Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) seiras ja hindas 54 riigi põllumajanduspoliitikaid ning leidis oma raportis, et riigid võiks loobuda konkurentsi moonutavatest ja potentsiaalse negatiivse keskkonnamõjuga põllumajandustoetustest.
OECD avaldas 2022. aasta raporti koos soovitustega poliitikakujundajatele, mille fookus on kliimamuutustega kohanemisel, vahendas maaeluministeerium oma ajaveebis.
Raportis kajastatud 54 riigi, sealhulgas 27 Euroopa Liidu liikmesriigi, põllumajandustoodangu väärtus oli raporti andmetel 2021. aastal ligi 3,6 triljonit eurot. Euroopa Liidus oli väärtus 399,5 miljardit eurot ehk 11 protsenti, millest Eesti osa 0,2 protsenti. Põllumajanduspoliitika raames on Euroopa Liidu liikmesriigid kokku toetanud põllumajandustootmist 95,5 miljardi euroga, millest Eestile on läinud 392 miljonit ehk 0,4 protsenti.
Vaatlusalustes riikides kokku on toetatud esmatootmist 624 miljardi euroga, millest turuhinnatoetus moodustab ligikaudu kolmandiku. “Turuhinnatoetus on hinnang, mis toetub eeldusele, et riikide kaubanduspoliitika ja turukorraldusmeetmete tõttu on põllumajandussaaduse kohalikul tootjahinnal ja välisturgude hinnal erinevus. Näiteks kui EL-is makstav põllumajandussaaduste tootjahind on kõrgem kui selle saaduse hind välisturul, loetakse sellist hinnavahet põllumajandustootja kaudseks turuhinnatoetuseks,” selgitas maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi valdkonna nõunik Katre Kirt.
Üks OECD soovitustest on Kirti sõnul loobuda turuhinnatoetusest, kui enim konkurentsi moonutavast. “Võrreldes riikide keskmisega on Euroopa Liidu ja Eesti põllumajanduse toetustes turuhinnatoetuse osakaal madalam ja üle poole kogutoetusest on ühel või teisel moel seotud keskkonnapiirangutega,” märkis nõunik.
Samuti soovitatakse Kirti sõnul loobuda toetustest, mis omavad suurimat potentsiaali negatiivsele keskkonnamõjule. “Sellisteks toetusteks on lisaks turuhinnatoetusele toetused, mis tuginevad tootmismahtudel või muutuvkuludel. Nende vähendamise mõju avaldub turule orienteerituse suurenemises, kuid mõju heitme vähenemisele võib jääda siiski tagasihoidlikuks,” nentis ta.
Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, kus ühisel turul rakenduvad ühise põllumajanduspoliitika reeglid, muu hulgas impordi ja ekspordilitsentsid, tollitariifid ja erikaitsemeetmed, oli turuhinnatoetus 2021. aastal 10,8 miljardit eurot ehk 11 protsenti kogutoetusest.
“Näiteks piimatootmises on sekkumishinnad seotud impordikaitsega võil ja lõssipulbril. Liikmesriigi kohta eraldi turuhinnatoetuse arvutust ei tehta. Eestis jäävad kohalikud põllumajandussaaduste tootjahinnad üldjuhul Euroopa Liidu keskmistest madalamaks, seega pigem Eestis turuhinnatoetus puudub ning oleme riikide keskmisega võrreldes enam turule orienteeritud,” tõi Kirt välja.
Muutuvkulusid toetatakse Euroopa Liidus 5,33 miljardi euro ulatuses, sealhulgas Eestis ligikaudu 23 miljoni euroga ehk 6 protsenti kogutoetusest. Ka see osakaal on Euroopa Liidus ja Eestis madalam kui 54 riigi keskmine 9 protsenti.
