"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg: meie naaberriikide pealinnades on taskupargid kesklinnas pigem reegel kui erand (1)
02. september 2022

„Taskuparke võiks olla igal pool, üle terve linna,“ ütles maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg. „Need sobivad nii kesklinna iseloomuga kohtade mitmekesistamiseks kui ka näiteks Lasnamäe jalakäijatele mõeldud teede äärde avaliku ruumi rikastamiseks. Oluline on see, et ruum peaks olema jalakäijale meeldiv: Peterburi maantee ääres ilmselt need nii hästi ei toimiks. Samas Liivalaia tänava ääres, mõne kohviku ukse ees oleks selline pausi koht väga vajalik.“

Taskupark on väike linnaruumiline sekkumine, mis koosneb linnamööblist ja haljastusest. „Selle rajamisel on arvestatud keskkondliku aspektiga: näiteks praegu Kesklinna ja Põhja-Tallinnasse paigaldatud taskuparkidesse on istutatud igihaljas haljastus, mis kestab pikemalt, kui üheaastased suvelilled,“ rääkis Svet. „Paljudes kohtades ei ole meil ruumi päris parkide rajamiseks: mõnes kohas on tänavad liiga kitsad, mõnes kohas ruum ei soosi, aga ikka tahame, et seal oleks meeldiv ja oleks ka rohelust. Taskupargi rajamiseks võtame ühe parkimiskoha platsi ja muudame selle väikeseks istumisalaks, kus on olemas ka haljastus.“

Tänavu paigaldas linn uudsed taskupargid Sakala, Kotzebue ja Suur-Karja tänavatele.

Taskupargi eesmärgiks on parandada linnaruumi kvaliteeti seal, kus seda on keeruline teha teiste viisidega. „Tegemist on paljudes linnades üle maailma kasutusel oleva lahendusega, mis toimib eriti hästi asfaldirohketes kohtades,“ sõnas Svet. „Soovime ka Tallinnas katsetada ning seepärast paigaldasime taskuparke alustuseks paari kohta.“

Meelitab peatuma ja vaatlema

Maastikuarhitekt Merle Karro-Kalbergi sõnul meelitab taskupark oma olemuselt inimest peatuma ja tänavalt eemale astuma, inimesi vaatlema, jalgu puhkama või sõbraga kohtuma. „Taskupark rajatakse enamasti sõiduteele või parkimiskoha asemele, seega aitab taskupark linnatänava autodelt inimestele tagasi võita,“ märkis ta. „Taskupark on pausi võtmise koht linnas.“

Karro Kalberg lisas, et taskupark sobib hästi tänavate ilmestamiseks, mis on oma olemuselt jalakäijate sõbralikud. „See tähendab, et tänavad, mis on mõõtkavalt sellised, et inimesed tunnevad ennast seal mugavalt,“ selgitas ta. „Hoonete esimeste korruste vaateaknad, kohvikud ja poekesed muudavad tänava atraktiivsemaks, kutsuvad inimesi tänaval olema. Koos taskupargiga tekib sellistele tänavatele hea avalik ruum. Tänavate ruumi mõnusamaks muutmisele annavad taskupargid palju juurde.“

Mõnus koosviibimise ala

On tänavaid, kuhu saaks Sveti sõnul pinke ja haljastust lisada üksnes rekonstrueerimise käigus, see on aga pikk ja kulukas protsess. „Kiire sekkumine pakub aga sellele murele leevendust,“ lisas ta. „Olen kindel, et Tallinnas on palju kohti, kuhu taskupargid sobiks väga hästi. Eelkõige puudutab see kohti, kus on palju inimeste liikumist ja vajadus mõnusa linnaruumi järele on suur.“

Uueks hooajaks kaardistab linn võimalikke asukohti, et taskupark teeniks võimalikult hästi oma eesmärki.“ Loodan, et tallinlased võtavad neid hästi vastu ja huvi selliste väikeste, aga mõnusate koosviibimist võimaldavate alade vastu kasvab,“ sõnas Svet.

Linlane Emil kiitis taskuparkide idee ja teostuse igal juhul heaks. „Minu meelest võiks seda ala isegi pikendada, näiteks kuni tänava lõpuni,“ lausus ta.

