"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Tõnu Mertsina Valitsuse kavandatavad energiatoetused ei too inflatsiooni alla (0)
03. september 2022
Swedbank

„Valitsuse poolt praegu välja töötatavad energiakulude kompenseerimise ja elektrihinna piiramise meetmed on ühest küljest mõistlikud, kuid need peaksid olema hästi suunatud ja läbimõeldud. Valitsus ei peaks arvestama mitte ainult sellega, kuidas toetada hätta sattunud või sattuvaid majapidamisi ja ettevõtteid, vaid ka seda, kuidas riigi tugi inflatsiooni mõjutab,“ rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina valitsuse kavandatavatest energiakulude osalisest kompenseerimisest elanikele.

Eestis tarbijahindade kasvus on energia komponent selle aasta seitsme kuu jooksul olnud keskmiselt 42%, mis on enam kui 10 protsendipunkti suurem näitaja kui Lätis ja Leedus.

Mertsina sõnul on keskpangad, sealhulgas Euroopa Keskpank, oma rahapoliitikat kiiresti karmistamas ning tõusvad intressimäärad peaksid tasapisi hakkama läbi nõudluse piiramise hinnakasvu pidurdama. Inflatsiooni alla toomine sõltub oluliselt sellest, mida teevad energiahinnad ja mida keskpangad eriti ei saa mõjutada.„Tuleks ka arvestada, et ainult nõudluse piiramine ei too hinnakasvu mõistliku tempo (näiteks 2%) juurde tagasi, kuna praeguse kõrge inflatsiooni põhjuseks on ka mitmed pakkumispoolsed häired, millest kõige olulisem on kahtlemata teada-tuntud energiakriis,“ märkis ta

Tootmiskulud suurenevad

Samas majanduse käitumine väga kiire inflatsiooni juures sõltub sellest, kuidas hinnakasv nõudlust ja ettevõtete finantsseisu mõjutab. Majandust mõjutavad väga paljud muud tegurid, millest tõsi küll, paljud on kiire inflatsiooni nii tulemuseks kui ka põhjuseks. Kui vaadata näiteks teist kvartalit, siis kasvas majandus jooksevhindades ehk rahaliselt väga kiiresti (aastases võrdluses 17,8%), kuid püsivhindades ehk mahtudes vaid 0,6%. Võrreldes esimese kvartaliga oli tegemist lausa tugeva langusega.

„See näitab, et nõrgenenud nõudluse juures ettevõtete poolt toodetud kaupade ja pakutud teenuste mahukasv aeglustus, kuid kiire inflatsiooni tõttu oli kasv eurodes jätkuvalt väga tugev. Samas on kiire hinnakasvuga suurenenud ettevõtete tootmiskulud, mis pidurdavad lisandväärtuse kasvu,“ nentis Mertsina.

Ta tõi ka esile, et eratarbimise mahukasv on küll aeglustunud, kuid veel teises kvartalis oli see veel võrdlemisi tugev. Rahaliselt ehk jooksevhindades oli kasv aga lausa viimase 15 aasta kiireim. Inimeste kulutamist soodustavad pandeemia ajal kogunenud säästud ja teisest pensionisambast väljavõetud ja väljavõetav raha, kuid samuti kõrgele tõusnud inflatsioon, mis suunab rohkemate säästudega inimesi suuremaid oste tegema.

Kuigi tarbijate kindlustunne on väga tugevasti langenud, on nende soov kestvuskaupade ostmiseks endiselt tugev. Ent keskmine ostujõud languses juba alates eelmise aasta lõpust. Inflatsiooniga kohandatud netopalk on kukkunud mitme aasta taguse tasemeni ning praeguste arvestuste järgi taastub see eelmise aasta tasemele alles nelja aasta pärast.

Nõudlus väheneb

„Kõrge inflatsiooni ja ostujõu languse mõju avaldub eratarbimisele mõningase viitajaga. Energiakriis, ostujõu langus ja välisnõudluse nõrgenemine on majanduskasvu väljavaadet oluliselt halvemaks muutnud. Eratarbimise kasv aeglustub, välisnõudlus nõrgeneb veelgi ja see annab majandusele tervikuna tugeva löögi,“ tõdes Swedbanki peaökonomist.

Ta möönis, et kui siiani on ettevõtted saanud oma kõrged kulud suunata edasi teistele ettevõtetele või lõpptarbijatele, siis kaua see kesta ei saa. „Nõudluse vähenemine hakkab piirama ettevõtete võimalusi hindu tõsta või kaupu ja teenuseid hoopiski müüa. Kui ettevõtete tootmiskulud tõusevad aga müügihindadest kiiremini, siis väheneb nende võimalus palku tõsta ja kokkuvõttes, vähendab ka nende lisandväärtust ja kasumeid. Kiire hinnakasvu juures on aga hea, kui ei teki palga-hinnakasvu spiraali, mis võib seda veelgi kiirendada ja kauem kõrgel hoida,“ hoiatas Mertsina.

Eurostati hinnangu kohaselt kasvasid hinnad Eestis augustis aastaga 25,2 protsenti, millega oli Eesti inflatsioon jätkuvalt Euroopa kiireim. Kuiselt kasvasid hinnad Eestis 2,4 protsenti.

Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2021. aasta sama ajaga võrreldes 0,6 protsenti. Jooksevhindades moodustas teise kvartali SKP üheksa miljardit eurot. Kuigi jooksevhindades suurenes SKP 17,8 protsenti, siis jätkuvalt kiire hinnatõusu mõjul jäi majandus reaalväärtuses peaaegu eelmise aasta teise kvartali tasemele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.