Seire ja hindamisraporti koostajate sõnul ei suuna paljud praegused toetused tootma jätkusuutlikult ega aita kaasa põllumajandustootmisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, kuigi osaliselt on positiivne mõju toetustega kaasnevatel keskkonnasurvet vähendavatel tingimustel. Oluline on suunata tootjaid ressursi kasutuse kokkuhoiule ning tegevustele, mis aitavad süsinikku siduda või heidet vähendada.
OECD leiab, et soovitatav on innovatsiooni ja uute tehnoloogiate toetamine, samuti keskkonnahoidu soodustavamate baasnõuete kõrgema taseme rakendamine. Euroopa Liidus on 54 protsenti toetustest seotud kohustuslike keskkonnapiirangutega ning lisaks 14 protsenti vabatahtlikult valitavate lisapiirangutega. Eestis on nõuetele vastavusega seotud 53 protsenti kogutoetusest ja saamata jäänud tulu kompenseerimisega seotud keskkonna ja mahetoetuste osakaal kogutoetusest 13 protsenti.
Raporti koostajad viitavad, et Euroopa Liidu põllumajandustootmise tootlikkus suureneb viimastel aastatel tagasihoidlikult ehk ligi 0,65 protsenti aastas, mille üheks põhjuseks on ranged keskkonnaregulatsioonid. “Eestis on tootlikkus ehk tootmisteguritulu hektari kohta paranenud viimase 10 aasta keskmisena 2,3 protsenti aastas, sellesse on toetused panustanud olulisel määral,” märkis Kirt.
OECD soovitus on poliitikad ümber orienteerida otsetoetustelt teenuste pakkumisele
“Riigi üldteenuste pakkumine aitab parandada põllumajandussektori tulemuslikkust. Ühelt poolt aitavad ka otsemaksed tootjatele, kuid teisalt näiteks riigi kulude ümbersuunamine innovatsioonile, eelkõige heitkoguseid vähendavate tehnoloogiate ja tootmismeetodite uurimis- ja arendustegevusele, peaks toetama keskkonnamuutustega kohanemist ja soodustama jätkusuutlikku tootlikkuse kasvu, vähendades seeläbi ka rangematest keskkonna- ja heitestandarditest tulenevat sissetulekusurvet,” selgitas Kirt.
Riigi pakutavate põllumajandustootmisega seotud üldiste teenuste summa Euroopa Liidus on 12,3 miljardit eurot ehk 13 protsenti Euroopa Liidu kogutoetusest, Eestis 77 miljonit eurot ehk 20 protsenti Eesti kogutoetusest. Seejuures enim – 53 protsenti – üldiste teenuste summast kulutatakse Euroopa Liidus teadusele ja arendusele, järgneb 22 protsendiga turundus ja 16 protsendiga infrastruktuuri arendamisele. Eestis on üldiste teenuste seas suurima osakaaluga kulutused teadusele ja arendusele, kontrollidele ja infrastruktuuri arendusele, vastavalt 40 protsenti, 34 protsenti ja 19 protsenti.
Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis moodustab tootjatoetus ilma turuhinnatoetuseta suurema osa kogutoetusest võrdluses kõikide raportis kajastatud riikide keskmisega, kus tarbijatoetuse osakaal on ligi viiendik, tootjatoetuse osakaal 59 protsenti ja üldiste teenuste osakaal 21 protsenti.
Kuigi raporti koostajad nendivad, et senine Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ei ole kaasa toonud märkimisväärset põllumajandusest tuleneva heite vähenemist, on lootus eelseisvaks perioodiks võetud roheleppe eesmärkidel.
Samuti on positiivne, et konkurentsi enim moonutava toetuse osakaal on liidus aastate jooksul oluliselt vähenenud, kuid OECD soovitus on siduda ka alles jäänud sellise toetuse osa keskkonna eesmärkidega. Euroopa Liidu põllumajandussektori tootlikkuse kasv on aeglustunud osaliselt rangemate keskkonnanõuete tõttu, kuid siinkohal on võetud OECD hinnangul õige arengusuund – hoida fookus innovatsioonil, mis toetab jätkusuutliku tootlikkuse kasvu.
