"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
majanduskommentaar Mihkel Nestor: Majanduskasv oli napp, ent edaspidi läheb hullemaks (0)
02. september 2022

Teise kvartali majanduskasv osutus ootamatult tagasihoidlikuks, kuid järgnevatel kvartalitel näeme kasvu asemel juba langust.

Lõppeva nädala teisipäeval avaldas SEB värske majandusprognoosi, kolmapäeval aga Statistikaamet majanduskasvunumbri 2022. aasta teise kvartali kohta. Taoline ajastus prognoosija jaoks just õnnelikuks ei osutunud, sest värske SKP number suutis üllatada – kahjuks negatiivse poole pealt. Nimelt kujunes teise kvartali majanduskasvuks kõigest 0,6%. Seda on väga vähe.

Eesti majanduskasv jäi kõvasti alla meie lähinaabrite ja peamiste kaubanduspartnerite omale. Võrdluseks suurenes SKP samal ajal Rootsis 3,4%, Soomes ja Lätis 3% ning Leedus 1,8%. Ka olid mitmed majandusindikaatorid varem osutanud sellele, et teise kvartali kasv võiks tulla kõrgem. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti on sel aastal trooninud Euroopa inflatsiooni „edetabeli“ tipus ja majanduskasvu mõõdetakse püsihindades ehk inflatsiooniga korrigeerituna. Nominaalne, nö „tavalistes eurodes“ mõõdetav majanduskasv oli endiselt ülikiire – pea 18%. Lisaks on Eesti majandus tilluke ja täppisteadusest on kaugel mitte selle prognoosimine, vaid isegi mõõtmine. Näiteks korrigeeriti viimase revisjoni käigus 2020. koroona-aasta SKP numbreid mitmesaja miljoni euro võrra ülespoole, mistõttu 3% majanduslangusest sai tagasihoidlik -0,6%.

Suur kukkumine suurtes majandusharudes

Kui vaadata majanduskasvu sektorite järgi, siis leiab ka sealt nii mõnegi üllatuse. Ehk suurim neist oli kahe hiiglasliku majandussektori – töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse negatiivne panus majanduskasvu. Kuigi varasema statistika põhjal näitas tööstustoodang teises kvartalis tubli kasvu, kahanes sektori lisandväärtus mullusega võrreldes pea 10%. Kui tööstuse lisandväärtus oleks jäänud eelmise aasta tasemele, siis oleks majanduskasvuks kujunenud rahuldav 1,8% ehk nagu Leeduski. Lisandväärtuse langus, vaatamata tootmismahu kasvule, näitab seda, et tööstus pole suutnud järsult kallinenud tootmissisendite hinda klientidele üle kanda ja kasumimarginaal on kukkunud.

Üllatus oli ka hulgi- ja jaekaubandussektori lisandväärtuse vähenemine ligi 6% jagu, sest jaekaubanduses kasvasid mahud teises kvartalis veel samuti.

Positiivse poole pealt – taaskord andis suurima panuse majanduskasvu info ja side sektor. Eesti tehnoloogia ja IT-sektori areng on viimastel aastatel olnud peadpööritavalt kiire. Seejuures on sektori tähtsus kogu majanduses loodud lisandväärtuses tõusnud üle 10% ehk tegemist oli suuruselt kolmanda majandusharuga. Praeguste trendide jätkudes on harust mõne aastaga saamas aga Eesti suurim majandusharu. Tööhõives on sektori panus muidugi veel kaks korda väiksem. Lisaks infole ja sidele, panustas majanduskasvu tublisti ka teine hästi makstud tegevusala – kutse, teadus ja tehnikaalane tegevus, mille alla on koondunud erinevad professionaalsed teenused nagu ärinõustajad, reklaamibürood, õigusabi jpm.

Tugeva positiivse panuse majanduskasvu andsid veel ka tegevusalad, mis koroonaajal kõvasti kannatasid: majutus ja toitlustus ning meelelahutus. Neist esimene suutis ületada ka koroona-eelse taseme, kui meelelahutussektor tollasele veel pisut alla jäi. Mõningase üllatusena läks teises kvartalis hästi ka ehitussektoril, kes on kurtnud sisendhindade kallinemise üle, mida tellijad enda kanda ei soovi võtta. Kui vaadata SKP statistikat, siis tundub olukord hoopis vastupidine – ehitussektoris kasvas lisandväärtus 4%, samas kui kinnisvaraalases tegevuses, kelle alla arendajad loetakse, kahanes see pea 10%.

Palgakasv tuleb taas kasumlikkuse arvelt

Teise kvartali nigel majanduskasv on tagasi toonud ühe ettevõtjate mure, mis neid enne koroonaviirust painas, kuid mis viimastel aegadel tagasi oli andnud – palkade kasv kasumite arvelt. Kogu majanduses loodud lisandväärtusest moodustasid töötajatele makstud hüvitised pea 51%. Tegevuse ülejääk ja segatulu, mis suuresti ettevõtete kasumeid väljendab, langes aga vaid 21,8%ni. Võib arvata, et järgnevate kvartalite vältel pöördub see suhe veelgi enam töötajate kasuks, sest majandus on sisenenud langusfaasi, ent ettevõtted ei soovi uisapäisa koondama asuda, vaid on valmis ajutiselt leppima madalama kasumimarginaaliga.

Majanduslangusest pole pääsu

SEB värske prognoosi põhjal võiks 0,6% majanduskasvu üle aga veel rõõmu tunda, sest edaspidi läheb olukord märksa halvemaks. Viimane majandusstatistika näitab juba palju kesisemaid numbreid, kui nägime teises kvartalis. Inflatsioon on kerkinud 25% juurde, tarbijakindlus on kukkunud varaste 1990ndate tasemele ja ka nõudlus eksportijate toodangu järele on vaibumas. Statistika saabub meile alati tagantjärele tarkusena, ent suure tõenäosusega on Eesti majandus juba sisenenud langusfaasi, mis praeguste eelduste järgi kestab umbes 2023. aasta teise pooleni. Ülemäära tõsiseid tagajärgi ei pruugi see ühiskonnale siiski tuua, sest nominaalne, eurodes mõõdetav, majanduskasv jääb endiselt tugevaks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.