"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
palgaprobleemid Eestil on vähem politseinikke kui kunagi varem, ka päästeametist on kaheksa kuuga lahkunud 127 teenistujat (1)
02. september 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

Kümnendiga on siseturvalisuse töötajate arv vähenenud viiendiku võrra, kuid viimase pooleteise aasta trend on ehmatav ka varasemate aastatega võrreldes ning korrakaitsjate arv on langenud rekordmadalale tasemele, kirjutab Postimees.

Aastail 2017-2020 ületas neljast aastast kolmel politsei- ja piirivalveametist (PPA) lahkunute arv tööle saabunute arvu. Tõsi, mitte üleliia suurelt ning kuna 2018. aastal oli «tööiive» 86, siis nelja aasta peale jäädi isegi viie töötajaga plussi. Kuid mullu, koroonameeleavalduste aastal, tuli ränk pööre. PPAst lahkus 615 töötajat. Asemele tuli vaid 260.

Muutus on märgatav

Kogu siseturvalisuse valdkonnas oli iive -401 ehk muutus on võrreldes varasemate aastatega märgatav. Selle aasta üheksa kuuga ületab lahkujate hulk tööleasunute oma taas enam kui 300 võrra. Suurima löögi on jälle saanud PPA: 662-st siseturvalisuse alalt lahkujast 58 protsenti on PPA-st, 19 protsenti päästeametist.

Nagu ikka, on asi rahas ja palgas, mis annab viimast aastat PPA peadirektori ametis olevale Elmar Vaheriie põhjust märkida, et «praeguses ohtlikus julgeolekuolukorras on meil vähem politseinikke kui kunagi varem». PPAs on aastaid olnud 200-250 täitmata ametikohta, mida praeguste palkadega täita ei suudeta.

Vaheri sõnul on uute politseinike värbamine raske igal pool Eestis. Postimehega suhelnud valdkonna ekspertide sõnul kerkib probleemse piirkonnana enim esile Kagu-Eesti ja sealsed piirialad. See-eest Ida-Virumaal on suudetud sügavamat kriisi ära hoida ülejäänud «äärealadest» mitusada eurot kõrgemate palkadega.

Nelja aastaga peaks palk tõusma üle Eesti keskmise

Siseminister Lauri Läänemets on eesmärgiks seadnud, et nelja aastaga võiks päästjate ja politseinike palk tõusta l,2ni Eesti keskmisest palgast. PPA-s jääb politseiniku palk sellest maha 400 euroga. Järgmisel aastal tabab PPA-d veel kõigele lisaks kahemiljoniline eelarvekärbe, arvestamata ei saa jätta 25-protsendilise inflatsiooniga. «Sisemiste muudatuste arvelt saime tõsta augustis töötajate palka keskmiselt viis protsenti, kuid see 75-eurone tõus patrullpolitseiniku palgas ei ole inflatsioonitaset arvestades kaugeltki väärikas,» rääkis Vaher.

Palga kõrval mõjutab tööjõudu suur koormus ja pensionile minevate teenistujate arv: järgmise viie aasta jooksul läheb aastas pensionile keskmiselt 139 politseiametnikku ja 37 päästeteenistujat. See on ligi kaks korda rohkem kui seni.

Päästeametist on kaheksa kuuga lahkunud 127 teenistujat. Mullu oli töölt lahkunud inimesi 37 võrra rohkem kui neid, kes tulid. Läänemetsa sõnul on jõutud absurdse olukorrani: «Sa töötad riigi turvalisuse jaoks nii olulisel töökohal, kuid saad nii vähe palka, et sulle ei anta isegi kodulaenu ja sa ei suuda oma pere turvalisust tagada.»

Päästeameti mured on mitmekesisemad kui PPA-s. Nii on neil raske leida keemia- ja kiirguskaitse spetsialiste ja tehnikuid, aga ka juriste ja ohutusjärelevalve eksperte. «Neil on päästeametis palk tööturu pakkumistega võrreldes madal ja see muudab värbamise keeruliseks,» nentis ameti kommunikatsioonispetsialist Silver Kuusik.

Kui 127-st 74 on tänavu lahkunud omal soovil, siis 50 inimest jäid riiklike kärpekääride vahele ning nende koht koondati. Veidi enam kui veerandile lahkunutest said saatuslikuks nõuetele mittevastavus, näiteks füüsilise valmisoleku või keeleoskuse puudumine.

