormaalselt kõrge inflatsioon, kõrgetest hindadest tulenev elanike maksejõuetus ja majanduse konkurentsivõime kadu on kahjuks reaalsus, mis peaks kõiki meid sundima kiirele tegutsemisele.“

Seeder kinnitas, et elektrituru reform laiemalt haarab endasse ka teiste energiakandjate reguleerimist. See puudutab ka gaasi ja kaugkütet. Erisus on ainult selles, et gaas ja kaugküte reguleeritakse valitsuse ja ministri tasemel ja selleks ei ole vaja seadust muuta. „Nii et ka gaasikompensatsioon ja regulatsioonid ja kaugkütte – ka see tuleb ja tõenäoliselt hinnatasemelt madalam veel, kui see elektrituru reformi tulemusena reguleeritav universaalteenuse hind elektrile. Pikas perspektiivis näeme, et lahendus on turu toimimises, täiendavate tootmisvõimsuste loomises, aga praeguses erakorralises olukorras on põhjendatud sekkumine,“ järeldas Seeder.

Kiire menetlemine

Riigikogu lõpetas erakorralisel istungil elektrituruga seotud eelnõu esimese lugemise. Muudatusettepanekute tähtaeg on 5. september ning teine lugemine on planeeritud 12. septembril algavale korralisele istunginädalale.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu võimaldab seaduseks saades piiritleda elektri tootmishinda ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena. Eelnõuga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates käesoleva aasta oktoobrist elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena.

Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Hinna määrab konkurentsiamet, võttes arvesse tootja sisendhindu, keskkonnatasusid ja mõistlikku kasu tootmisest. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
1. sept. 2022 09:21
Parem oleks hakata juba rääkima, mis ootab inimesi ees küttehindadega seoses. Kui oma elektritarbimist saab igaüks ise reguleerida, hinnapaketti valida jne. siis kütte osas oleme kõik riputatud toru külge, kus lõppkasutajal valikuvõimalused praktiliselt puuduvad. Tuleb lihtsalt maksta mida soojatootja arvab heaks küsida või ainsa alternatiivina kuuse alla kolida ja sooja saamiseks käbisid põletada, kui needki just kellegi eramaal ei asu.