Maksim ütles, et näeb midagi sellist Tallinnas esimest korda. „Mulle meeldib, et siin on ka lilli ja haljastust juurde lisatud,“ rääkis ta. „See on hea, et Tallinn liigub samas suunas nagu teised Skandinaavia linnad, kus taskuparke on päris palju. Taskupargis saab sõpradega istuda, juttu rääkida või lihtsalt puhata või võtad arvuti kaasa ja teed tööd.“

Marina sõnul annavad taskupargid võimaluse inimestel ilma nautida ja värskes õhus viibida. „Need on väga toredad ja sobivad meie linnaruumi,“ kirjeldas ta. „Taskupargid annavad inimesel võimaluse õues istuda ja näiteks raamatut lugeda.“

Inimene puhkab rohelust vaadates

Nii palju kui on linnades inimesi on ka erinevaid väliruumi eelistusi. „Taskupark ei välista Kadrioru pargis jalutamist ja vastupidi,“ sõnas Karro-Kalberg. „Neil on erinev iseloom, eesmärk ning ka funktsioon on erinev. Kindlasti peab linnas säilima suured ulatuslikud pargid nagu Kadrioru või Tondiraba. Kuid sama oluline on ka see, et linnas oleks rohelisi puhketaskuid igapäevasel teekonnal. Kadrioru pargist jalutavad tööle ja koju ilmselt vähesed. Ka siis, kui argiteekond kulgeb läbi kesklinna liiklustiheda piirkonna, on oluline, et teekond oleks meeldiv, seal oleks võimalik korraks maha istuda ja see oleks taimedega ilmestatud.“

Taskupark ei paku Karro-Kalbergi sõnul ainult füüsilist vaheldust – võimalust linnatänaval istuda – , vaid muudab ka teekonna kodust kooli või tööle vaheldusrikkamaks. „Inimese aju ja meeled puhkavad pigem rohelust kui autosid vaadates,“ märkis ta. „Taskupark on üks viis, kuidas linna avaliku ruumi vaheldustikkust tõsta.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

TASKUKOHASED või raiskamine?
3. sept. 2022 02:06
selliste parkide rajamine on raha krattimine ärikate taskuisse , eriti kui sellise hind ilmus kuskil , et ca 20000.- tead, selle raha eest (iga taskupark) võiks osta kõikidele jalgrattaga sõita oskajatele jalgratta Tallinna panusena - kellele antakse kohustus, et peab igapäev oma rattakasutuse fikseerima meie ilmastikule vastavalt kasutades, aprill- oktoober. Kui ei kasuta, maksab ratta kinni - tehakse vastav leping. Ja siis las sõidavad rohelusse mööda kergteed , mitte ei kutsuta tänavale - peatänavte kõrval , olevad CO2 sissehingamise kohad.... Kes sellele tuli ? Kellegi hea ja tasuv äriplaan - pole selle vastu midagi , kui kinnistu omanik taotleb sellist roheaeda ja rajab , mitte linn ja kõigi raha eest kellelegi nö. musta raha taskusse toodab. Tallinna laiendamisele ja igasuguste tühikute mõttetu täisehitamine(nt. Kirik ehitab pilvelõhkujat Olümpia vastu parkimisplatsile või Autobussijaama juures kerkiv ....jne). Siis kui kirik on läinud ärikaks, pole vaja riiklikku toetust neile, kuna rahapesu kohta ei esita nad aruannet aga nemad peaks propageerima Aadama aia osa linnakultuuris. Tallinna selline laiendamine on täiesti mõttetu, kuna töökohad puuduvad uutes magalarajoonides. Tallinn on ümber Kesklinna ja Mustamäe, Pärnamäe, saavutanud uue kuid osaliselt madala lasnamäetüübilise linna. Rohelus hävitatakse ja siis soovitakse piirata s/a , liiklust -st. aeglasema käiguga ja rohkem CO2 Kesklinnas (täisehitusega ei pääse enam meretuul puhastama linna)- mille sisse pookida rohetaskupargid ... Ühtpidi lammutate rohelust ja teistpidi soosite inimeste persetamist keset tänavat, selle asemel, et läheks rattaga loodusesse mööda kergteed .... Tegelikult ei jää need "taskud" narkomaanidele ja joodikutele -ööläbi kesk ja vanalinnas lällajatele märkamatuks , hea vähemasti ööläbi istuda ja lällata, ka juua ja miksmitte urineerida või süstida "looduses". Tore, see hoolitsus on ka hea. Loome uue naudingu ja teistele liikujatele häiriva olukorra. Need taskud kui üldse on , peaksid olema alates Piritast-Kalamajja , sellel promenaadil , et tõesti oleks hea nautida mereõhku ja puhata jalga. Need oleksid piisavalt kaugel kesk ja vanalinnast ja ei satuks teatud klientuurile hubaseks kohaks. Taskuparke pole vaja kooli või tööleminekuks- õpilased liigutagu ennast , peale vanemate autos või koolibussis, bussis kükitamist ja nühkimist kaubakeskustes ja töölkäijatel ilmselt pole ju vajadust - istuda kuskil tänaval - hommikul kell 7 või 18 ? Pealegi - kes neid pinke pesema hakkab - kajakate ja tuvisitast? või on mõni jalgupidi öösel seal....