Päästeameti puhul joonistuvad regiooniti välja erinevad tegurid. Näiteks Ida-Eestis on jätkuvalt takistuseks vähene eesti keele oskus, isegi kui kandidaadil on muud nõuded täidetud, märkis Kuusik.

Palgaprobleem on riigiülene

Siiski on siingi põhiprobleemid – eelkõige palk – riigiülesed. «Päästeameti töötajate oskuspagas on suur ja sarnase iseloomuga tööpakkujaid on tööturul teisigi ning seetõttu oleme konkurentsis teiste tööandjatega. Kuna päästeametile ei ole palgatõusuks eraldatud piisavalt raha, muudab see meid tööandjana konkurentsis nõrgemaks,» nentis Kuusik.

Mureks on ka kandideerivate noorte vähene füüsiline ettevalmistus. «Aga selle osas ei saa järeleandmisi teha,» tõdes Kuusik.

Läänemetsa sõnul on tema vastutusala jõudnud piirini, kus enam ei ole võimalik võtta ühtki senti valdkonna sisemistest ressurssidest ehk koondamiste arvelt. «Tõsi, teatud ulatuses on olnud võimalusi ka riigieelarve kaudu palkasid tõsta, kuid selleks, et teiste elualadega konkurentsis püsida ja elukalliduse kasvuga kaasas käia, on tulnud teha sisemist kokkuhoidu, et töötasusid tõsta,» lausus ta.

Läänemets meenutas, et nii koroonakriisis, eriolukorras, hübriidrünnaku ajal Valgevene-Leedu piiril kui ka Vene agressiooni ajal Ukraina vastu ja ka Ukraina sõjapõgenike abistamisel on just siseturvalisuse valdkond töötanud erakordse lisakoormuse all.

«Nende kriiside lahendamisse on siseministeeriumi valitsemisala inimesed panustanud oluliselt just lisaülesandeid täites, tagades seeläbi meie kõigi turvalisust. See kõik tähendab aga, et stressirohke ja spetsiifilise kompetentsiga töö peab olema vääriliselt tasustatud.»

Kui üks eesmärk on palk, mis peaks tõusma 120 protsendini Eesti keskmisest, siis teisalt tahab Läänemets kahekordistada Sisekaitseakadeemiasse sisseastujate arvu. Praegu koolitatakse seal aastas välja 150 politseinikku.

Sama eesmärki jagab Elmar Vaher. «Sisekaitseakadeemial on tahe õpetada rohkem, kuid ressursid selleks on piiratud nii õppekohtade arvu kui töötajate palgaga. Samas valitsemisala töötajaskond vananeb ja uusi kolleege on valdkonda väga vaja,» rääkis Läänemets.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

miks nad siis lahkuvad ?
3. sept. 2022 03:25
vaher hiljuti teatas, et koondatakse(kaotatakse)vakants- täitmata kohad ja tõstetakse palka. Lisaks on järgmisel aastal kavas tõsta palka riigi poolt määratud programmis,st. et 1.jaan. vakantsiraha on ju nagunii jagatud. samas ei ole ükski ajakirjanik küsinud- kuipalju sisejulgeolekus, ka PPA -s saavad igakuiselt lisatasu ning veel nn.täiendavate tööülesannete eest 10...20% https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed Siit saab igaüks lugeda , ppa keskmisest ametnikust ülespoole saavad kõik 2000.- ja rohkem põhipalgana. Nüüd tekibki küsimus - kes siis lahkuvad, kas ladvikust või keskmisest ametnikust allapoole(madalamal). Seegi arvukus peaks olema meedias väljatoodud eraldi. Või on lahkujad - sunnitud pagunita spetsialistid , kelle asemele siis pagunikandjad. Järgmisena täidetakse need kohad varsti uuesti paguniteta spetsialistidega - nagu toimus see värk 2008-2011 kriisi ajal, samas löödi siis ka pagunitega ametnikud pensionile ja oli nutulaul - kogu politsei jookseb tühjaks. Palju see arv täna kõik, kokku oleks ? Siis koos teenindavate spetsialistidega jäi arvuks viie tuhande ligi. Nüüd on ju koondatud passilaudades jne.,kuna vajadust pole. Millised need vajaduspõhised numbrid oleksid. See on sama lugu nagu pedagoogidega - aru ei saa, kus arvestus algab- kas ülikool, kutsekoolid, tavakoolid, lasteaiad vm. , või loetakse ka lektorite osa ülikoolides, akadeemikud, dotsendid jms. See avaliku teenistuse süsteem ja pedagoogika on nagu käsn - imeb .